Blogi avalehel

Annely Akkermann: Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro

March 21st, 2014

19. märtsil peeti Pärnu raekoja saalis survegrupp Sindi pais ja MTÜ Minu Eesti ühisel korraldusel järjekordne rahvakogunemine, kus võtsid sõna poliitikutest Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann, samuti teadlased ja jõeäärne rahvas.

Annely Akkermann, Hans Soll ja harrastuskalurid

Vaatamata algsele kokkuleppele jäid kohale tulemata keskkonnaminister, keskkonnainspektsiooni peadirektor, keskkonnaameti peadirektor ja veel mõned teised inimesed. Sellest olenemata esinesid 13 oma valdkonna asjatundjat sõnavõttudega ja vastasid küsimustele. Iga esineja jaoks eraldati 6 minutit.

Riigikogu keskkonnakomisjoni töö tulemustest

Vee ja kalade valdkonnaga tegelev Annely Akkermann teatas, et viimati arutas keskkonnakomisjon Sindi paisu küsimusi paar nädalat tagasi. Teemaks oli keskkonna strateegiline hindamine. Paisu omanikule ei väljastatud vee erikasutuluba elektri tootmiseks ja nüüd ollakse sellega kohtus. „Eesti õigusruumi põhimõtted seisnevad selles, et kui ei olda haldusotsusega, erikasutusloa andmata jätmisega, nõus, siis on omanikul õigus ennast kohtus kaitsta,“ nentis Akkermann ja tunnistas kohtuveskite jahvatamise aeglust, mis peatab käimasolevad muud asjaajamise käigud. Akkermann tõdes, et Keskkonnaamet näib innukalt seisvat elektritootmise vastu.

Pärnu jõgi pealpool Sindi paisu

„Veeseadus on olnud minu menetlusel kolmel korral muutmisel. Juba üle-eelmisel aastal viidi sisse parandus, mis võimaldab seaduse rikkumise eest trahvida mitmel korral nii kaua kui esineb rikkumisi. Sanktsioonidesse lisati ka asendustäitmine, et riik võib vajalikud kalatrepid sunniraha kehtestamisel ka ise ehitada,“ selgitas Akkermann, kelle sõnul oli sama seadus ka möödunud aastal uuesti täiendamisel. Konkretiseeriti üle ühe meetri kõrgustest paisudest kala üles pääsemise üksikasju. Komisjoni liikme hinnangul on praeguseks veeseadust igakülgselt hästi täiendatud, aga kui on veel häid ettepanekuid, siis ollakse nende eest tänulik ja püütakse neidki kaaluda.

Kauaste kogemustega finantsistina näeb Akkermann Sindi paisu omaniku vaates kui äriobjekti. Ärikinnistu hinda määratakse selle järgi, kui palju positiivset rahavoogu võiks see tulevikus omanikule sisse tuua. Vaadeldakse esimese aasta tulude-kulude vahet, sama järgmistel aastatel ja siis arvatakse sellest veel investeeringute hind maha. „Tegelikult peaks keskkonnahindamise strateegias olema majanduslik analüüs, mis näitab nii suurt majanduslikku kasu, et kaaluks üles kalavarudele tekitatud kahju. Paraku on keskkonnahindamise strateegiast just see oluline osa puudu. Kui ma finantsistina mõtlen elektri saamise vähesusele ja kui suured on kulud tammi ehitamisele, seadmete hankimisele, kalatrepi ehitusele, siis ma ei näe üldsegi selle rahavoo positiivset kulgu, mis omanikule mingitki kasumit tekitaks. Ärikinnistul, millest kasumit ei teki, osutub objekti hinnaks null eurot. Sel juhul peaks riik paisu ära ostma ühe euroga, sest riik teostab majanduspoliitikat kalandushuvides, mis taastaks kalavarusid. Kogu kohtukemplus käibki hinna üle,“ väljendas Akkermann oma seisukohta.

Akkermann ütles, et näeb praegu Keskkonnaameti selget tahet võimalikult ruttu mõistlikku hinnaga Sindi pais ära osta. Samuti näeb ta teise võimalusena riigi poolset poliitilist tahet sundvõõrandamiseks. On juhuseid, kus omanik oleks valmis ka võõrandamise eest peale maksma, kuna kulud on tasuvusest sedavõrd suuremad. Sellepärast jääb Akkermann seisukoha juurde, et Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro.

Uus ujula

Ujula kaob?

Hüdrobioloog Tauno Jürgenstein peatus oma sõnavõtus ka Sindi paisust ülespoole jääval ujula säilimise teemal, mis erutab kõige rohkem selle linna elanikke. Küsimus on ujula kadumisest. Teadlane vastas, et senisel kujul ilmselt paraku küll, kuid on võimalik rajada uus. Paisu kõrvaldamise korral alaneks veetase ca 1,5 m. Veepiir taganeks praeguse ujula kohal vähe, sest see asub jõe põrkeveerul. Praegu on ujula kohal suurimaks sügavuseks 2,73 m, aga silla kohal 4,55 m. See tähendab võimalust ujula juures jõepõhja süvendada. Jürgenstein esitas võrdlevaid fotosid praegusest ilmetust betoontõkkest veevaesel ajal ja kunstlikult kujundatud kärestikul voolavast veest, mis on tema hinnangul palju loodussõbralikum ja silmale kaunim vaatepilt.

Kokkuvõtvalt ütles Jürgenstein: „Päev pärast Sindi paisu on parem päev.“ Ta nimetas nelja asja: kärestik on paisust ohutum, esteetiliselt nauditav, vaba veetee nii inimestele kui vee-elustikule ja tähendab rohkem kala. Ta tsiteeris ka Albert Einsteini: „Kujutlus on kõik! See on eelvaade tulevasele elule.“

Märgukiri ja deklaratsioon

Koosolek Pärnu raekojas

Rahvakoosolekul tutvustas Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Meelis Kukk maakonna valitsuste seisukohta Sindi paisu küsimuses ja Keskkonnaministeeriumile koostatud vastava sisulist märgukirja, mis anti ka koosoleku saalis kohe ministeeriumi esindajale üle. Kirjas öeldakse, et omavalitsuste liit teeb keskkonnaministrile ettepaneku algatada läbirääkimised tammi riigile võõrandamiseks, mille järgselt saaks riik omanikuna tagada parimal viisil keskkonnanõuete täitmist. Lõppeesmärgina peetakse silmas keskkonnakahju tekitava rajatise järk-järgulist lammutamist. Märgukirjale kirjutas alla lisaks Meelis Kukele ka POLi juhatuse esimees Eeri Tammik.

Märgukiri sarnaneb põhimõtteliselt survegrupi koostatud koosoleku deklaratsiooniga, millele kirjutasid alla kohalviibinud inimesed. Allkirja ei andnud üksnes ametkondade esindajad ja töötavad ajakirjanikud.

Inimkäed tekitavad loodusele kahju

Koosoleku lõppsõna ütles survegrupi liige Hans Soll. Ta meenutas hiljutist kohtumist oma õpilasega. Enn Mellikov on akadeemik, kellele anti aasta tagasi teaduse elutöö preemia. Tehnoloogia professor Mellikovi uurimuseks on olnud päikeseenergeetika kui ülemaailmselt tähtsa alternatiivse energeetika valdkonna alane töö ja vastava koolkonna loomine Eestis. Ta väidab, et hüdroenergeetikal pole maailmas tulevikku. Kui jälgida üleujutusi ja loodusõnnetusi, siis on tegemist entroopiaga, mis on looduse loomulik käik. Inimesed on tekitanud loodusele kunstlikke tõkendeid ja jätnud need rajatised hoolimatult püsti. Paljude tänaste võimendunud hädade peamised põhjused ongi inimkäte abil valla päästetud. „Kui sintlased arvavad, et see pais on väga hea, siis mõtelgu oma laste peale,“ ütles Soll erilise hingelise tundeelamusega, milles väljendus sügav mure loodusele tekitatava kahju pärast.

Samal teemal:

Sindi paisu rahvakoosolek esitab keskkonnaministrile poliitilise nõudmise

Üks vastus “Annely Akkermann: Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro”

  1. Priit Mogilenko:

    Tere.

    Mina leian kindlasti mitukümend kui mitte mitusada allkirja paisu maha võtmiseks!
    Loodus on tähtsaim ja punkt!
    Aitäh.

Jäta vastus