Blogi avalehel

Pärnu spordiajaloo päeval kuulati jalgpallureid

February 28th, 2015

18. veebruaril külastasid XX Pärnu spordiajaloo päeva jalgpallur Raio Piiroja ja Pärnu jalgpalliklubi naiskonna peatreener Jüri Saar.

Aksel Lau (vasakul) sai 15 jaanuaril 90-aastaseks

Mälestati lahkunuid

Tavapäraselt meenutasid kokku tulnud esmalt eelmisel aastal lahkunud Pärnumaa sportlasi. Nende mälestuseks süütasid küünla Henno Sepp (93) ja Aksel Lau (90). Priit Neeme meenutas igaüht lühikese tutvustusega.

Helmut Hunt (05.10.1932-10.01.2014) harrastas poksi, jalgratast, meelisala oli jalgpall. Ta oli aastatel 1989-2013 Pärnu Jalgpalliklubi president ja Kalevi auliige. Talle omistati Pärnu linna teenetemärk, Vapimärk ja Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk.

Anne Tohver (13.08.1953-20.01.2014) hakkas ujumist harrastama 1961. a Pärnu ujumiskoolis Heino Kübara õpilasena. Ta tuli vaba- ja teateujumises seitse korda Eesti meistriks ja parandas seitse korda Eesti rekordit. Pärnu Kalevis töötas ujumistreenerina aastatel 1977-1992.

Ilmar Lumiste (16.12.1043-14.03.2014) oli tervisesportlane, kes alustas maratoniga veteranieas. 46-aastasena läbis distantsi ajaga 3:14,29. Neeme sõnul pole paljud Pärnu linna „kõvad“ mehed sellele ligi saanud, mis on visaduse näide. Ta oli tunnustatud mälumängur ja neljakordne Eesti meeskondlik meister.

Priit Neeme

Voldemar Elbrecht (31.08.37-17.03.2014) oli kergejõustiklane, kes 29-aastasena heitis ketast 40,46 m.

Oleg Tammsalu (15.04.1948-25.03.2014) oli korvpallur, mängis Pärnu Kalevis, hiljem KEK-is. Ta oli tagamängija, s.t. mängujuht. Viimati oli noortetreener.

Robert Soakas (23.121933-28.03.2014) sündis Karjalas, elas lastekodus. Ta oli poksija, 52-57 kg. Taipoksis võitis 297 matšist 264 korral.

Annus Kaareste (07.05.1945-06.04.2014) sündis Pärnu-Jaagupis. Kergejõustikutreener ja sporditegelane lõpetas 1971. a Chişinău ülikooli kehakultuuri teaduskonna.

Feliks Valter (19.01.16-30.04.2014) oli teenekas jalgpallur, treener ja spordientusiast. Hüüdnimega Velka oli enne sõda poolkaitsja Pärnu Tervises, sõja järel Pärnu Kalevi liidreid. Treeneritööd tegi Velka üle kolmekümne aasta, viies mitu Pärnu noortemeeskonda Eesti meistriks ja õpetas teiste seas ka Helmut Hunti, Sergei Ratnikovi ja Märt Siigurit.

Karl Teearu (21.11.1949-30.04.2014) oli Metsakombinaadi korvpallur, kes kandis hüüdnime Tank. Massiivse mängijana hoidis ta korvi all „platsi puhtana“.

Anu Tammik (06.11.2055-04.07.2014) oli Kalevi instruktor, spordikoolis õppealajuhataja ja direktor.

Gunnar Talv (14.08.1950-04.07.2014) kuulus võrkpallurina Pärnu Kalevi meeskonda.

Kalle Voolas (08.06.1947-27.08.2014) heitis 1968. a vasarat 47,60, mis oli tubli tulemus. Töötas EKP Pärnu LK instruktorina ja oli VTK komisjoni liige.

Valdur Tamming (08.01.1935-09.09.2014) oli spordiajakirjanik ja sporditegelane. Sportima hakkas keskkoolis Harry Aumere innustusel. Ta oli korvpallis Eesti noorte meistreid ja 1951. a Eesti meistrivõistlustel pronksi võitjaid. Võistles ka käsipallis ja autorallis. Korvpallurina osales veteranide maailmamängudel, MM-il ja EM-il ning võitis 2 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi. Aastatel 1965-1968 oli ETV ja 1968-1971 Noorte Hääle spordireporter. Ta on olnud Automi tegevdirektor. Aastatel 1999 kuni 2012 oli Eesti Saunaklubi president ja alates aastast 2001 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige.

Jalgpallilegendi arvates oli spordiajaloo klubi ees esineda veider tunne kuna tema ajalugu on veel ees

XX spordiajaloo päev kahe jalgpalluri osavõtul

Raio Piiroja on sündinud 1979. a 11. juulil Pärnus. Eesti koondises tegi ta debüütmängu 19-aastasena, kui 1998. a sügisel toimus sõpruskohtumine Armeeniaga. Mäng kaotati seisuga 1:2. Raio Piiroja on tunnistatud korduvalt aasta parimaks jalgpalluriks.

Piiroja rääkis, et tal on kaks isa ja kasuisa on jalgpallitreener. „Võibolla sellepärast hakkasingi jalgpalli lisaks teistele harrastustele mängima.“ Esimeses klassis alustas ujumisega, mida tegi kaks aastat. Proovis ka võrk- ja korvpalli, isegi purjetamist. „Hüperaktiivne, nagu ma olen, üllatasin ühel õhtul trenni minnes vanemaid sellega, et lubasin minna male trenni. Seal ma kaua vastu ei pidanud, mäletan, et Munamäe kõrval need trennid toimusid,“ rääkis Piiroja, kes oma lapsepõlve siinsamas ümbruses ja praeguse nimetusega Vanalinna koolis veetis. Hiljem elas Ülejõel Rohelisel tänaval. Ka maadlustrennis on ta käinud. Meenutas, kuidas kaaslane teda ühel korral maadlustrennist seljas koju vedas, sest keegi olevat tema tossud jalga tõmmanud. Spordisõbrad said pidevalt naerda lustakalt esitatud jutust, mis vaheldus asjalike meenutuste ja naljakate kildudega. „Olen kõike proovinud, ka kergejõustikku, kuhu Ando Palginõmm mind meelitas. Jooksust oli hiljem kõvasti abi.“

Raio Piiroja annab autogramme

„Jalgpalli ajal ei olnud suurt aega ja ega ei lubatudki teiste aladega eriti tegeleda.“ Olin siis juba FC Flooras ja koondises. Eirasin keeldu ja osalesin traditsioonilisel igamehe kümnevõistlusel Pärnus. Tegin hea tulemuse jooksus, mida ka lehes nimetati. Sain tol ajal ca 2000 krooni palka, millest pidin selle tüki eest karistusena 8000 krooni trahvi maksma,“ rääkis külaline ka oma üleastumistest.
„Tegelikult raha polnudki kõige suurem kaotus, elasin spordigümnaasiumis, kus elamine ja söök prii, raha oli teisejärguline. Kartsin, et vaadatakse, et sellest mehest ei saagi asja ja visatakse grupist välja…“

Spordigümnaasiumi ühiselamus elas ta veel paar aastat pärast lõpetamistki. Andrus Värnik oli toakaaslane, kellega Piiroja sõnul polnud igav mitte kunagi. „Tal oli korralik Lõuna-Eesti huumor, kahjuks ta ei teadnud kunagi, millal huumoriga lõpetada. Tegelikult oli ta tõsine mees, kes töötas turvamehena, magas, sõi, tegi trenni, magas ja läks taas tööle, et uue ringiga alustada. Sellises rütmis siis kuni maailmameistrini välja. Ta oli hea poiss. Sellest, mis hiljem juhtus, on kahju.“

„Jaanuar, veebruar, märts, viimati ka aprillis olime alati Küprosel laagris, neli kuud jutti. Mäletan, et laagrisse minnes suutsin rinnalt suruda 35 kg ja kükke teha 65 korda. Kui pandi suured koormused peale, siis tundsin pooleteist kuuga, et keha ei tule järele ja jalad ei kuula enam sõna. Vanemate mängijate käest sain sõimata ja tuju läks alla. Lõpuks läksin ja ütlesin, et minust vist asja ei saa ja mina ei jõua, et äkki saadaks mu koju?“ Piiroja arvas, et kui sel hetkel oleks teda koju saadetud, siis oleks jalgpalliga lõpp olnud.

„Õnneks vana kogenud treener jagas ära, mis toimub. Andis mulle taskuraha ja rentis auto ja saatis nädalaks mööda Küprost reisima. Puhkuse nädal oligi täpselt see, mida vajasin. Pärast seda hakkas kõik ülesmäge minema. Kolm kuud hiljem laagrist koju sõites surusin rinnalt 100 kg ja kükke tegin kahesajaga. Hüppeline areng oli toimunud ja ema ütles, et ei tunne enam poissi ära. Läksin piitspeenikese poisina ja tagasi tulin juba mehe moodi. Lihastüüp on pigem selline keskmaa jooksja oma. Plahvatuslikku kiirust on vähem. Olen pidanud pidevalt kõvasti tegema kangi ja hüppeid, et hoida plahvatuslikku kiirust ja püsida vee peal.“

Raio Piiroja vestlemas spordisõpradega

Ta rääkis vajadusest pidevalt keha forsseerida, mis on saanud paljudel juhtudel kehaliste vigastuste põhjuseks. „Võibolla ei ole minu keha päris selle ala jaoks loodud, aga tahtmine on olnud seda ala teha. Ühtegi vigastust ma ei kahetse ja midagi taga ka ei nuta, kuigi kaks-kolm viimast karjääriaega on olnud suhteliselt piinarikkad. Suurt armastust jalgpalli vastu enam ei olnud ja pingutasin karjääri nimel rohkem selleks, et raha teenida. Arvan, et seegi käib asja juurde. Pikisilmi ootasin koju tagasi jõudmise aega, et saaks proovida spordialasid, mis on seni keelatud olnud. Jälgisin kogu aeg, millega tegelevad sõbrad, kellega varem võidu jooksin. Kõik teavad Roman Fostit, keskmaa jooksjat Marek Nõmme. Jälgisin nende tulemusi ja mõtetes tegin jookse kaasa.“

Piiroja meenutas: „Mäletan kaheksat kuud Hiinas, kus oli kohutavalt igav. Neljapäeviti saatis Marek meiliga orienteerumiskaardi. Selle järgi tegin Hiinas mõtteliselt samuti orienteerumisneljapäevaku läbi.“

Jalgpalluri unistuseks on joosta maratoni alla kolme tunni. „Tundub, et vorm kestab ja jalad kannavad. Arvna, et saan sellel aastal kõvasti rekordeid ületada.“

„Kui varem olen olnud Tartu maratonil tuhande sees, siis nüüd on isu kasvanud ja lootsin jõuda 500 hulka. Tegelikult oli vorm nii hea, et lõpetasin 179. kohal.“

Piiroja lahkumismäng toimub 31. märtsil, kui Eesti koondis võõrustab A. Le Coq Arenal Islandi rahvusesindust.

Samal teemal:

Pärnu spordiajaloo päeval kuulati muljeid Sotšist

Gerd Kanter osales Pärnumaa Spordiajaloo päeval

Harjumaa aukodanikuks valiti Gerd Kanter

Karl Utsar külastas Pärnu spordiajaloo klubi

Spordiajaloo päev Tammedega

Jäta vastus