Blogi avalehel

Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees

January 21st, 2010

Eile rääkis Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatega peamiselt sellest, milliste raskete ülesannetega tuleb linnal 2010. aastal toime tulla.

toomas-kivimagi-esineb-vaarikate-ulikooli-kuulajatelevaarikate-ulikool-tervise-sanatooriumis

Fotodel: 1) Toomas Kivimägi esineb Väärikate ülikooli kuulajatele; 2) Väärikate ülikool Tervise sanatooriumis

Huvi Väärikate ülikooli käivitamise vastu polnud suur mitte ainult esimesel kokkusaamisel vaid näib koguni tõusvat. Esimesel kokkusaamisel oli raskusi, et kõik soovijad ära mahutada Pärnu kolledži kahte auditooriumi ruumi. Eile tuldi sanatoorium Tervise saali, kuid seegi kippus väikeseks jääma. Kokkutulnuid võis olla vahemikus 250-300 inimest. Kindlasti tekitas kõrgendatud huvi võimalus Toomas Kivimäega silmast silma kohtuda.

Toomas Kivimägi pidas nimetust Väärikate ülikool väga huvitavaks nimeleiuks. Originaalse nimekujundi kõrval sai talle teatavaks, et mitte kõigil pole võimalik sellesse auväärsesse klubisse kuuluda, k.a. lugupeetud linnapeal, sest aastad ei anna vajalikku mõõtu välja. Et tõepoolest on tegu väärikate seltskonnaga, ei jätnud Kivimägi võimalust kasutamata ja tänas siiralt seda osa pensionäridest, kes pole liitunud omal ajal tehtud populaarsust tagaajava otsusega ning on loobunud 500st kroonist. Kivimägi selgitas, et tegelikult on 500 krooni aasta peale ära jagatult ääretult väike raha, moodustades kõigest 1% või isegi veelgi vähem olenevalt pensioni suurusest. Kuid linnale on väljamakstav kogusumma 7 kuni 8 miljonit krooni arvestatavalt suur summa, mida saab märksa otstarbekamalt kasutada.

„Praegune Pärnu linna seis on katastroofiline kuid mitte lootusetu,” ütles linnapea sisejuhatuseks. Eelnevatel aastatel on selgelt ülefinantseeritud, millega ta ei tahtnud öelda, et oleks tehtud valesid asju. Spordihall, kesklinna võimla või raamatukogu – need kõik on linnale oodatud ja vajalikud objektid. Küsimus on selles, et seda tehti kõige kallimal ajal. Näitena tõi ta Spordihalli. „Kui me praegu peame koos intresside ja käibemaksuga käima välja kusagil 130-140 miljonit krooni, siis praegu ehitades võinuks saada hakkama ca 100 miljoni krooniga,” tõi ta näiteks spordihalli. Kogu raha pandi mängu ajal, mil oli kõige kallim ehitada, samas võinuks ehitada nüüd kui saaks palju odavamalt. „Aga nüüd paraku meil seda raha pole,” tõdes linnapea kibedat tegelikust.

Makse võib tõsta väga headel aegadel, aga praegu kui ettevõtjatel ja väga paljudel peredel on raskusi oma esmavajalike olmekulude tasumisega, oleks ebaõiglane maksude ja tariifide tõstmisega lükata probleemid linnaelanike kaela. Üks lahendus on linnavara müümine. Kuid sedagi oleks praegu kuritegelik teha, sest hetkel oleks saadav tulu ääretult väike ja mõne aja pärast ollakse taas suurte raskustega silmitsi.

Kõige suurem tuluallikas on üksikisiku tulumaks. Eelmisel aastal laekus 276. miljonit krooni. Omavalitsus saab iga palga tulu pealt 11,4% kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kindlasti laekub käesoleval aastal üksikisiku tulumaksu vähem kui laekus seda eelmisel aastal. Prognoosi kohaselt väheneb laekumine kuni 20 miljonit.

Palga kärped linnavalitsuses ja selle allasutustes on rasked kuid möödapääsmatud sammud. Sellele vaatamata tehti eile üks erand, millega linnapea tahab ikkagi väga ettevaatlik olla. Iga erandlik otsus päästab valla ahelreaktsiooni järgmiste erandite tegemiseks. „Täna tegime siiski Tammiste hooldekodu töötajate osas erandi ja nende palka ei vähendata, sest number, mida nad saavad, on tõepoolest üsna väike. Nende palk on 5000 kuni 5200 krooni brutos, millelt lähevad veel maksud maha,” selgitas Kivimägi asjaolusid alampiirist, millest allapoole enam ei tohiks minna. Selle otsuse teatavaks tegemine kutsus poole saali kuulajate seas esile heakskiitva aplausi, mis jäi ka ainsaks.

Vaadelda tuleb samuti taustsüsteemi ja võrrelda inimesi, kellelt kärbitakse palkasid 10-20%, nendega kellel pole üldse tööd. Pärnumaal on töötuid 6000 inimese ringis. Töötute olukord on tõeliselt raske ja kordades hullem kui neil, kelle palkasid kärbitakse.

„Saneerimise küsimuses käisin mõni aeg tagasi rahanduskomisioni ees. Harri Õunapuu, ütles, et kes selle supi on keetnud, peab ka selle ära sööma. Seda on valus kuulata, aga tõepoolest, miks peaks Viljandi- või Raplamaa inimesed maksma kinni meie linna poolt tehtud ebakompetentseid otsuseid. Peale meie ei lahenda seda probleemi mitte keegi,” rääkis Kivimägi tagastamata abi saamise poolelt. Siiski on linnapea seda meelt, et teatud juhtudel peaks riik tulema appi ja tunnustama ka neid radikaalseid otsuseid, mida on siiani paari kuu jooksul tehtud. Toetus võiks olla nii 30-40 miljonit krooni. Aga kindlasti ei anta seda raha palkade maksmiseks või majanduskuludeks. Eelkõige antakse abi eelarve tasakaalustamiseks ja võlgade kustutamiseks.

Huvitav ja võibolla vähestele teadaolev fakt on tulu suurus elanike arvult. Arvestuste põhjal saab öelda, et 150 inimest toob omavalitsusele maksetuluna sisse 1 miljon krooni. Praegune Pärnu linna elanikkond on 43 611 inimest. Kui viia elanike arv enamvähem tasakaalu maakonnas elavate inimestega, siis peaks Pärnu elanike arv kasvama veel ca 3000 inimese jagu. Rahalises vääringus tähendaks see linna kassale ümmarguselt 20 miljonit krooni.

„2009. aasta 1. jaanuari seisuga elas Pärnu linnas 43 447 inimest. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga on Pärnu elanike rahvaarv kasvanud 164 inimese võrra, mis ongi sisuliselt andnud linnale juurde 1 miljoni,” tõi Kivimägi võrdlusandmete põhjal arvutusliku näite sellest, kui oluline on ka see, et inimesed ei lahkuks Pärnust lähivaldadesse elama.

Selliste küsimustega tuleb praegusel linnavalitsusel tegeleda, et likvideerida rumala majandamise tagajärgi. Need on demokraatia viljad, mis valmivad paratamatult seal, kus võimule pääsevad ebakompetentsed valitsejad. Kahjuks puuduvad ka konkreetsed vastutajad, kes peaksid tehtud rumalused ise kompenseerima. Et taolisi vigu vähem esineks ja tarkust nii linna kui ka üldisemas mõistes ühiskondliku elu edendamises rohkem avalduks, selleks ongi Mari Suurväli eestvedamisel Väärikate ülikool ellu kutsutud.

Samal teemal:

Väärikate ülikool alustas tegevust Pärnu kolledžis

Väärikate Ülikool

3 vastus “Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees”

  1. Pärnumaa » Blog Archive » Väärikad on jälle õpihoos!:

    [...] Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees [...]

  2. Pärnumaa » Blog Archive » Toomas Kivimägi: Tõepoolest on hämmastav selline lihtsameelsus:

    [...] Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees [...]

  3. Pärnumaa » Blog Archive » Annely Akkermann loenguga Väärikate Ülikooli ees:

    [...] Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees [...]

Jäta vastus