Blogi avalehel

Sindi Gümnaasiumi määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamisest (täiendatud: 20.02.)

February 19th, 2010

volikogu-esimehe-toolaud

sindi-gumnaasiumi-embleem3

Kuna Sindi Gümnaasiumi edaspidine arengusuutlikkus on pälvinud ulatuslikumat laiema üldsuse tähelepanu, siis tekkis mõte teemat avaramalt käsitleda.

Sel põhjusel pöördusin enamike küsimustega Sindi Gümnaasiumi direktori Ain Keerupi poole, samuti palusin mõnes asjas kommentaare haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimehelt Priit Kaselt, esimehelt Peeter Põhoninilt, Sindi Linnavolikogu ja kooli hoolekogu liikmelt Irina Gofmanilt, aga ka opositsiooni liidrilt Mati Mettuselt. Kahjuks pole seni veel saanud vastuseid Peeter Põhoninilt ja Irina Gofmanilt. Võimalik, et küsimused polnud piisavalt asjatundlikult esitatud ja seetõttu ei peetud vajalikuks avatud foorumil sõna võtta. Meelsasti oleksin arutelusse kaasanud ka linnapea Anu Vassviki, kuid arvestades tema pingelist töömahtu, mis pole võimaldanud ka varem esitatud küsimustele vastata, siis tahaksin heasoovlikult ja ilma mingi tagamõtteta talle kohanemiseks ning linna asjadesse sisseelamiseks rohkem aega jätta. Siiski lubasin ka endale mõningaid kaasarääkivaid märkuseid, püüdes seda teha mulle kättesaadavate materjalide põhjal. Arusaadavalt pole foorum selle artikli avaldamise järel suletud ja igaüks võib lisada kommentaaride ruudus omapoolseid argumenteeritud arvamusi ning seisukohti.


Urmas Saard: Eelnõu tagasilükkamise peamiseks põhjuseks näis olevat see, et koalitsiooni lepingus on teisiti otsustatud. Vältimaks tühja tööd, oleksid pidanud võibolla alustama eelnevalt koalitsioonilepinguga tutvumisega?

Ain Keerup: Kahjuks ei ole mul õnnestunud koalitsioonilepingu tekstiga tutvuda. Ei oska ka kommenteerida kuivõrd koalitsioonileping on avalikustamist leidnud.
Seetõttu ei olnud mul võimalik ka sellist asjade kulgu ette näha. Käitusin austatud volikogu esimehe juhtnööridest lähtuvalt, mille kohaselt tuli Sindi Gümnaasiumi põhimääruse muudatusest tulenevad teemad läbi arutada Sindi Gümnaasiumi hoolekogus, Sindi linna haridus- ja kultuurikomisjonis ning Sindi Linnavalitsuses. Kooli direktorina õnnestus teemat tutvustada nii kooli hoolekogus kui ka haridus- ja kultuurikomisjonis. Mõlemad institutsioonid toetasid kooli poolt esitatud põhimääruse muudatust. Sindi Linnavalitsuse ametlik seisukoht ei olnud mulle volikogu toimumise hetkeks teada. Küll oli aga Linnavalitsust teavitatud hoolekogu ning haridus- ja kultuurikomisjoni muudatust pooldavatest seisukohtadest.

Urmas Saard: Kui koalitsiooni leping pole avalikuks kättesaamiseks kasutatav, pidanuks volikogu esimees siiski selle sisust teadlik olema ja tutvustama piirjooni, mil määral on määruse muudatuse ettepanekud koalitsioonile aktsepteeritavad.

Ain Keerup: Olen selle seisukohaga 100% nõus. Vestluse käigus ei olnud võimalik tajuda teema negatiivset kulgu, pigem vastupidi.

Urmas Saard: Kummaline, et hariduskomisjon küll toetas eelnõud, kuid volikogu hääletamisel tõstis komisjoni esimees käe määruse muudatuste vastu.

Ain Keerup: Sellele küsimusele saab vastata tõeselt komisjoni esimees ise. Tõe selgitamise huvides pean vajalikuks vaid mainida, et komisjoni tööd juhatas nimetatud koosolekul komisjoni aseesimees Priit Kask. Esimees jäi kahjuks tervislikel põhjustel komisjoni tööst kõrvale. See aga ei muuda komisjoni otsust, sest seisukoha võtmiseks viidi läbi korrektne hääletamine. Poolthäälte enamusega kujunes otsus Sindi Gümnaasiumi põhimääruse muudatust toetavaks.

Urmas Saard: Kaasettekannet oleks oodanud Priit Kaselt, kes komisjoni tööd tegelikult juhtis. Siiski võttis selle ülesande endale Peeter Põhonin, kes ei võtnud ettekandes oluliselt sõna ja hilisematest küsimustest nähtus, et polnud end teemaga ka kurssi viinud. Vestluses komisjoni aseesimehega sain teada, et Priit Kask oli kaasettekande esitamiseks valmis.

Ain Keerup: Seda vastust ei saa ma informatsiooni puudusel eriti kommenteerida. Seda võivad soovi korral teha küsimuses nimetatud isikud.

Urmas Saard: Sel juhul täpsustan enda arvamust. Peeter Põhonini sõnul ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et vene õppekeelega klasside sulgemine on sensitiivne teema. Tema ütluse kohaselt tuleb arvestada tõsiasjaga, et Sindi elanikest ligi 25% räägib vene keelt. Kuid haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena võinuks ta teada lihtsat asja, et Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega osakonnas ei õpi mitte neljandik kooli õpilaste üldarvust vaid ca 3 korda vähem.

Ain Keerup: See on tõesti nii. Täpsed numbrid on järgmised: 370st Sindi Gümnaasiumis õppivast õpilasest on 27 vene õppekeeles õppivat last, kes moodustavad üldarvust vaid 7,3%. Kaugõppe õpilasi arvestamata oleks tulemuseks 8,1%. Erinevaid algandmeid kasutades erineb tulemus siiski vaid 0,08%. Eeldades, et Sindi elanikkonnast moodustavad muukeelsed inimesed 25%, võiks ka vene õppekeelega õpilaste arv moodustada õpilaste üldarvust 25%. Selline tulemus kaotaks olulised probleemid õppimise rahastamise küsimuses.
Olen nõus, et teema on tundeline ja seda tuleb ka vastavalt lahendada, aga mitte jätta lahendamata. Hetkel oleks lahenduseks koolipidaja poolne täiendav rahaeraldus õpetajate palgafondi. Hetkel, kus klassikomplektide ja õpilaste arv ei ole oluliselt vähenenud, kuid palgafondi on vähendatud, on väga keeruline majandada.

Urmas Saard: Päris arusaamatu oli Irina Gofmani küsimus selle kohta, kas lapsevanemaid on muudatuste soovist informeeritud. Kuidas selgitada taolise küsimuse esitamist volikogu istungil direktorile, kui küsimus oleks pidanud olema suunatud eeskätt küsijale endale kuna on ise hoolekogu liige? Hoolekogu ülesandeks ongi kooli ja lastevanemate vahel dialoogi pidamine.

Ain Keerup: Küsimus oli kantud eelmise aasta vene õppekeelega õppivate lastevanemate koosoleku vaimust, kus nimetatud teemat väga teravalt arutati.
Kuivõrd hoolekogu on tõesti lastevanemate seaduslik esindus ning kooli direktor on hoolekogu ees aruandev isik, siis oli küsimuse püstitus pisut ebakorrektne. Ka oli hoolekogu liige koosoleku toimumisest teavitatud ning võimalused teema eelnevaks arutamiseks olemas.
Kokkuvõttes pean täpsustama, et lapsevanemaid on sellise põhimääruse muudatuse tegemise soovist teavitatud juba aasta tagasi. Ka tol korral selgitasime, et muudatust tingivad vaid majanduslikud raskused. Aasta jooksul ei ole majanduslik olukord sugugi paranenud vaid vastupidi. Seda ei otsusta ma sisetunde vaid eelarve projektis kooli tegevuseks eraldatud rahaliste vahendite põhjal.

Urmas Saard: Mida pidi tegelikult tähendama linnavalitsuse liikmete häälte jagunemine 2 ja 2. Kas linnavalitsus võttis erapooletu hoiaku, oli vastu või poolt?

Ain Keerup: Ei oska kommenteerida, sest puudub vajalik informatsioon

Urmas Saard: Fraktsiooni „Kodulinn Sindi” esimees Mati Mettus nõudis linnapealt häälte tulemust kinnitavat dokumenti, mis olevat tema sõnul näidanud linnavalitsuse liikmete pooleks jagunevat erimeelsust.

Ain Keerup: lahkusin volikogu koosolekult kohe peale oma ettekande lõppu ning seetõttu ei oska taas teemat kommenteerida.

Urmas Saard: Mida ära seletatult tähendab määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamine rahalises vääringus? Millised olulised kulutused võivad seega jääda täielikult katmata, millised osaliselt? Milline mõjuv seos võiks sellel olla õpilaste õppetegevusele kui kooli peamisele eesmärgile, kaudselt ka kogu linna edaspidisele arengule või käekäigule?

Ain Keerup: Kahe sõnaga on seda teemat mittevaldavale inimesele väga riskantne selgitada, sest kohe tekivad hoiakud. Riik eraldab õpilaste õpetamiseks raha õpilaste arvust lähtuvalt. Ehk mida suurem on õpilaste arv klassis (maksimum siiski 24(28)), seda efektiivsem on raha kasutamine. Kui klassis on vaatamata liitklasside loomisele siiski 3-4 õpilast, on see kindlasti ebaefektiivne. Situatsioonis, kus omavalitsus toetab talle teadaolevatel põhjustel sellist tegevust, on kõik korras. Kui aga omavalitsuse poolne toetus väheneb, muutub olukord kordades keerulisemaks. Tänane olukord on keeruline. Mõjutab see eelkõige õpetajate tasustamist. Eriti keeruliseks muudab olukorra see, et kool ei konkureeri tänases raskes majandussituatsioonis mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate pärast.
Eelarvet tervikuna hetkel ei kommenteeriks, sest numbrid tuleb taas kriitilise pilguga üle vaadata ja kaaluda erinevaid lahendusi. Direktorina teeb muret see, et kokkuhoiu küsimuste lahendamine kirvemeetodil ei ole võimalik, sest kooli tegevus on ära määratletud väga paljude erinevate seadusandlike aktidega, mille täitmise ärajätmist ei saa direktorile keegi delegeerida. Isegi vaatamata rasketele aegadele.

Urmas Saard: Palgafondi vähendamine 6% ulatuses oleks olnud tõene, kui otsus oleks hakanud kehtima 1. jaanuarist. Nüüd on kaks kuud sellest aastast kulutatud vanaviisi, seega väheneb tegelikkuses palgafondi maht veelgi vist või on eelarve koostamisel teisiti mõeldud?

Ain Keerup: Ka see teema vajab tõesti selgitamist. Jutt käib tõesti 6% palgafondist – see on siis kõikide töötajate palkadeks eraldatavast kogusummast. Ja tõesti puudutaks see igat konkreetset töötajat sama protsendi ulatuses, kui muudatus oleks toimunud 1. jaanuarist, mitte 1. märtsist. Reaalne palgasumma vähenemine on seega 1. märtsist pisut suurem. Arvestada tuleb ka miinimumpalga suurust, millest allapoole minemist seadus ei luba. Kooli puhul muudab taas olukorra keeruliseks fakt, et pedagoogide palgad tulenevad riiklikest seadusandlikest aktidest ning nendest lähtuvalt ei ole riiklikul tasemel pedagoogide palkade vähendamisest seni räägitud.
Lisa kokkuhoiu kohana nähakse sellistel puhkudel ette töökohtade vähendamist või tööaja vähendamist teatud töötajatel. Hea mõte. Sindi Gümnaasium vaatas oma töötajate struktuuri üle juba eelmisel eelarveaastal. Loobutud on kooli turvamehest, kaks garderoobitöötajat on asendatud ühe päevakoristajaga, koondatud on üks remonditöölise koht, õppealajuhataja ametikohta on vähendatud 1,4 kohalt 1,0-le, ühendatud on pikapäevarühmasid jne jne. Kindlasti peame veel kaaluma erinevaid variante, kuid kool peab siiski täitma talle seadusega pandud kohustused.

Mati Mettus: Esmalt tahaks märkida seda et probleem pole mitte rahvuslik, vaid eelkõige majanduslik ja selle küsimusega on tegeldud juba pea paar aastat. Probleemi on arutatud mitmetes instantsides ja ka lastevanematega, millisel arutelul osalesin ka ise. Mõistan täielikult lastevanemate muret, kuid kui rahalised numbrid räägivad kõik selle vene kooli osa ülalpidamise vastu, tuleb otsida teisi mõistlikke lahendusi. Kui linna volikogu koalitsioon ja linnavalitsus aga leiavad, et suudab seda kooli osa üleval pidada, siis on see nende otsus ja vastutus ning vastavad rahalised numbrid peavad kajastuma ka linna eelarves. Paraku mina linna eelarves seda puuduolevat summat tänasel päeval ei näe.

Täiendus (20.02.)
Urmas Saard: Ehkki Sindi Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin teatas, et volikogu liikme staatusega ei kaasne automaatselt kohustust vastata kõikidele meilidele, mis postkasti tulevad, pidas ta siiski peale artikli avaldamist vajalikuks teatud küsimusi selgitada. Esitan elektronpostiga saadetud teksti selle osa, mis haakub otseselt käesoleva artikli teemaga.

Peeter Põhonin: Minu isiklik arvamus volikogus arutusel olevates küsimustes on tõepoolest minu iseseisev ja sõltumatu arvamus.Sindi Gümnaasiumi põhikirja muutmine on hetkel veel põhjalikult läbi töötamata ja argumenteerimata.Eelnevalt tuleb suhelda lapsevanematega ja ilma inimestele olukorda selgitamata pole võimalik ja eetiline selliseid samme ette võtta.Teema ei ole seekordse otsusega päevakorrast maas,tööd selle kallal tuleb kindlasti jätkata ja seda me ka teeme.
Mina ei koosta volikogu päevakava ja ei määra ettekandjaid ega kaasettekandjaid.
Miks Priit ei esinenud ettekande või sõnavõtuga sel teemal on küsimus ilmselt Priidule.

15 vastus “Sindi Gümnaasiumi määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamisest (täiendatud: 20.02.)”

  1. taadu:

    Kogu selle temaatika kohta tahaks tõepoolest kõigepealt saada kommentaare hariduskomisjoni esimehelt ja hoolekogu juhilt, pole ju mõtet hakata siin umbropsu lahmima. Samamoodi võiks ka austet linnapea ikkagi leida aega ja moodust linnarahvaga suhelda, seda enam, et valimislubadustes oli väga konkreetselt lubatud “regulaarseid kohtumisi”. Mis aga puudutab siin kõne alla tulnud koalitsioonilepingut, siis isiklikult mina arvan, et sellist dokumenti pole üldse olemas. Kui on, siis on see salastatud info ja seega mitte linnarahvale mõeldud. Paremal juhul on see suusõnaline kokkulepe Uueneva Sindi ja keskerakonna vahel.
    P.S. Eraldi tahaks Matile öelda, et see puuduolev summa on linna eelarves täiesti olemas, nimelt jagatakse see pool milli pensionäride vahel lihtsalt laiali. Paraku ei saa me sinna enam midagi parata, võim on oma otsuse teinud.

  2. Martin:

    See ongi põhjus, miks komisjonides peaksid olema oma ala tundvad isikud. Üks ei ole kursis ja teine esitab kohatuid küsimusi. Kes võtab vastutuse? Linnapea peaks esimesena ennast olukorraga kurssi viima, Sindi pole mingi suurlinn, et sisseelamiseks kuid on vaja.

  3. Aita:

    Ma ei ela Sindis. Hoopis palju kaugemal, kuid meeldib kõiki maakonnalehti lugeda ning olen paljude maakondade hariduseluga (olen olnud aastaid tagasi hariduses tööl, seepärast see huvi) lehe kaudu kursis. Näiteid on mitmeid: kus käib direktor õpetajatega kohtus, kus lapsevanemad ei anna omale aru, et last peaks eelkõige kodu kasvatama jne. Nüüd siis värk Sindi moodi.

    Väga kurb, kui hariduskomisjon ei suuda ühtset seisukohta võtta. Mis vahet siin on, kes tookord seda komisjoni juhtis. Vastu võeti selgesõnaline otsus ja hr Põhonin oleks pidanud seda aksepteerima. Istungil oleks jäänud temast korrektsem mulje, kui ta oleks andnud sõna pädevamale inimesele e hr Kasele, kes oli otsuse tegemise juuures. See, et hr Põhonin vastu hääletas, näitab ainult tema kitsarinnalisust. Tehku probleem omale selgeks, rääkigu inimestega, arutagu läbi väljaspoolt sõltumatute vaatlejatega jne. Sama võite öelda minu koha, mis ta tänitab siin, ise ei tea asjast midagi. Aga loo faktid räägivad nii mõndagi.

    Iga mõtlev inimene saab aru, et klassi (liitklassi) 3-4 õpilase pärast pidamine on „nõmedus“. Või ei ole? Ma saaksin aru, kui see kool asuks „pärapõrgus“ ja lähedal ühtegi sarnast kooli ei oleks. Minu meelest on Pärnuga väga hea bussiühendus.

    Ega’s ainult üks klass pole ilmselt nii tühi, vaid enamus. 27 õpilast vene osakonnas, järelikult 3 õpilast keskmiselt klassis. On see mõtekas? Õpetaja saab raha 3-4 õpetamise eest. Kas Sindi linn on nii rikas? Või ei maksagi tema seda puuduolevat õpetajate palka kinni? Kool peab ise vaatama, kuidas saab? [Mina loen selle väite tõestuseks loost nii välja: Kui aga omavalitsuse poolne toetus väheneb, muutub olukord kordades keerulisemaks. Tänane olukord on keeruline. Mõjutab see eelkõige õpetajate tasustamist.] Kes on selles asjas kompetentsem, kirjutage.

    Kahju, kui kaob linnast kool, siis jäävad lõpuks järgi vaid pensionärid. Eks neilegi vaja rahulikku nurgakest, kus peale makstakse. Ma ei siuna praegu üldse pensionäre, kuid Sindi linna lauslollus ajab küll kirjutama. Miks ma arvan, et kool kaob? Pole ju varsti kellelegi palka maksta, kui praegu nii edasi laristatakse.

    Mind paneb imestama, et linnavalitsus pole selles küsimuses veel seisukohta välja öelnud. Ainuke teave on 2+2. Kardavad? Ka võib-olla sedagi. Keegi ei tea seisukohta, keegi ei saa siunata ja näpuga näidata… Vastutab ikkagi linnapea. Kõige hullem on linnale peatu linnaPEA. Tule palun liivakastist välja ja hakka tegutsema. Linnavalitsemine ei ole lumelinnaehitamine… Vabandan ette, kuid nii see tõesti kaugemalt paistab.

    Mis on üldse Sindi Gümnaasiumi tulevik? PP’s kirjutas, et nimevahetus nurjus, nüüd see… Kirjutage, arutame ehk jõab see kellegi kõrvu. Kas linnavalitsusel ja hariduskomisjonil on üldse nägemus Sindi hariduse tulevikust? Väga huvitaks. Asjaosalised võiksid ise nendele küsimustele vastata, ma pole kindlasti ainuke, kes sooviks teda. Ka koolirahavas võiks kirjutada.

    Oh, olen vanaks jäänud, palju südant hariduse pärast valutama hakanud…

  4. RobRoy:

    No küll nüüd heietavad siin…Minu arvates oleks üldse pidanud vabariigi valitsus kõik need vene koolid ammu sulgema koos iseseisvuse tulekuga.Milleks raisatakse tohutuid summasid integratsiooni programmidele?Tasuta integratsiooniprogramm oleks ju see,kui kõik lapsed saaks juba alates lasteaiast eesti keelseks ja meelseks!Kui tahetakse vene koole Eestis,las siis Putin toetab.Kui Eesti sõjapõgenikud läksid teise maailmasõja ajal Rootsi,siis lapsed läksid kohe Rootsi kooli ja oli mõne kuuga rootsi keel selge.Vaadake,kui palju eestlaseid elab-töötab praegu Soomes ja kõik saavad soome keelsetes koolides hakkama.Kui elad huntidega ühes karjas,pead ka sama moodi ulguma…Nii,et mitte Sindi linnapea,ega hariduskomisjoni esimees ei pea need “pahad” olema ,kes vene osakonna sulgevad.Sa Aita tädi,mine parem Toompeale selle probleemiga piketeerima…Mis sa selle Sindi pärast ikka südant valutad,niikuinii sa siin ju ei ela,nii et võta asja vähe laiemalt.Sindis siin viimase 10(või rohkema) aastaga hoopis suuremaid probleeme(,kui see vene osakond) tekkinud,mille pärast tuleks südant valutada aga kui ma nii hirmsasti südant valutaks nagu sina oleksin juba südamehaige või ammu surnud…Üritan nüüd mitte südant valutada vaid kuskil abiks olla,kus kasulik saan olla nii nõu kui jõuga.

  5. sintlane:

    RobRoy arvamusavaldus on ehe näide tänasest “Sindi tegutsejate” mõttemaailmast.
    Kahju Sindist!

  6. Kodanik:

    See teema on palju sensitiivsem kui avaldatud loost (intervjuust) paistab. Seda eriti mitte-sintlastele või ka neile, kellel puudub terviku tajumine informatsiooni puudumise tõttu. Kahjuks on seda tervikpilti, mis koosneb väga paljudest aspektidest, siin pea, et võimatu lahti selgitada. Põhjuseid on palju – eelarvamused rahvuslikul tasandil, erinevad Sindi “poliitilised jõud”, rahalised võimalused Sindis ja kogu Eestis, üleüldine hariduspoliitika Eestis. Juba nendes põhjustes on mitu, mida ei suuda muuta ei praegune, ei endine linnapea ega volikogu või komisjon.

    Otsuse tegemine on loomulikult must-valge – kas panna veneosakond osaliselt kinni või mitte.
    Kui suletakse on 25% linnaelanikkonnast rahulolematud (vaatamata sellest, et enamus nende lastest ei käi Sindi koolis) ja neil on “alust” kaevata rahvuslikudiskrimineerimise üle.
    Kui osakonda ei suleta, siis on praegusel opositsiionil (ehk siis eelmisel võimuliidul), kes jättis targu selle teema lahandamata, hea võimalus populistlikult viidata praeguse võimu otsustusvõimetust.

    Mis saab edasi? Ilmselt jääb see teema pikaks ajaks tuha alla hõõguma. Sest selgelt on probleemis kaks osapoolt ja konsensust ilmselt ei sünni. Demokraatia juba on selline, et meeldida tuleb kõigile, kuigi appelleerida saab alati enamuse tahtele.

    Praegu on volikogu oma otsuse teinud ja seega suuna kätte näidanud. Nüüd ei tule enam tagant järele rusikatega vehkida, vaid otsida ja leida võimalused edasi liikumiseks.

  7. Vello:

    Peetri viimane vastus on näide sellest, kuidas vastutust teineteise kaela aetakse. Mehed, te töötate ju ühes komisjonis!

  8. taadu:

    Kui lugeda Ain Keerupi seletusi ja Sindi linna volikogu protokolle ning muid teemasse puutuvaid avalikke dokumente, siis ei saa mina küll öelda, et küsimus oleks põhjalikult läbi töötamata või argumenteerimata, nagu lugupeetud linnavolinik Põhonin väidab. Võimalik muidugi, et tema, kui märksa informeeritum inimene, teab selles küsimuses ka selliseid aspekte, mida lihtrahvas teadma ei pea.( Kuigi ma ei kujuta ette, mis need olla võiksid.) Aga et Peeter Põhonin haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena distantseerib end komisjoni poolt vastuvõetud otsustest ja seab oma isiklikud arvamused ja seisukohad kõrgemateks, teeb kurvaks. Mis meie linna hariduselust ja kultuurielust niimoodi edaspidi hakkama saab?

  9. Sintlane:

    Arvestades Põhhonini suhtumist, kaob viimnegi tahe üldse siin linnas elamiseks. Nii eluvõõrast ja ebakompetsentset inimest annab siin linnas otsida, kuigi viimasel ajal olen täheldanud, et volikogusse ja komisjonidesse on neid ikka juba siginenud, lugedes volikogude protokolle ja neid sõnavõtte ja mitte teadmisi asjadest on masendav. Ja see süü teiste kaela veeretamine, no kui sa oled loll, siis tunnista seda. Vähemalt oleks niigi palju ausust, aga kus sa sellega.

  10. korraliklinnakodanik:

    Aga” tuult tiibadesse” sulle sintlane! Arvan, et Sindi ei kaota sellega midagi, kui selline viripillist ninatark siit ära kolib.

    Lugege veel kord läbi Kodaniku kommentaar ja mõelge, kas need asjad on ikka nii lihtsad, et paneme kinni ja kõik. Äkki paneks raha kokkuhoiu mõttes supiköögi ka kinni, sokutaks nad Pärnusse sööma…

    Kui see nii lihtne oleks olnud, siis oleks (Honda)-Mati selle oma valitsemisajal ise ära lahendanud. Kahjuks on selle vene osakonnaga nii, et jätad ta alles või sulged, igatpidi oled kellelgi hammaste vahel. Riigi hariduspoliitika peaks sellised küsimused ära lahendama. Aga opositsioonil muidugi hea praegu “õli tulle valada”, sest teadatuntud on ju lause:”Et ise parem välja näha, tuleb teised maha teha!”.
    Ja pea püsti taadu…Mis sellest kultuuri- ja hariduselust edaspidi saama hakkab? Eks ilmselt rohkem üritusi hakkab saama. Ja et lõbusam oleks, löö ikka ise ka kaasa!

  11. Marek:

    Korraliklinnakodanik arvab, et elu ongi üks suur ürituselt üritusele jooksmine ja supi ning kuklite söömine. Võib ju kõike selle lusti taha peita ja nägu teha, et kõik ongi meil nii hästi. Aga paraku nii linnavalitsus kui ka volikogu on ellu kutsutud selleks, et et võtta vastu ka palju olulisemaid otsuseid kui see millal jälle liugu lasta saab. Kahjuks paljudele piisabki sellisest välisest ilust ja liivakastimängudest.

  12. Sintlane:

    Ma saan aru, et Sina korralik linnakodanik, ei suuda kuidagi siit unelmate linnast lahkuda. Niikaua kui sinu valitud võim eesotsas on. Aga millegipärast tundub, et kui asju just nii aetakse nagu seda hetkel tehakse, siis sina kahjuks pead varem siit linnast lahkuma kui mina, sest sinu rõõmurullid ei saa enda tööga lihtsalt hakkama. Tundub, et isegi selle aasta eelarve on tänu neile, keda sina nii jubedalt igal lehel vihkad, linna päästnud oma ettepanekutega. Naljakas, eks ole.
    Aga nüüd ka teemast. Näiteks Pärnu Raeküla Gümnaasiumiosa sulgemist ei arutatud mitte ühegi lapsevanemaga enne läbi, kui linn selle sulges. Miks peaks nüüd nii hirmsasti Sindi linnas tõmblema, kas üksnes sellepärast, et see on vene osa. Oleks vaja eesti pool kinni panna, oleks asi juba tehtud!
    Sellised volikogu istungid lihtsalt tekitavad vastikust kõige suhtes mis linnas toimub, varsti hakkab see ka inimsuhteid mõjutama ( väljaspool volikogu), kas see ongi volikogu eesmärk, selle asemel, et asi intelligentselt ja kompententselt lahendada.

  13. Pärnumaa » Blog Archive » Anu Vassvik teatab head uudist:

    [...] Sindi Gümnaasiumi määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamisest (täiendatud: 20.02.) [...]

  14. Pärnumaa » Blog Archive » Täiendavaid selgitavaid märkuseid:

    [...] vastata ning suhtleb valikuliselt nendega kellega soovib. Teatavasti selgitas Peeter Põhonin (loe siit), et volikogu liikme staatusega ei kaasne automaatselt kohustust vastata kõikidele meilidele, mis [...]

  15. Pärnumaa » Blog Archive » Järgmisest õppeaastast võidakse jätkata Sindis ilma venekeelse hariduseta:

    [...] Sindi Gümnaasiumi määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamisest (täiendatud: 20.02.) [...]

Jäta vastus