Blogi avalehel

Pärnus väideldi elamumajanduse teemal

February 8th, 2015

Eile toimunud Lääne-Eesti Korteriühistute XII foorum lõppes Pärnumaalt Riigikogusse kandideerivate esinumbrite vahelise väitlusega teemal „Elamumajanduse olevik ja tulevik. Mida saame muuta Eestis, mida Pärnus?“

Toomas Kivimägi, Kadri Simson, Mart Helme, Indrek Saar, Annely Akkermann

Kristel Kossar, ajalehe Postimees ajakirjanik

Kuuest täisnimekirjaga kandideerivast erakonnast kutsuti väitlusele viis: Reformierakonnast Toomas Kivimägi, Keskerakonnast Kadri Simson, Konservatiivsest Rahvaerakonnast Mart Helme, Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Indrek Saar, Isamaa ja Res Publica Liidust Annely Akkermann. Miks Vabaerakonna esinumber Jüri Saar polnud kutsutud, sellele kauane korteri ühistu juhatuse liige vastust ei otsinud ja teistega võrdväärselt pika laua taha ei trüginud. Siiski sai temagi juhusliku külalisena võimaluse ilma eelneva ettevalmistuseta küsimustele vastamiseks.

Väitlust vedas ajalehe Postimees ajakirjanik Kristel Kossar.

Toomas Kivimägi oli väga optimistlikult veendunud, et aastaks 2020 saavad riigi toetusel kõik korterid renoveeritud. Tema hinnangul loob selleks soodsa eelduse Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu 102 miljoni euro mahus rahastatav korteriühistute renoveerimise programm. Lisaks lubas ta teha kõik endast oleneva selleks, et muudest rahastusallikatest leida täiendavaid summasid.

Mart Helme väljendas seevastu sügavat pessimismi ega usu, et lähema viie aasta jooksul võiks midagi oluliselt paraneda. Selleks ei jätkuvat raha, puudub ka vajalik seadusandlik raamistik. Erinevalt Pärnust pole paljudes maapiirkondades maksujõulist elanikkonda. Helme sõnul polevat tegelikult Eestis probleemiks raha puudus, vaid mõistuse puudus, mis seisnevat kohutavas raha raiskamises. Ta ei ole väga optimistlik, et rahasid hakkab kusagilt väga juurde tulema. Riigikaitse vajab radikaalset tugevdamist. Üleöö tekkis vajadus piiri puhastamiseks. Vaja on tõkestada roheliste mehikeste üle piiri tulemine. Helme manas silme ette sõjaohtu ja Venemaa võimalust Eesti energiajulgeolekut kahjustada Narva veehoidla taseme alla laskmisega. Lubatud 102 miljonit võib Helme hinnangul olla paari aasta pärast oma väärtuselt ainult kolmandik summast.

Helme pakkus elamispinna muretsemiseks võetud laenu kustutamist iga sünnitatud lapse pealt 25% ulatuses.

Kadri Simson ütles, et korterimajandusele on väljavaadet seal, kus jätkub töökohti. Ei saa rääkida ka energiatõhususe tõstmisest kortermajades, kus suur osa kortereid on jäänud tühjaks.

Indrek Saar pidas seatud eesmärki aastaks 2020 veidi utoopiliseks kuid polnud mitte nii pessimistliku suhtumisega, kui Helme. Indrek Saar ei muretsenud ka mitte eriti sõja valla pääsemise pärast. Tema hinnangul võiks kõigi elamispindade renoveerimine jõuda lõpule kusagil aastaks 2030.

Toomas Rähmonen

Vahepeal küsis Kossar saalis istuvalt Toomas Rähmonenilt, kuivõrd tõenäoliseks ta peab kõneldud mahus elamispindade renoveerimist? Rähmonen vastas, et 102 miljonit, pluss korteriühistute oma võimekus ongi see lagi, millega suudetakse toime tulla ja ega midagi enamat ka ei suudaks.

Jüri Saar

Jüri Saar rääkis sellest, et nende noor erakond pole veel harjunud summadega, kus 50 või 100 miljonit liigutatakse siia ja sinna. Kinnisvara hinnad on piirkonniti väga erinevad. Näiteks Tootsi suurtes elamutes on hinnad täiesti all ja kommunaalkulud äärmiselt kõrged, mille tulemusena ollakse valmis neist korteritest loobuma lausa muidu. Panna riigirahad peale ja teha Tootsi majad korda, sellel ei ole Jüri Saare hinnangul mitte mingisugust mõistlikku majanduslikku põhjendust. Tuleb lähtuda väga põhimõttelistest ressursside jaotamise küsimustest. Kas renoveeritud majadega piirkondades jätkub arengut või elamurajoonid tühjenevad töökohtade puuduse tõttu, nagu see on juhtunud näiteks Detroidis, küsis Jüri Saar. Sama lugu on Eestis, kus elu koondub Tallinna ja mõned teised piirkonnad tühjenevad elanikkonnast. Veel juhtis Jüri Saar tähelepanu sellele, et Eesti on maailmas üsna haruldane riik seepoolest, et erastamise ajal said korterite omanikeks umbes 90 % elanikest. Samal ajal puudub seadusandlik regulatsioon üüripindade kasutamiseks. Tema sõnul ei pruugi paljud noored soovidagi isiklikku korteriomandit ja soodsate hindade puhul eelistaks hoopis üürikorterit.

Akkermann pidas õigeks jätkata korteriühistute renoveerimise programmi Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu. 102 miljonit oleks tema hinnangul reaalne maht, mida insenerid-ehitajad suudaksid teostada ja millele korteriomanikud oleksid võimelised oma osa panustama.

Euroopa toetuste lõppedes tuleb ettevalmistada siseriiklikud makse soodustavad meetmed elamute energiatõhususe tõstmiseks. Akkermanni arvates oleks 20% toetus riigieelarvest maksumaksjale jõukohane.

Vaatamata riigi üürituru väikesele valikule ei toeta ta väga ulatuslikku munitsipaalkorterite ehitamist. Riik ja omavalitsused vajavad maksumaksja raha palju enam teistsuguste kohustuste täitmiseks, näiteks õpetajate ja arstide palkadeks.

Muidugi võiks üüriturg olla suuremaid valikuid pakkuv ja seega hoopis elavam, leidis Akkermann ja pidas üüriturgu ebapiisavaks ning kõrgete üürihindadega asukohaks eelkõige pealinna, kus jätkub töökohti teistest piirkondadest sisserändajatele. Samas Pärnu üürituru hinda kergitab turistide nõudlus. Kuid need on siiski tema nägemuses anomaaliad.

Oponeerides uutele Riigikogusse pürgijatele leidis IRL-i Pärnumaa esinumber, et ei olda lihtsalt riigieelarve muredega piisavalt kursis. Ta rõhutas, et tema erakond on viimaste aastatel viinud Kredexi kaudu ellu korteriühistute energiatõhususe tõstmise programme.

Jäta vastus