Blogi avalehel

Väärikate ülikoolis seisti minutilises vaikuses

March 5th, 2014

Täna pidas loengu Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele tööandjate konsultant Pille Pärna, aga enne ettekande juurde asumist meenutati minutilise leinaseisakuga väärikate vanimat õppurit August Puustet.

August Puuste ei istu enam oma tavapärasel kohal esireas

August Puuste

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et 100aastane August Puuste oli imetlusväärselt kohusetundlik kuni lõpuni. Alates loengute algusest 2009. aastal puudus innukas õppur vaid neljalt loengult. „August oli meie Väärikate ülikooli väärikaim õppur, ei ole võimalik siin teha liialdusi ega ülepakkumisi: kohal olles ikka reibas, samas tähelepanelik kuulaja, mitte kunagi torisev, virisev, porisev. Tagasihoidliku mehena ei trüginud mitte kusagil esiplaanile. Nagu korralikule õpilasele kombeks, helistas August 8. jaanuaril ja teatas, et arsti juurde mineku tõttu ei saa ta tulla Robert Kitti kuulama ja mõni teine võib julgelt tema kohale istuda. Tavaliselt peavad paljud kuulajad jääma istekohtade nappuse tõttu eeshalli videoülekannet jälgima,“ rääkis Suurväli mõtisklevalt. Suurväli lisas juurde, et väärikaim õppur jääb mälestustesse elava tasakaaluka kaaslasena, kes lahkus väga väärikalt.

August Puustet mälestati minutilise seisakuga.

Pille Pärna: nõudlus vanemate inimeste järele kasvab tööturul aasta-aastalt

Pille Pärna

Pille Pärna meenutas, et Pärnumaal oli kõige rohkem töötuid 2010. aasta aprillis – ümmarguselt 6500 inimest. Kui tööturuamet 2009. mais võttis töötukassalt ülesanded üle, oli maakonnas töötuid 4000 ümber. Viimastel andmetel on töötute arv kahanenud 6,2 protsendile. Riigi keskmine näitaja on 5,8%. Üle 10% püsib see näit Eesti kirde ja kagu piirkonnas. Töötuks saab ennast registreerida alates 16st eluaastast kuni pensionile jäämiseni.

Praegu on saadaval keskeltläbi 150 vaba töökohta. Pärna sõnul võib juba märtsis vabade töökohtade hulk kahekordistuda. Selline kevadine tõõjõu nõudluse järsk suurenemine on Pärnule iseloomulik seoses suviste hooajatöödega. Koka ja abikoka kursustel õppinud töötajad on seni kõik endile töökoha leidnud. Pidevalt vajatakse ka kaugsõidu autojuhte. Töö on raske ja hoiab pikalt perest eemal. Sellepärast pole see elukutse mitte eriti ihaldusväärne. Vajatakse ka teenindajaid, kes valdaksid peale riigikeele veel mitut keelt. Kindlasti peaks tundma vene ja soome keelt. Kasuks tuleb inglise keele valdamine.

Kui varem eelistati tööturul noori ja isegi 30aastaseid peeti juba vanaks, siis nüüd kaldub vaekauss järjest rohkem vanemate inimeste kasuks. Vanemaealiste plussidest ja miinustest kõneldes selgus, et paremust leidub kordades rohkem. Pärna loetles terve hulga häid vanemate inimeste omadusi, mis väärtustavad neid inimesi tööturul: stabiilsus, lojaalsus, tasakaalukus, usaldusväärsus. Neil on kohusetundlikkus, pühendumus, rahulolu, täpsus, ausus. Olulised on suhtlemis- ja organiseerimisoskused, samuti tahe oma tööd hästi teha ja töökohast kinni pidada.

Puudusteks võivad saada tervisehädad ja kutsehaigused. Praegustel andmetel on pensionieas töötajaid 18,5%.

Tööturuametis toimuvad koolitused ja toetatakse eraettevõtlusega alustajaid. Möödunud aastal saadi Pärnumaal 37 juhul toetust. Praegu on toetuse suuruseks 4474 €. Üks edukamaid toetuse saajaid on praegu Ehitajate tee ääres asuv Aknakoda. Stipendiumi makstakse ka vabatahtlikele.

Pärna juhtis tähelepanu ka vigadele, mida teevad tööle kandideerijad. CV-d on kas liiga lühikesed või pikad. Normaalne pikkus võiks olla üks A4 leht. Sageli ei osata elulookirjeldust kirjutada, aga karjääriinfotoas on inimene, kes õpetab tööle kandideerimise dokumentide koostamist. Foto peab olema lihtne ja selge, mitte piduriietuses või koos perega. Kui tööandja ühendust võtab, ei peaks esimese asjana küsima töötasu suurust. Pärna tõi päris naljakaid näiteid sellestki, miks inimesed jäävad tööta. Ollakse harjunud teadmisega, et noortele naistele võib saada töökoha leidmisel takistuseks lapse hoidmise probleem. Kuid ühel juhul olevat keegi tööotsija loobunud tööst seepärast, et oli vahetult enne töö saamist võtnud ühe koera oma hoole alla.

Samal teemal:

August Puuste on rääkinud oma eluga kõik, mida tal oli öelda

Kaja Kallas rääkis eetikaga arvestamisest poliitikas

Erki Bahovski kõneles kuulajatele viiskümmend kuni sada

Väärikate Ülikoolis kõneldi avanevast elektriturust

Trivimi Velliste rääkis saja-aastasest Eesti riigist

Kuidas supelsaksad Pärnu vallutasid?

President Toomas Hendrik Ilves esines Pärnumaa väärikatele

Rekordarv Pärnu Väärikate Ülikooli õppureid

Ilm, ilmastik ja kliima oli Andres Tarandi vestluse teemaks Pärnu Tervise kultuurikeskuses

Hardo Aasmäe esines taas Pärnu Väärikate Ülikoolis

Annely Akkermann loenguga Väärikate Ülikooli ees

Siseminister esines Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajatele

Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees

Väärikate ülikool alustas tegevust Pärnu kolledžis

Väärikate ülikool alustas tegevust Pärnu kolledžis

Jäta vastus