Blogi avalehel

Sindi koolid osalevad Tartus toimuval Õrna Ööbiku aasta kultuurisündmusel

March 10th, 2015

28. märtsil toimuva Õrna Ööbiku kultuurisündmusega tähistatakse Gustav Wulff ja Karl Rammi 150 sünniaastapäeva. Suursündmuse peakorraldaja ja oktoobris avaldatud raamatu “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” autor Raik-Hiio Mikelsaar loodab näha ettevõtmises silda, mis ühendab rahvuslikku ärkamisaega, tänapäeva ja tulevikku.

Sindi gümnaasiumi ja muusikakooli hooned

Karl Ramm sündis 2. juulil 1864 Pärnumaal Tahkuranna vallas ja Gustav Wulff 1. jaanuaril 1865 Tartumaal Vastse-Otepää vallas. Vähem kui poole aasta sees sündinud kaks meest on oma aja eakaaslased, kes sündisid 150 aastat tagasi.

Karl Rammi sünnikoht on Tahkuranna vallas tähistatud põllukiviga

Sindi Linnavalitsuse algatusel ja Tahkuranna valla toetusel avati mullu 13. novembril Karl Rammi mälestuseks hauakivi Pärnu Alevi kalmistul. Tahkurannas on Rammi sünnikoht tähistatud põllukiviga juba palju varem. Samal päeval jätkati Rammi meenutamisega Sindis, kus ta elas ja töötas. Nüüd jätkab Mikelsaar suurte ettevalmistustega selle nimel, et võrdväärselt hästi Sindiga võiksid pidulikud sündmused jätkuda Tartus. „Veendusin sindilaste kõrges loomingulises tasemes juba eelmise aasta novembris, mil tähistati Sindi ministeeriumikoolis õpetanud Karl Rammi, ööbikulaulu viisi autori sünnipäeva. Vahepeal on Tartus esinemist ettevalmistav tubli õpetaja Eneli Arusaar saanud Sindi aasta inimeseks!“ tunnustas Mikelsaar tehtut ja ootab 28. märtsil Tartusse ligikaudu kolmekümmet inimest Sindi Gümnaasiumist ja Karl Rammi nimelisest Sindi Muusikakoolist, kes esitavad kolme sajandi kohta esmakordselt ööbikulaulu sünniloo teemalise laulunäitemängu.

Lisaks laulunäitemängule toimub veel palju muudki. Kell 14 avatakse mälestustahvel Lai tn 28  hoone tänavapoolsel seinal. Tahvlile on kirjutatud sõnad:  Siin asus Tartu II Õpetajate Seminar (1878-1918), mille õpilased Karl Ramm ja Gustav Wulff lõid 1883. a  rahvusaatelise laulu “Ööpikule”.

Rein Veidemann Tubina saalis

Algusega kell 15 tähistatakse ööbikulaulu autorite juubelisünnipäeva Elleri muusikakooli Tubini saalis. Avasõnade järel laulavad Biomeedikumi  ja Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi segakoorid Karl Rammi ja Gustav Wulff-Õis’i laulu “Ööpikule” (1883) neljahäälselt ning originaalsõnadega. Kirjandusteadlane Rein Veidemann teeb ettekande teemal “Gustav   Wulff-Õis’i “Õrn ööbik” ja rahvusromantiline luule”. Sellele järgneb laulunäitemäng ööbikulaulu sünniloost ja autoritest “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” Külalisetenduse järel ühendatakse minevik ja tulevik sillaga, milleks on Veljo Tormise liivikeelne laul “Laulis isa, laulis poega”  (1972). Laulavad samad eelnimetatud segakoorid.

Õrna Ööbiku aasta ettevõtmiste algataja Mikelsaar on oma raamatut juba Savernas ja Sindis esitlenud, seetõttu lubas ta Tartus piirduda teose lühema tutvustamisega. Sindis oli raamatu autorilt huvitav kuulda ööbikulaulu loojate osast ärkamisaja järgses Eesti hariduselus. „Mõlemast seminaristist said noorusajal tublid õpetajad. Heliloojast-muusikaõpetajast märksa kauem elanud luuletaja Gustav Wulff oli võimas seltside rajaja, kes asutas Nuustakul haridusseltsi kaudu koguni esimese maapiirkonna emakeelse progümnaasiumi. Lisaks on huvitav teada, et Wulff oli ja arvatavasti on veel praegugi kõige kauem juhtpositsioonil, vallasekretärina, töötanud inimene. Tervelt 43 aastat.

Raamatut lugedes selgub, et ööbikulaulu sünniloo kohta on mitmes allikas esitatud ekslikke andmeid. On arvatud, et enne loodi luuletus ja siis alles lauluviis (Oskar Kruusi kirjutis „Õrnast ööbikust ja tema autorist“ /Sirp ja Vasar, 1.01.1965/, Johannes Kaupi lühimonograafia „“Õrn ööbiku“ kaks loojat“ /Tulimuld 1989, nr 3, lk 138-141/, Valter Ojakääru raamat „Eesti lemmiklaulude tekkelood“ /2012, lk 26-27/. Johannes Kaup ja Valter Ojakäär eksisid ka väites, et „Ööpikule“ avaldati alles 1885. a ja teises Karl August Hermanni poolt toimetatavas väljaandes „Laulu ja mängu leht“.

Raik-Hiio Mikelsaar avaldas lootust, et Sindi Gümnaasiumi näitetrupp etendab tema kirjutatud näitemängu. Nüüd on lootus teoks saamas.

Mikelsaar ütles, et kuna ööbikulaulu sünnist möödunud 132 aasta jooksul on tehtud teksti palju muudatusi, siis esitab ta raamatus 1883. a Tartu Postimehe Muusiku Lisalehes avaldatud  originaalsõnad, mis on piisavalt täiuslikud ja kajastavad kõige paremini Gustav Wulffi rahvusaatelist meelsust. Eriti oluline on säilitada luulerida, milles ööbik kinnitab, et mõisaaia pinda on väetatud talupoja vanemate verega. „On säilinud kõnesoleva laulu mustandvariant, millest on näha, et autor soovis algul verest juttu teha ka viimases luulereas, pakkudes välja fraasi „Eesti were muld“. Toimetajale aga tundus see ilmselt olevat liiast, sest sõna „were“ on käsikirjas maha tõmmatud ja asendatud sõnaga „oma“,“jutustas raamatu autor.

Tartu II Õpetajate Seminaris õppimise ajal lõid kursusekaaslased legendaarseks saanud „Ööpikule“ kõrval veel teisegi isamaalise laulu „Eesti maa“, mis samuti avaldati 1883. a Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes (nr 10, 11 ja 12).

Missugune oli ööbikulaulu autorite saatus edaspidises elus? Mõlematel oli pärast Tartu II Õpetajate Seminari lõpetamist (1884. a) „jumalavallatu“ laulu avaldamise tõttu raskusi töökoha saamisega. Sellest ja paljust muust saab lugeda raamatust.

Kuna autor on kõik raamatu väljaandmisega seotud kulud ise oma taskust juba kandnud, siis on siinkohal ka tasuta reklaam täiesti õigustatud. Kultuurikapital raamatu avaldamist ei toetanud. Autor lubas, et kohapeal saab raamatu osta poehinnast (20 €) soodsamalt (15 €).

Samal teemal:

Karl Ramm kui „19. sajandi Alo Mattiisen“

Karl Rammi sünnist möödus juulis 150 aastat

Jäta vastus