Blogi avalehel

Fotomeenutus vastlatrallist, mis peeti Sindis juba laupäeval

February 14th, 2010

Vastlapäeva trall peeti Sindi lauluväljaku nõlval Sindi Linnavalitsuse ja Pajo trükikoja toetusel.

maest-allavastlad

Liupäev või liugupäev, lihaheitepäev, aga ka pudrupäev on eestlastele kõige enam tuntud siiski vastlapäevana. Nimetus tuleneb rootsikeelsest sõnast ‚fastlag’ või saksakeelsest ‚fasten’, mis tähendab paastumist. Vastlad on rahvakalendris ja kirikukalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu.

vastlavanale-medal-kaelafinissi-poole

Fotodel: 1) Medal Vastlavanale; 2) Finišši poole…

Nagu eelnevast määratlusest näha, tuleb vastlapäeva aega suhteliselt raskel viisil arvutada, sest tegemist on liikuva tähtpäevaga, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Arvutamise muudab veelgi raskemaks teadmine, et ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval 21. märtsil. Nii asetsebki vastlapäev noorkuu teisipäeval, mis jääb ajavahemikku 3. veebruarist kuni 9. märtsini. Järgmisel aastal ühtib vastlapäev naistepäevaga, mida on aastakümneid peetud 8. märtsil.

aleksander-ja-niina-mozessovkukkumine1

Fotodel: 1) Aleksander ja Niina Mozessov; 2) Kukkumine

Rahvanaljand pajatas varem: „Kui vastlapäev langeb reedesele päevale, võivad vanatüdrukud kosjas käia.” Loomulikult ei saa seda iialgi juhtuda. Sindis, Saugas, Toris ja mitmel pool mujalgi peeti vastlapäev seekord ära hoopis laupäeval. Küllap lubavad lõbusad inimesed endale sellestki lõõpimist ja muidu targutusi. Kuid enamikele oli kalendrisse märgitud teisipäevasest päevast palju olulisem talverõõm, mida korraldajad hea organiseerimisega Sindis kõigile kohale tulnud inimestele pakkusid.

asso-kommer-jagab-suppikilekotiga-liug

Fotodel: 1) Asso kommer; 2) Kilekoti sees liugu laskmas

Kuna paastuajal olid keelatud rammusalt söömine ja lõbutsemised, peeti vastlapäeval tublisti pidu ja söödi kuidas vats vastu pidas. Eestlaste tavapäraseks vastlatoiduks on olnud kindlalt kas oa- või hernesupp koos seajalaga. Nüüdsel ajal on lisandunud vastlakuklid vahukoorega tillukese mütsi all. Vana kombe täitmise eest kandis väga hästi hoolt Pärnumaa skautide ja gaidide malev, et mitte kellegile nurisemiseks põhjust anda. Asso Kommer oli isiklikult kõige tähtsamas ametis ja jagas paja juures suure kulbiga kõigile ühesuguseid portsjoneid. Pakuti 5 krooni eest hernesuppi, samuti sooja teed ning naistele joodeti vana kommet austades punast jooki.

maest-ulessindi-gumnaasiumi-vilistlane-silva-joulu-ja-helle-vent

Fotodel: 1) Saan tuleb üles vedada; 2) Helle Vent (paremal) koos sõbrannaga, kes tuli vasltapeole Raplast

Eestlaste vastlapäevakombestikku kuuluvat kelgutamist ja pikka vastlaliugu täiendati Sindi lauluväljakul sportliku tegevuse meeleoluka vastlatralliga ja päris originaalsete liulaskmistega. Nii näiteks lasti liugu koguni mustas kilekotis. Kogu melu ja möllu juhtis hea naljasoonega vastlavana, kes tutvustas vanu vastlatega kaasas käivaid kombeid. Omavahel võisteldes sai kiiremat sõitu teha kuni 6 inimest mahutava reega. Lõpuks mindi nii suure hulgaga samale reele, et kelgu paigalt lükkamisega oli parasjagu tegu.

kaspar-oli-parim-saapa-heitjakelgutamise-tsempionid

Fotodel: 1) Kaspar oli parim saapa heitja; 2) Kelgutamise tsempionid

helle-punus-parima-patsisuure-saaniga-soitma

Fotodel: 1) Helle punus parima patsi; 2) Suure saaniga mäest alla

Päris isevärki sõit oli mitmemehe suusavõistlus. Selleks puhuks meisterdasid Sindi Gümnaasiumi õpilased spetsiaalsed suusad. Lisaks proovisid mehed jõudu saapaviskamisega ja naised said näidata patsipunumise vilumust.

viiemehe-suusadviiemehe-suuskadel-alla1

Külla tulnud Paikuse Huvikool õpetas vurri ja õlenuku tegemist. Indiaanitipis võis Reti Üprausi abiga meisterdada nahast, sulgedest, kontidest või hammastest amuleti.

reti-upraus-ja-laura-lizett-tsukker-vurrigapaikuse-huvikoolis-opetati-vurri-tegema

Vene rahvuslikuks tavaks on pidutsemine ja pannkookide söömine terve nädala kestel. Milline on venelaste ‚масленица’, sellest andsid ülevaate Sindi linna vene segakoori Slavjanotška toredad liikmed nii sõnas kui laulus. Ka Sindi Memmed olid kohal.

kersti-reppokelgule

Fotodel: 1) Kersti Reppo; 2) Kelgule istumine, juhi kohal seisab Ain Reppo

Pikisilmi ootasid paljud Tori vallast saabuvaid MTÜ Eesti Kelgujuhtide Klubi veokoeri. Tegelikult tulid nad Sinti Sauga kaudu, kus naabervallas toimunud sarnasel üritusel korraldas perekond Reppo samuti 8 kelgukoeraga saanisõitu. Alaska huskyd tekitasid lastele tõelist põnevust, sest sõita soovijate järjekord ei tahtnud kuidagi kahaneda. Ain seisis kelgujalastel, et anda jalaga tulist hoogu lisaks koerte vedamisele või teisel juhul vajutada pidurit. Kersti ja Lauri askeldasid koerte juures ja aitasid lapsi kelgule. Kersti ütles tunnustuseks Sindi rajameistrile, et siinne tee on tunduvalt paremini ettevalmistatud kui mõnel pool mujal, kuhu on samuti kutsutud.

alaska-huskyd-koos-kerstigalauri-repposoidu-ootelkoerarakenduksinda-jaetudalaska-huskyd-kelgu-eesjarjekorras-ootelkoerad-veavad

Samal teemal:

Saugas peetakse vastlatralli

Sindis tähistatakse vastlapäeva

Avati kelgukoerte ja rakendispordi keskus

2 vastus “Fotomeenutus vastlatrallist, mis peeti Sindis juba laupäeval”

  1. osaleja:

    Oli superlahe vastlatrall! Kiitus ja tänu korraldajatele!

  2. Pärnumaa » Blog Archive » Täna on vastlad:

    [...] Fotomeenutus vastlatrallist, mis peeti Sindis juba laupäeval [...]

Jäta vastus