Blogi avalehel

Vello Paluoja portreteeris Julius Friedrich Seljamaa, kes on üks Tartu rahu läbirääkijaist

January 31st, 2010

Eeloleval kolmapäeval peetakse Sindi gümnaasiumis 9-12 klassidele mõeldud õpilaskonverents, mis on pühendatud Tartu rahu 90. aastapäevale. Samal päeval esitletakse Vello Paluoja poolt valminud rahu läbirääkija Julius Seljamaa portreed, mis leiab koha auväärsete vilistlaste reas kooli aula seinal.

tanane-sindi-101tanane-sindi-14

Fotodel: 1) Umbes taolistes majades võisid elada naabrid Julius Seljamaa ja Kaarel Liidak; 2) Sindi Gümnaasiumi hooned tänapäevases vaates

Konverentsi peaesinejaks on palutud riigikogu kaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste. Kolm õpilast on teemadena ettevalmistanud: “Julius Seljamaa tegevus diplomaadina”, “Teised Juliust Seljamaast” ning “Tartu rahu ja Julius Seljamaa”. Õpilaste juhendaja on ajalooõpetaja Lembit Roosimäe.

Meenutuseks seoses Julius F. Seljamaa mälestuse jäädvustamisega

Paar aastat tagasi, Tartu rahu aastapäeval, pidasin paslikuks meenutada Sindi linna elanikele Julius Friedrich Seljamaa nime. Sindis sündinud ja kohalikus ministeeriumikoolis tarkuseteed alustanud nimekal Eesti poliitikul möödus 2008. aasta kevadel 125 aastat sünnist. Eesti riikliku iseseisvuse loomise juures on kahtlemata tegemist inimesega, keda võib julgelt kõrvutada Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja mitmete teiste võtmeisikutega, kellest suuresti olenes rahvusriigi teke ja püsima jäämine.

Tookord kirjutasin, et Julius Seljamaal on küll õnn puhata kodumaa mullas Tallinna Metsakalmistul, kuid sünnikohas Sindis vääriks ta paremat jäädvustamist. Miks mitte paigale kuulsust toonud poja auks veeretada keset linna või kunagisesse kodukohta J. C. Wöhrmanni puiesteel hiigelkivirahn, millele kinnitataks mälestustahvel? Mälestuskivile võiks raiuda sõnad: “Diplomaatilise sõja sangar Julius Seljamaa ANNO DOMINI …” Tookord toetasid seda ideed eelmise valitsemisperioodi kultuurikomisjoni inimesed ja Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend kirjutas artikli juurde kommentaariks (Kalev Meedia: 05.02.2008 22:03) muuhulgas: „Julius Seljamaa mälestuse jäädvustamine on kindlasti ülimalt oluline! Palun saatke oma artikkel kindlasti ka “Sindi Sõnumitesse” – linnarahvas vajab teavitamist!”

Siis peeti silmas, et mälestusmärk saaks avatud hiljemalt diplomaadi 130ks aastapäevaks. Kuna selle ajani on veel jäänud kolm aastat ja aeg lendab linnutiivul, siis oleks õige aeg head kavatsust taas meenutada, seda enam, et mõni uus linnavalitseja ei pruugi kõigi asjadega piisavalt kursis olla.

Vahepeal on peetud aru, et suure rändrahnu teisel küljel võiks asuda mälestustahvel põllumajandusteadlasele Kaarel Liidakule, kelle sünnist möödus 125 aastat läinud aasta 12. novembril. Mõlemad suurmehed olid tegelikult naabrid ja nad elasid ka päris ühesugustes majades. Vello Paluoja esimene portree oligi tehtud Kaarel Liidakust.

Ka praegune haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin peab Julius Seljamaa mälestuse väärikat jäädvustamist tähtsaks ettevõtmiseks: „Sindist sirgunud suurmehe, kelleks diplomaat, poliitik ja ajakirjanik Julius Seljamaa kahtlemata oli, mälestuse jäädvustamine rahvaalgatuse korras on kahtlemata tunnustust vääriv ettevõtmine. Rõõm on tõdeda, et Sindi linnas on inimesi, kes on selle asja juures olnud ihu ja hingega ning tänu kellele saab Julius Seljamaa mälestus ka väärikalt jäädvustatud. Äärmiselt positiivne on, et portree joonistas mitmekülgne Pärnu kunstnik Vello Paluoja.”

Seljamaa elust ja tööst

Varakult tööle ja kodust välja

Raske kodune olukord ei võimaldanud Sindi ministeeriumikooli lõpetamise järel kohe edasiõppimisele mõelda. Noormees leidis tööd Sindi vabrikukontoris. Siiski ei püsinud Julius pikalt kodus ja juba 15 aastaselt pakkis kompsud, et seada end Riiga elama. Oma esimese aasta välismaal käis ta tööl, kuid siis pääses õppima Riias tegutsevasse Valga õpetajate seminari, mille lõpetas 1902. a.

Aega viitmata asus ta õpitud alal tööle Taali kaheklassilises ministeeriumikoolis. 1905. a. edutati noor õpetaja küll koolijuhatajaks, kuid rahutu hing püüdles edasi ja julget pealehakkamist kroonis edu: Peterburi ülikooli õigusteaduskonna uksed olid pärast küpsuseksamite sooritamist avatud. Muidugi polnud mõeldav üksnes usina õppimisega eluvaimu sees hoida. Julius vajas tööd, mille leidis Pealinna Teataja toimetuses. Samaaegselt jõudis teha kaastööd veel Vene Riigiduumas.

Vaba Eesti mõtete levitaja

Vaibunud veebruari revolutsiooni järgselt kasutas ta Pealinna Teataja lehe toimetuses oma ametit selleks, et hakata levitama autonoomse Eesti ideed.

Ajavahemikul 1909-1914 asus Julius Seljamaa Rakvere Eesti Haridusseltsi koolijuhataja kohal. Peamiselt tema eestvedamisel korraldati suuremaid eestlaste ettevõtmisi. 1914. a. võitsid eestlased esmakordselt Rakvere linnavalitsuses sakslasi suuresti just tänu Julius Seljamaa tööle.

Julius kuulus ka Eestist valitud kaheksa Venemaa Asutava Kogu liikme hulka. Saadiku mandaat viis eestlase taas Petrogradi. Ta oli esimene, kes astus asutava kogu ees üles, et anda teada eestlaste iseseisvumise soovist. Kõnes selgitas, miks Eesti ei saa ühineda bolševistliku Venemaa valikuga. Otsustavalt kuulutas ta suurele kogule, et lõpliku otsuse teeb selle kohta Eesti Asutav Kogu. Asutavas Kogus täitis Julius aseesimehe kohustusi.

Peterburis toimunud läbirääkimistel suurriikide esindajatega Eesti iseseisvuse tunnustamise asjus osales koos Vilmsi, Poska ja teistega ka Julius Seljamaa.

Poliitilise karjääri kiire tõus

Kuid juba varem oli ta asutanud koos Artur Valneriga Eesti Vabariiklaste Liidu, milles etendas ühena juhtivamat osa. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldusel toimus 1917. a. 26. märtsil arvatavalt kuni 40 000 osalejaga eestlaste demonstratsioon sinimustvalgete lippude all.

Pöördelisel 1917. a. suvel valiti Julius Ajutise Maanõukogu liikmeks, mis tagas talle sekretäri ja abiesimehe koha. Liitumine Jüri Vilmsi loodud radikaalsotsialistliku parteiga, mis hiljem muudeti Tööerakonnaks, tegi agara poliitiku Julius Seljamaa partei asutaja hukkumise järel keskkomitee esimeheks.

Saksa okupatsiooni ajal olid diplomaadi käed tööd täis, pidades nõukogude võimuga läbirääkimisi Eestimaa Ajutisele Maanõukogule tunnustuse saavutamiseks. Pingutus ei andnud tulemusi, sest läti ja eesti enamlastel oli oma asi ajada. Küll aga osutus viljakaks Peterburis ilmuva Eesti Päevalehe toimetamine. Artiklid paljastasid Saksa okupatsioonivõimu salatsevaid taotlusi Eestis, Lätis ja Leedus.

Eesti riigi alustala betoneerimise eesmärgil alustatud rahuläbirääkimistel, mis viis lõpuks Tartu rahu lepingu allkirjastamiseni, osales kogu väitluse perioodi kuni võiduka lõpuni muidugi ka Julius Seljamaa.

Sindi noorukist välispoliitiliseks suurmeheks

Õppides tundma Julius Seljamaa elulugu, võib üksnes imetleda selle tarmuka noormehe elukulgu. Raske uskuda, et ainuüksi juhus sättis teda järjepanu Eesti riigi loomise võtmepositsioonidele, mis osutusid taktikalises tähenduses ääretult oluliseks. Oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avatud võimalusi eesti rahva teenimiseks tegid Sindist võrsunud poisist välispoliitilise suurmehe.

Sõltumatu Eesti Vabariigi tingimustes kulges diplomaadi karjäär mööda loogilist rada Riigikogu I koosseisu liikmena. Julius Seljamaa teenis riiki välisministrina. 1928. a määrati diplomaat Moskvasse suursaadikuks. Oma ametis pidi ta osalema 1932. sõlmitud Eesti-Vene mittekallaletungilepingus, mida 1934. a. pikendati 1945. a. lõpuni. Teame, et diplomaatiline jõupingutus osutus tagajärjetuks kommunistliku riigi sõnamurdlikkuse tõttu.

Ebaõiglaselt varakult tabas viljakat riigimeest raske haigus. 1936. a. pidanuks ta siirduma uuele diplomaatilisele tööle Itaaliasse, kuid see jäi saatuse tahtel vaid heaks kavatsuseks. Halastamatu vähk kustutas suurmehe eluküünla 17. aprillikuu päeval 1936. aastal.

Punane terror klaaris Juliusega arveid veel postuumseltki

Mõjub küünilisena, kuid NKVD otsustas veel peale suurkuju surma temaga arveid klaarida, tehes seda eriti julmal viisil kui arreteeris 1945. a. lese Maria. Kuna tunnistajate ütlused ei viidanud ühelegi tõendile, mille põhjal saanuks Maria Seljamaad süüdi mõista, siis võeti tarvitusele viimased kaks õlekõrt. Arreteerimise käigus toimetatud läbiotsimise tulemusena leiti “keelatud” raamatuid ja ülemjuhataja Laidoneri pühendusega abikaasale kingitud foto. Nende viimaste asitõenditega oli Maria Seljamaa abikaasa nõukogudevastane agitatsioon tuvastatud. Punaterror kohaldas lese suhtes 10 aastat sunnitööd…

Lõppsõna

Võib vaid oletada, et Eesti riigi kujunemise tippsündmuste juurde kandis ajakirjaniku, diplomaadi, riigikogulase, välisministri ja Tartu Rahu müüriladuja Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi eriline vaimsus. Meeldiv on kogeda, et praeguse Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli nimekate vilistlaste mälestustahvlil kuulub Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi (kokku 14) ja paljude teiste tuntud riigimeeste kõrval aukoht ka Julius Seljamaale. Peatselt kuulub aukoht talle ka Sindi Gümnaasiumis.

Samal teemal:

120 aastat Kaarel Liidaku sünnist

Üks vastus “Vello Paluoja portreteeris Julius Friedrich Seljamaa, kes on üks Tartu rahu läbirääkijaist”

  1. Pärnumaa » Blog Archive » Õpilaskonverents Sindi Gümnaasiumis:

    [...] Vello Paluoja portreteeris Julius Friedrich Seljamaa, kes on üks Tartu rahu läbirääkijaist [...]

Jäta vastus