Blogi avalehel

Balti keti idee vormistamise paigas avati mälestustahvel

October 23rd, 2014

  

Balti keti toimumise otsuse mälestuseks avaneva graniittahvli valmistaja on Tauno Kangro

Täna avati Pärnus Aisa 39 hoone seinal mälestusplaat, mis tähistab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu Rahvarinde esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumise kohta.

Tauno Kangro ja Heinz Valk

Edgar Savisaar mälestustahvli avamisel

Enne piduliku tegevuse algust oli nõrk, kuid ikkagi vääramatu tahtega sügisene tuulehoog katte mälestusplaadilt langetanud, aga see ei vähendanud ajaloolise tippsündmuse kivisse raiutud mälestuse jäädvustamise väärikust. Mõõtmetega 60 X 190 cm graniittahvlile on kirjutatud sõnad: Balti kett – 23. august 1989 – Siin võtsid 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu Rahvarinnete esindajad vastu otsuse korraldada Balti kett. Graniitplaadi servasid ületavalt on lisatud Rahvarinnet tähistav R-kujuline pronksist ehis, mis kujutab katkematut inimketti, sümboliseerides nõnda elavat ahelat Tallinna, Riia, Vilniuse teel. Kunstiteose valmistas skulptor Tauno Kangro, kes ise oli üleeile õhtul tahvli ülespaneku juures ja viibis ka täna mälestusväärse sündmuse tunnistajana kohal.

Ivar Raig, Ivo Ilmsalu, Heinz Valk

Mälestustahvli avamist tervitasid lühikeste sõnavõttudega toonane Eestimaa Rahvarinde eestseisuse ja Balti Nõukogu liige, tänane Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Pärnust Riigikokku läkitatud Kadri Simson, Rahvarinde Muuseumi direktriss Helen Lausma-Saar ja ajaloolane Küllo Arjakas. Vaatamata kõledalt jahedale ilmale oli tulnud pidulikule hetkele kaasa elama umbes poolsada inimest, teiste hulgas Pärnu Linnavolikogu aseesimees Hillar Talvik, Sindi linnapea Marko Šorin, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak, rahvuslane Ivo Ilmsalu, majandusteadlane Ivar Raig, päris mitmed Eesti Lipu Seltsi liikmed. Samuti legendaarne Heinz Valk, kes on läinud ajalukku 1988. a 11. septembril toimunud „Eestimaa laulu“ ajal peetud kõne lõpulausega “Ükskord me võidame niikuinii”.

Kadri Simson

Kadri Simson ütles, et nägi mälestusplaadi avamisele tulnud inimeste seas väga palju tuttavaid nägusid, kes olid Rahvarinde ajal meie kõigi kangelased. „Minus sünnib siin ajaloolase juurikas, mis püüab meenutada ülikoolis õpitut ja vanematelt kuuldut. Välismaal tööreisidel viibides kogen sageli, et paljud tunnevad Eestit, Lätit, Leedut just läbi teadmise Balti ketist. 25 aastat tagasi olid ärevad ajad, kui maailma pilgud pöördusid Balti maadele ja seda kõike tuleb mäletada.“

Helen Lausma-Saar

Helen Lausma-Saar on sündinud 14. aprillil 1988 – see tähendab päeval, kui just eelmisel õhtul oli telesaates „Mõtleme veel“ Edgar Savisaar käinud välja idee Rahvarinde loomiseks. Balti keti mälestustahvli avamise juures küsis Lausma-Saar, kas inimesed oleks tulnud välja ka oktoobrikuisel külmal päeval ja ta oli kindlalt veendunud, et ükski ilmaolu poleks suutnud sel ajal rahva ühtset tahet murda.

Küllo Arjakas juhib pidulikku päevasündmust

Savisaar väljendas rahulolu sõnadega, et tal on hea meel Pärnust, kus Balti keti idee idanema pandi: „Nüüd on saanud see paik väärilise tähistuse!” Ta märkis, et see polnud üksnes Eesti, Läti ja Leedu ühine ettevõtmine. „Tollane inimestevaheline solidaarsus kajastus maailma ajaloos.” Küllo Arjakas meenutas, et praeguseks on Balti kett kantud tähelepanuväärse ajaloosündmusena UNESCO maailma mälu registrisse, kuhu märgitakse maailma ajalugu paremuse poole pööranud sündmuseid.

Samal teemal:

Homme avatakse Balti keti mälestustahvel

Balti keti otsuse langetamist tähistava mälestusmärgi avamine lükkub edasi

Pärnus tähistatakse Balti keti korraldamise otsuse 25. aastapäeva

Jäta vastus