Blogi avalehel

Pille Usin: Tori kooli alguseks loeme kihelkonnakooli avamist 140 aastat tagasi

January 31st, 2015

Pea kümme aastat Tori põhikooli juhtinud direktor Pille Usin ütleb, et igaühel meist on kooliga oma lugu, mille tundmine on mõtlemapanev ja liigutav. Õpilastega räägiti oma lugusid 23. jaanuaril, täna oodatakse koolimajja vilistlasi.

Tori koolimaja viiekümnendatel aastatel

Tori kihelkonnakooli alusepanija oli Sikana Jaan Tammann. Emakeelse kooli ideest innustatuna ehitas ta oma projekti järgi ja osaliselt ka oma rahaga Torisse uhke koolimaja, mis valmis 1874. aasta lõpuks. Uue kalendri järgi 1875. a 26. jaanuaril alustati vastvalminud kihelkonnakoolis õppetööd 24 õpilasega. Kihelkonnakoolis võis õppida pärast nelja klassi lõpetamist vallakoolis. Esimene koolijuhataja oli Johannes Kuus. Kõige kauem (1890–1918) on direktorina töötanud Mihkel Ollino.

Kahjuks ei ole sõjaeelse Eesti Vabariigi aja kohta koolis ajaloomaterjale palju säilinud. Kooli arhiivis on suur hulk materjale pioneeriajast. Nende põhjal valmistas Evelyn Lillevälja õpetaja Heli Miti juhendamisel uurimistöö „Pioneeriaastad Tori koolis“.

Uueks juubeliks valmistudes võttis huvijuht kõik materjalid kokku, usutles ka kunagisi pioneerijuhte ja nüüdseks on valminud kooliajaloo põhjal ettevalmistatud programm „Pioneeriaastad Tori koolis“. Kava sisaldab pioneeriaastatele iseloomulikku: rivivõistlusteks valmistumist, lõkkeõhtut, sanitaarõppust, vanapaberi ja -metalli kogumist, püramiidide õppimist ja sportimist, kohtumist sõjaveteraniga, pioneerilaulude laulmist, rännakmarssi ja pioneerilaagrit kohalikus kaasikus.

Õpilastele on see põnev rännak aega, mil õppisid nende vanemad ja vanavanemad, õpetajatele ja koolitöötajatele pakkus etenduse vaatamine palju äratundmisrõõmu. Programm lõpeb rõõmsa hõiskega: „Ja siis tulid Balti kett ja öölaulupeod!“, mis kõiki nostalgiameenutustest meeldiva äratundmisega äratab.

Praegu õpib Tori koolis 165 õpilast, neist 88 poissi ja 77 tüdrukut, töötab 24 pedagoogi ja 7 koolitöötajat.

Õppimiseks, õpetamiseks ja töötamiseks on kujundatud väärtuspõhised eesmärgid. Taas on kasutusel kaks mõistet: õpetamine/õppimine ja kasvatamine/kasvamine. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

Esimeses kooliastmes õpetatakse valikainena arvutiõpetust (informaatika), mis jätkub ringitööna 7. klassis. Kolmandas kooliastmes korraldab Tori põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Juhendaja abil alustatakse selle koostamist 8. klassis ja tööd kaitstakse 9. klassis. Loovtöö edukas kaitsmine on põhikooli lõpetamise üks tingimus.

Tori Põhikool 2014 a kevadel. Foto erakogust

Parimat uurimistööd premeeritakse alates 2010/11. õppeaastast Juta Musta nimelise stipendiumiga. Stipendiumifondi on loonud vilistlane Aadu Must.

2014/15. õppeaastast käivitus teises kooliastmes robootikaring, mis on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega.

Poiste tööõpetust nimetatakse nüüd tehnoloogiaks ning tüdrukute vastav aine on käsitöö ja kodundus. Ei ole enam piirangut, et poisid peaksid valima tehnoloogia ja tüdrukud käsitöö ja kodunduse. Iga õpilane saab valida ühe nendest ainetest. Kuna seni on valik olnud traditsiooniline, vahetavad kevadveerandil poisid ja tüdrukud uue õppekava täitmiseks tööõpetuse tunnid: poisid teevad toitlustamist kodundusklassis ja tüdrukud osalevad tehnoloogiaõpetuses, tutvuvad puutööga.

Viimasel kolmel aastal on 7. klassis korraldatud ainetevaheline ühisprojekt, kus moodustatakse meeskonnad kohviku korraldamiseks ja meisterdamise töötubadeks. Projekti kulminatsioon on ülekooliline sõbrapäeva tähistamine kohviku ja meisterdamistubadega.

Muusikaõpetuses on lisandunud pillimäng: esimeses-teises kooliastmes väikekannel ja kolmandas kooliastmes kitarr. Väikekandle õppimist alustatakse 1. klassis ringitunnis ja see jätkub muusikatunnis. Kitarri algõpe on lülitatud 7. klassi muusikatunni programmi. Kui õpilastel algteadmised olemas, saab jätkata vastavates huviringides.

Hindamise sisu on uue õppekavaga muutunud. Kui seni käsitleti hindamist mõõtmisena, siis nüüd õpilase arengut ja õppimist toetava tegevusena. Juurde on tulnud uue mõistena kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine. Alates 2011. aastast pannakse kokkuvõtvaid hindeid kaks korda aastas, jõuludeks ja kevadeks.

Alates 2007. aastast töötavad koolis abiõpetajad, kelle töökohustuste hulka kuulub haridusliku erivajadusega õpilase individuaalne juhendamine paralleelselt klassi õppetööga. Samuti töötab koolis logopeed.

Igal õppeaastal on üks koolisisene suur projekt, mille eesmärk on eri õppeainete kaudu keskenduda ühele teemale: 2007/08 oli projekt ”Kooliolümpia”; 2008/09 Ökokrati loodusprojekt ”Müra pole muusika”; 2009/10 ”Kultuurilooline Tori”; 2011/12 „Kooliolümpia“; 2012/13. „Tori kauniks“ pälvis valla tasandil aasta 2013 noorte teo tiitli ja äratas tähelepanu ka üleriigilisel tasandil; 2013/14 projekt oli „Liikumine ja tervis“.

Kool peab oluliseks oma koduvalla kultuuriväärtustega tutvumist, loodusharidust ja isamaalist kasvatust. Igal kevadel on koolis matkapäev, mil külastatakse kultuuri- ja loodusobjekte koduvallas kas jalgsi, jalgrattal või kanuudega vett mööda liikudes.

Osaletakse Tartu Ülikooli teaduskooli tegemistes. Eelmisel õppeaastal korraldasid noored teadurid koolis füüsika-, sel õppeaastal bioloogia õpikodasid. Tehakse loodusõppepäevi, mil kogu koolipere külastab riigimetsa majandamise keskusi ja osaleb õppekavaga haakuvates loodusprogrammides.

Pille Usin oma kooli esindusega lipuspaleeris

Toimuvad lipukoolitused, osaletakse jüripäeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juures lipuspaleeris. Riigi iseseisvuspäeval liigub traditsiooniliselt õpilaste, õpetajate ja vallajuhtide lippudega rongkäik Tori kalmistule, kus süüdatakse mälestusküünlad ja kõneldakse Torile olulistest inimestest. Õpilaste ja õpetajate esindus süütab mälestusküünlad kooli sünnipäeval kunagistele koolitöötajatele.

Pille Usin mõtestab kooli eesmärgilise tegevuse sõnadesse, et iga õpilane ja õpetaja ütleks uhkusega: „Ma õpin ja töötan Toris!“

Samal teemal:

Kolmele Tori Põhikooli õpilasele Juta Musta nimeline stipendium

Jäta vastus