Blogi avalehel

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

February 18th, 2014

Täna keskpäeval avaldati meelt Eesti Välisministeeriumi hoone ees, kuhu kogunenud riigi erinevate piirkondade esindajad taunisid hommikul Moskvas allkirjastatud uut Eesti-Vene piirilepingut. Poolesaja inimese seas võis näha ka Pärnumaa rahvast ja teiste hulgas võttis sõna legendaarne Mart Saarso.

Mart Saarso

Pärnakad vestlevad Mart Helmega

EKRE esimees Mart Helme juhtis kohalviibinute tähelepanu muuhulgas ka sellele, et väidetavalt olevat täna 70 aastat tagasi Stalin oma ukaasiga nihutanud okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumil ENSV halduspiiri Lääne poole. Ligilähedaselt samal joonel ongi uus piirileping  Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi vahel allkirjastatud.

Pealinna meelt avaldama tuli Pärnumaalt Varbla vallast ka Mart Saarso, kelle juhtimisel purjetas sinimustvalge lipp jahtlaevaga Lennuk esmakordselt ilma kanaleid kasutamata mööda looduslikke mereteid ümber maailma. Täna võttis jahtkapten Islandi väljakule tulles kaasa tiikpuust varre külge kinnitatud ühe kuuest Eesti lipust, mis on teinud läbi ümbermaailma reisi. Kuid sedakorda oli kapten lipu juurde sidunud leinalindid. Juba varem oli ta Saarte Hääle ja Postimehe arvamusportaalides kutsunud üles kaaskodanikke sama tegema.

Saarsoo viipas rahvaga kõneldes seljataga asuva hoone poole ja ütles, et on Välisministeeriumis töötanud viis aastat, mis olevat talle andnud „Paeti kontori“ (Saarso sõnad) tööst piisavalt hea arusaamise. Ookeani vetega rinda pistnud mees tsiteeris Hando Runnelit: „Kui Molotov ja Ribbentrop / meid nülgisid – see oli ropp, / see oli ropum veel kui ropp, mis Molotov ja Ribbentrop…“ Runneli mõttest haaratuna avaldas Saarso, et Urmas Paet on nüüd valitsuse volitusel teinud midagi sedavõrd erandlikku, et sellele ei oskavat ta enam õiget nime andagi. Tema nägemuses on reetmine kahjuks üpris tavaline nähtus. Molotov ja Ribbentrop polnud omad eestlased, kellega vägitegusid sooritati. Praegune seis on tema sõnul roppusest hullem ja väga võigas kuritegu oma enda rahva ning tulevaste põlvede vastu. „Selle mõistmiseks piisab tervest talupojamõistusest, ega pea tingimata olema juristiks õppinud.“

Saarso hinnangul saab vere hinnaga kätte võidetud maast loobuda üksnes südametunnistuseta küüniline jurist või labaselt ükskõikne loll. „Nende ainsaks argumendiks on küsimus: milleks meile tarvis lagastatud maad ja seal elavaid muulasi?“ rääkis Saarso, kes vastas küsimusega, et võibolla on seda kõike tulevastel põlvedel veel siiski vaja…

Saarso peab kujunenud olukorras otstarbekaks nõuda valitsuse tagasiastumist ja ennetähtaegseid Riigikogu valimisi. Ta leidis, et praegusel rahvaesindusel puudub mandaat piirilepingu ratifitseerimiseks ja kodanikud saaksid leppe sõlmimise üle otsustada alles järgmistel Riigikogu valimistel.

Samal teemal:

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping

2 vastus “Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas”

  1. Aime Kuum:

    Kuigi meile väidetakse, et piirilepe on kasulik mõlemale poolele, võis aru saada, et Vene poolel on JUBA valmis järgmised NÕUDED. Neid saab ju toertada nt. Narva lahe soppi oma piiri kaitseks paigutaud “laevukese” ja piiratud kontingendiga, või eksin ma. Niisiis KODAKONSUS mirttekodanikele j avenekeelsed koolid! Karta on, et see on esialgu. MIDA EV võitis sellest piirileppest? Väidetavalt kindlustunde. Ajaloost teame, et Selter käis ka Moskvas seda kindlustunnet saamas. Ja Ukraina sündmused näitavad selle kindlustunde väärtust.

  2. Helle Kullerkupp:

    Arusaamatu, kuidas saab nii lühinägelik olla, et Venemaa valdustesse jäävad meie hüdrelektrijaama turbiinid. Üks näpu liigutus ja lüüsid avada ja edasi…..
    kas tõesti meil pole diplomaate, kes oleks mingisuguseidki kompromisse või vahetuskaupa teinud; ei presidendid auraha, ei Tartu ülikkol varasi jn…
    Hr.Aasmäel on õigus, et väismimisteerium on mugavusministeerium. Aafrikasse noori Eesti mehi saata on ju lihtne, kuid oma riigi huvide eest siin sams seista nagu polegi vaja. Venelased küsisid ja said, mida tahtsid, tekib ainult küsimus , miks meie poliitikutel nii kibekiire oli, kas sellega osteti ennast vabaks “suurest “saldusest? Nii lihtne see ongi

Jäta vastus