Blogi avalehel

Ene Ergma Pärnus

July 18th, 2014

Praegu Pärnus puhkusel viibiv ja tervist kosutav Ene Ergma kohtus neljapäeval hotellis Viiking IRL-i Pärnumaa piirkonna Väärikate klubi inimestega.

Kesksuvine kohtumine Ene Ergmaga Pärnus

Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikokku valitud Isamaa ja Respublica Liidu fraktsiooni liige Ene Ergma on taandumas tipp-poliitikast. Aastatel 2003–2006 ja 2007 kuni käesoleval kevadel uue valitsuse moodustamiseni oli ta Riigikogu esimees, vahepeal lühemat aega ka aseesimees. Praegu jätkab endiselt riigikaitsekomisjonis, kuid uude Riigikogu koosseisu ei kavatse enam kandideerida. Kes võiks XIII Riigikogus olla teda asendav sama vääriline inimene? Seda väikeses seltskonnas lauas istunuist ükski küsida ei märganud. Küll näeb Ergma Pärnumaalt valitud Riigikogu liikmetest tulevikuski kasu tõusvat Annely Akkermanni tegevuses.

Ene Ergma kostitab šokolaadi müntidega

Veidi üle kümne aasta Eesti poliitika kujundamise tipus tegutsenud inimesega inimlikult lihtsalt arusaadavas keeles vestlemine on midagi muud, kui kõnepuldist kuuldud või ajalehest loetud teksti mõistmine. Ergma poliitilised arutlused on alati kergesti haaratavad ja seepärast ka rohketele küsimustele vastused oodatud. Sama oodatud on ka tema selgitused astrofüüsika vallast, kuigi mõnigi pisut pikem vastus võib lihtsureliku taibule raskemini arusaadav olla. Ometi kaldus jutt ka sedakorda kaugustes asuvate tähtede mastaapidesse, nagu kõigil varajasematelgi põnevatel kohtumistel.

Tavapäraselt aga alustati poliitikast. Küsimused sadasid erinevas raskusastmes ja mitte olulisuse loogilisse järjestusse reastatult. Imetleti Yana Toomi edu eurovalimistel ja kahetseti, et näiteks Jüri Ratas sai oodatust palju väiksema häältenoosi. Samas ei oma Ergma hinnangul Keskerakonna või Reformi nimekirjas Euroopa Parlamenti pääsenud suurt kaalu suures poliitikas, sest liberaalid moodustavad marginaalse vähemuse. Ta mõistab rahva valikut, kui Tarandit eelistati erakondadele eelmisel Euroopa Parlamendi valimisel, aga jääb sõnatuks, et inimesed saatsid ta veelkord mitte midagi tegema. Peeter Võsa jõudmine Riigikokku näitab läbilõiget meie rahvast samal viisil nagu paljude teiste nimed riigi kõrgeimas seadusandlust kujundavas esinduskogus. Ergma sõnul vajatakse Riigikokku ennekõike oma valdkonna asjatundjaid, kes on midagi elus juba teinud, omavad selles kogemust ja nägemust, mitte poliitbroilereid. Ergma arvates võiks isegi kehtestada Riigikokku kandideerijatele vanuse alampiiriks 35 aastat.

Küsimusi esitati kõrghariduse omandamise kohta. Rohkelt on tasakaalustamatust. Paljud soovivad õppida õigusteaduskonnas, aga kas iga Eesti kodanik ikka vajab endale isiklikku advokaati? Küsimus seaduse koostajatest ja seaduse tõlgendajatest. Õigusteadust õppinud inimene suudab küll seadust konstrueerida, aga mitte samavõrd hästi mõista näiteks majandust mõjutavaid tegureid, mis vajaksid seadustega reguleerimist. „Kõige täiuslikumad seadused on muidugi loodusseadused,“ muigas Ergma. „Advokaat võib küll väga osavalt anda Riigikogu poolt kehtestatud seadusele mingis uues vaates tõlgenduse, aga proovigu ta sama edukalt tõlgendada ka loodusseadust,“ jätkas Ergma. „Kas gravitatsiooniseadusele saaks advokaat anda ka sellise tõlgenduse, mis kindlustaks üheksandalt korruselt pea ees alla kukkumisel veel ellu jäämise?“ Sellised intrigeerivad küsimused-vastused selgitasid hästi, kui keerukas on poliitiku töö ja kui tähtis on leida südamega oma tööd tegevaid inimesi.

Ühe küsimusena kerkis esile Venemaa agressiivsus Ukrainas. Kohtumise hetkel polnud veel teada äsja toimunud terroriakt Malaysian Airlines’i lennukiga Boeing 777. Ergma kõrvutas Saksamaad ja Venemaad. Kui sakslased tunnevad ka läbi mitmenda põlvkonna oma eelkäijate tegude pärast piinlikust, siis venelased püüavad kõiki tekitatud õudusi igal võimalikul juhul õigustada. Seda olevat Ergma kogenud ka hiljutisel Moskva reisil. Paljud haritud venelased toetavad Putinit ja leiavad tema tegevusele õigustust, mis on Ergma sõnul ääretult õõvastav ja muret tekitav tendents.

Millega täidab iga nelja aasta järel aasta vanemaks saav ja seepärast endiselt nooruslikult erksa vaimuga Ergma poliitikast lahkumise järel oma aega? „Oodatakse arhiivi korrastamist, Tiina Kaalep sooviks, et kirjutaksin autobiograafia,“ nimetas Ergma mõnda asja. Erilist rõõmu valmistab talle Eesti saamine täieõiguslikuks kosmoseriigiks. Selleni jõudmiseks alustati intensiivset tööd 2006. aastal. Ta ei rääkinud sellest kõneldes kordagi enda isiklikust panusest. Tahtsin seda mitmel juhul otse küsida, aga hoidusin, sest küsimus tundus teisalt ka kohatuna. Ilmselt on Ergma roll olnud Eesti kosmose riigiks arendamisel väga suur.

Mari Suurväli ja Ene Ergma

Õnnestunud Eesti Tudengisatelliidi projekti tulemusel 7. mail orbiidile lennutatud ESTCube-1 avas uue etapi eestlastele ja sellest võiks Ergma tulla järgmisel õppeaastal Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele rääkima, arvas Mari Suurväli. Astrofüüsik, kes varemgi Pärnu suurele auditooriumile esinenud, oli kutsega päri.

Enne koosviibimise lõppemist palus Tõnu Simpson luba rääkida ühe anekdoodi astroloogide, astronoomide ja teiste tarkade kohtumisel esitatud küsimusest päikese kustumise kohta. Keegi kuulnud, et see võib juhtuda 20 miljoni aasta pärast, aga korduva küsimuse peale saanud vastuseks, et hull lugu toimub alles 200 miljoni aasta pärast, mis tegi küsija meele palju rõõmsamaks. Anekdoodi kuuljad said aga suure suutäie naerda…

Ennast naljatamisi ema Teresaks nimetav eakas proua kingib sellelgi kohtumisel lilli ja maiustusi

Seepeale ütles Ergma, et tegelikult kustub arvestuste kohaselt päike alles 4 miljardi aasta pärast ja 200 miljonit on selle kõrval üksnes nö. kosmose köhatus. „Inimestele meeldib pidevalt rääkida peatselt saabuvatest maailmalõppudest seepärast, et tema isiklik lõpp võib jääda vaid mõne aasta või paremal juhul mõnekümne aasta lähedusse. Nii ei taheta egoistlikel motiividel, et teised peaksid pärast tema lõppu veel edasi elama ja hakataksegi taas kõnelema üldisest lõpust,“ esitas Ergma ühe versioonina põhjuse, miks ikka ja jälle ärgitatakse teemat maailma lõpust. Päike võib anda loodusele vajalikku energiat veel mitu miljardit aastat ka pärast inimkonna kadumist.

Anekdoodist alates tahtnuks seltskond Ergma jutustusi astrofüüsika vallast kuulata veel teist poolteist tundi, aga Vallikäärust kostma hakanud Ivo Linna laulud kutsusid juba uude paika.

Samal teemal:

Kaasamõtlevalt kohtumisest Ene Ergmaga

Üks vastus “Ene Ergma Pärnus”

  1. Ants Rannula:

    Inimeste “poliitmälu” on olematu. Toompeal oldud aastad ei edendanud grammigi EESTI elu.
    Isegi Soome spetsialisti ei lubanud EESTI RAHVALE esinema. Meil ju kõik sisseostetud”SPETSID”
    ilves Ameerikast,ergma Moskvast,poliitjuhid kõik kommunistid jne.

Jäta vastus