Blogi avalehel

Põltsamaal valmib koopia esimesest sini-must-valgest

April 22nd, 2014

Põltsamaa viienda klassi õpilased õmblevad sinimustvalget lippu. Foto Riina Valdmets

Põltsamaa lossihoovis asuvas Käsiteokojas alustavad meistrid Kersti Pook ja Katre Arula 130 aasta taguse Eesti esimese lipu järgi koopia kallal tööd.

Näitemäng "Lipu sünd" Põltsamaal 2009 aastal, Emilie ostab lipu õmblemiseks kangast

Põltsamaa Käsiteokojas valmib neljapäeval koopia esimesest Eesti lipust, mille õmbles Emilie Beerman 130 aastat tagasi Põltsamaal. Lipp on mõeldud Eesti lipu 130. sünnipäeva pidustusteks, mis toimuvad Põltsamaal 4. juunil.

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni selgitab, et Eesti esimese lipu proportsioonid erinevad tänasest standardist. Toonane lipp oli piklikum: 175 cm kõrge ja 375 cm lai. Pikemaid külgi ääristasid hõbedased narmad ning nurki kaunistasid hõbenöörist punutised.

Lisaks Käsiteokojale õmblevad  neljapäeval käsitöötunnis väikseid käsilippe ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilased. Neid lippe on kavas kasutada lipu aastapäevale pühendatud rongkäigus.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja 5B õpilased on võtnud lipu seltsilt saadud kingituse oma kätte

Nii käsitöömeistrid kui ka õpilased kasutavad trikolooride õmblemiseks Eesti Lipu Seltsi poolt märtsis Põltsamaa linnale kingitud kangast.

4. juunil Põltsamaal toimuvatel Eesti lipu 130. aastapäevapidustustel etendub Põltsamaal muuseumi juhataja Rutt Tänava kirjutatud näite-, laulu- ja pillimäng “Lipu sünd”, mis avab sini-must-valge lipu sünniloo. Lipu ajalooga seotud hoonete juures esitavad Põltsamaa Kultuurikeskuse näitlejad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi laulukoorid ning orkester lipu sünniloo. Ühe stseeni toimumiskohast teise minnakse rongkäigus lippude lehvides läbi Põltsamaa südalinna.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmbles Põltsamaal kihelkonnakooli õpetaja Gustav Beermanni tütar Emilie. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest – majast, kus täna paikneb Põltsamaa muusikakool. Emilie õmbles lipu kokku kihelkonnakooli näputööklassis. Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann. Christoph oli ka üheks lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Põltdsamaal 2009. aasta vabaõhuetendusel "Lipu sünd"

Mitmed Emilie ja Christophi isa Gustav Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt kuulusid Tartu ülikooli õppima asununa sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks.

Eesti lipu 130. sünnipäeva ürituse publikust moodustavad suure osa Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased, kelle kooli lõpuaktus  on ühendatud näitemänguga. Etenduse järel toimub Põltsamaa Kultuurikeskuses Eesti Lipu Seltsi konverentsaktus ja Põltsamaa Muuseumi näituse „Minu Eesti lipp“ avamine.

Samal teemal:

Jaan Aiaots: avalöök Eesti lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks on antud

Hea näide Eesti lipu väärtustamisest Põltsamaal

Lipu sünnikoht väärib suuremat tähelepanu

Galerii: Lipu päev Põltsamaal

Üks vastus “Põltsamaal valmib koopia esimesest sini-must-valgest”

  1. Marju Toom:

    Kui esimene trikoloor õmmeldi Leihbergi kauplusest ostetud kangast, siis järgmisi õmmeldi juba ka koduvillasest kangast.Taludes kodukootud peenvillane valge kangas värviti lipuvärvidesse minu vaarvanematele – Lebedorff’idele – kuulunud värvalitöökojas aadressil Lossi, 12. Elumaja ja töökoda põlesid ära 1944. aasta septembris.
    Lapsepõlvest mäletan vanaisa näitamas mulle värviaita ja rääkimas, et lipuvärvid (must ja (patent)sinine) on tellitud otse Saksamaalt firmast IG Farben.

Jäta vastus