Kahekümneseks saav Slavjanotška

October 22nd, 2014

Niina Mozessova, koorivanem

Eeloleval laupäeval, 25. oktoobril tähistab Slavjanotška oma tegevuse 20. aastapäeva Sindi seltsimajas piduliku kontserdiga.

    

Smolenskist saadud tänukiri                                                      Aleksander Mozessov

Zinaida Mozessova

Sõnast slavjane = славяне (slaavlased) tuletatud koori nimetuse Slavjanotška alla on koondunud paarkümmend eakamat slaavi päritolu inimest, kelle keskmiseks vanuseks 67,5 aastat. Vanim liige on praegu 83-aastane Zinaida Mozessova. Kooris laulavad valdavalt naised, keda toetavad mõne hääle ja pilliga ka üksikud mehed. Koori juhatab alates aastast 2003 Tõiv Tiits. Enne teda dirigeeris Jelena Kuvšinova. Koori asutaja oli Julia Lumi ja koorivanem on juba pikka aega Niina Mozessova.

Kostüümid järjestuses vasakult paremale viimasest kõige esimeseni

Slavjanotška koori moodustavad Sindi tekstiilivabriku pankrotistumise järel töötuks jäänud ketrajad, kes püüdsid aja raskust ületada kokkujäämise ja laulmisega. Sindist kaugemal on esinetud paljudes kohtades ja osaletud erinevatel festivalidel: Tallinnas “Slaavi Pärg”, Sillamäel “Väike Slaavi Pärg”, lisaks rahvakooride festivalid Tallinnas, rahvusvahelised festivalid Jõhvis ja 2006. a Venemaal Smolenskis, 2010. a suvel Tšehhi Vabariigis IV Praha folklooripäevadel, samuti on esinetud erinevates Eesti paikades nagu Narvas, Valgas, Saaremaal, muidugi Pärnus ja loomulikult oma kodulinnas, kus antud ka päris tänavakontserte suvises Sindis. 2009. a oli Slavjanotška Pärnumaa parima kodanikuühenduse nominent, aga kindlasti väärib ta nüüd veelgi enam laureaaditiitlit.

Meened IV Praha folklooripäevadelt

Kahe aastakümne jooksul on õmmeldud neli erinevat kostüümi. Ära õpitud on üle 100 laulu. Kuid enamik lauljaid ei tunnegi nooti. Dirigendi noodivihikust võib märgata Kiriltsenko, Ponomarenko ja teiste Vene autorite nimesid. Vanima liikme poeg ja Niina Mozessova abikaasa Aleksander mängib vene rahvapilli balalaikat, teisel juhul taob lusikaid vastu peopesa või vastu jalgu, andes selliselt täpse rütmi ette. Alati oodatud on olnud Nadežda Krainova tšastuška esitused.

Samal teemal:

Slavjanotška esinemised

Slavjanotška osales Praha folklooripäevadel

15 aastane Slavjanotška

Slavjanotška esines kodulinnas


Võiste sadamakai uueneb

October 22nd, 2014

MTÜ Võiste Sadamaarenduse tellimusel rekonstrueeritakse Võistes Liivimaa üht suurimat räimesadamat.

Võiste sadama uue kai saalungid

Võiste sadama väikese kai ehitamine

Rajatise peatöövõtja on Eston Ehitus OÜ ja vesiehitustöid teostab alltöövõtu korras APH Ehitus OÜ. Juhatuse liige Toomas Asi ütles, et esimese tööna võeti ette merest eraldi asetseva 2500 ruutmeetrise sadamakääru veest tühjaks pumpamine. Selleks tuli esmalt merevee pealevool tõkestada ajutise muldtammi tekitamisega. 17. ja 18. augustil töötasid ööpäeva ringselt kaks suure võimsusega pumpa, nende kogujõudlus oli 5,2 kuupmeetrit vett minutis. Kuid 20. augusti veetõus murdis ühest kohast tammist läbi ja tööd tuli pärast täiendavaid kindlustustöid korrata. Toomas Asi kommenteeris esmast äpardumist õigeaegse hea õnnestumisega, sest hiljem kai ehitamise ajal oleks võinud üleujutus tekitada märkimisväärselt suuremat ebameeldivust.

Tunamullu rekonstrueeris APH Ehitus 50 meetrit kaid. Vana puitkonstruktsiooni asemele ehitati betoonkai. Mõned päevad tagasi lõpetati 70 meetri pikkuse kai betoneerimine, mida tehti umbes 14 tundi katkematult.

Priit Asi ja Toomas Asi, APH Ehitus OÜ juhatuse liikmed

APH Ehituse juhataja Priit Asi rääkis, et projekteerimisel pole võimalik vana kai uuendamisel kõike ette näha ja tegelikud vajadused said selgeks alles vee välja pumpamisel. Projekteerijaks oli PG Prpjekt OÜ. Priit Asi kiitis Kalle Palu head inseneri taipu, mis on muutnud koostöö projekteerijaga väga hästi laabuvaks. Vana kai kujutas viiekümnendatel või kuuekümnendatel ehitatud metallist sulundseina, mille veest välja ulatuv osa oli aja jooksul vee- ja õhupiirilt tugevalt läbi roostetanud. Betoonkai toetub laiemale taldmikule, mille alla asetati geotekstiili sisse pakitult killustik. Geotekstiili sees olev killustik on taldmiku all püsivam ja välistab aluspinnase nihkumist. Koos taldmikuga on betoonivalu kõrgus ca 3,5 m.

Võiste sadama ehitust lahutab mereveest ajutine tamm

Praegu jätkatakse väikese kai ehitamist. See on madalam ja pikkust 12 meetrit. Suure ja väikese kai vahele tehakse slippi paatide kaldale vedamiseks. Slipi ehitamiseks kasutatakse killustiku alusele paigaldatavaid hästi suuri betoonplaate.

Sadamasse sissesõidul käivad praegu süvendamise tööd. APH Ehitus paigaldab sadamasse ka konsoolkraana, mille tõstejõud on 9 tonni. Firma loodab töödega valmis saada novembris.

Võiste sadamat ehitatakse Euroopa Kalanduse Fondi toetusel, selle abi moodustab 80% projekti kogumaksumusest.


Homme avatakse Balti keti mälestustahvel

October 22nd, 2014

Eile hilisõhtul asuti Pärnus ajaloolise Aisa tn 39 rekonstrueeritava hoone seinale paigaldama Balti keti mälestustahvlit, mille valmistas skulptor Tauno Kangro. Mõõtmetega 190 X 60 cm graniitplaat koos pronksist ehisega avatakse neljapäeval, 23. augustil kell 15.00.

Tauno Kangro võidutseb õnnelikult, et tema loodud mälestusplaat on jõudnud ajaloolise  maja juurde

Tauno Kangro määrab Aisa 39 hoone seinal asukoha, kuhu peab mälestusplaadi paigaldama

15. juulil 1989  otsustas Balti Nõukogu oma esimesel koosolekul Pärnus, toonases EKE pansionaadis, tänasel päeval peatselt valmivas rekonstrueeritud Aisa hotelli kortermajas, korraldada kurikuulsa MRP 50. aastapäeval 23. augustil 1989 inimkett marsruudil Tallinn – Riia – Vilnius.

Eestimaa Rahvarinde eestseisuse ning Balti Nõukogu liige, tänane Tallinna linnapea Edgar Savisaar avab vastrekonstueeritud hoonel Balti keti otsustamise 25. aastapäeva mälestustahvli. Avamisel osaleb Riigikogu liige Kadri Simson, Sindi linnapea Marko Šorin jt. Sindi Linnavalitsus hoolitseb selle eest, et avamist kaunistaksid kõigi kolme Balti riigi lipud.

Rahvarinde muuseumi direktor Helen Lausma-Saar annab teada, et pidulikule sündmusele järgneb teelaud, soodsa hinnaga tuleb müügile Balti keti 25. aastapäeva puhul välja antud Rahvarinde Muuseumi esimene toimetis “Kui väikesed olid suured. Balti kett 25″.

Samal teemal:

Balti keti otsuse langetamist tähistava mälestusmärgi avamine lükkub edasi

Pärnus tähistatakse Balti keti korraldamise otsuse 25. aastapäeva


Allar Raja tuntud inimesena Sindi Linnaraamatukogus

October 20th, 2014

Täna alanud raamatukogupäevade esimesel päeval teenindas Sindi Linnaraamatukogu laenutusleti taga Sindi oma mees Allar Raja, kes omandas esmased töövõtted silmapilkselt ja üllatas ettelugemispäevale tulnud külastajaid „Lotte olümpiaraamatu“ põnevamate katkete tutvustamisega.

Maria, Liisu, Laura  ja laste ema Evelin on kogunenud Allar Raja töölaua ette

Allar Raja vaatab kus mingit liiki raamatud asuvad

Veidi enne keskpäeva astus Evelin Põder Sindi Linnaraamatukogu uksest sisse, kaasas lapsed Maria, Liisu ja Laura. Ainult pereisa Kaupo ei tulnud. Pereema sõnul on temal tantsurühmas Kuu niipalju tantsimist, et raamatulugemiseks jääb aega napiks. Reedel alanud koolivaheaeg annab aga lastele rohkem võimalust raamatutele seltsi pakkuda. Pere peale kokku valiti 9 raamatut. Kui Evelin kõrge virna raamatukogust väljumiseks rinnale tõstis, astus uksest sisse Allar Raja, mis kiskus kõigi ruumis viibinute näod laiale naerule. Eriti rõõmsad olid Maria, Liisu ja Laura. Nagu hetk hiljem selgus, sätitigi raamatukogu külastamine sellele ajale, kui Allar pidi laenutusleti taha istuma.

Sirje Ristikivi annab esimesi juhiseid

Alati täpsest ajast kinnipidav Allar hilines mõned tühised minutid seepärast, et tuli otsejoones 20 kilomeetri pikkuselt sõuderajalt. Sindi raamatukogus on juba kümmekond tuntud inimest raamatuid laenutanud. Täna kutsuti edukas spordimees raamatukokku seepärast, et on liikumisaasta. Kas mees, kellel tuleb oma päeva jagada peaaegu minutilise täpsusega siin ja seal kohal olemisega, leiab aega ka raamatute lugemiseks? Allar vastas, et praegu kulub suurem osa raamatute lugemise ajast õpikutele. Tagasihoidliku mehega juteldes selgus peagi, et tegelikult loeb ta ka praegu rohkem kui ainult õpikuid ja näitab riiulist võetud raamatut „Kompromiss”, mille autor Sergei Dovlatov jutustab ajakirjaniku tööst, inimestest, kompromissidest ja kunagise Eesti NSV absurdsevõitu elust.

Allar Raja võtab vastu kõne, milles palutakse raamatu tähtaega pikendada

Allar lisas juurde, et huvitavad on ka Jungi teooriad. Carl Gustav Jungi psüühiliste funktsioonide käsitluste mõistmine ja muu sarnane on kindlasti Allari jaoks erilist huvi pakkuv, sest ta on varemgi rääkinud oma huvist inimese õpetuse vastu. Jutuks tuleb ka luule, aga see teda selliselt ei paelu. „Igal aja perioodil võivad olla isesugused soovid sellest, mida lugeda,“ leidis Allar ja kinnitas, et raamatuid on väga tore lugeda. „Raamatupoodidesse ei või minna, seal tekib soov kõike osta ja nii võib raha väga kiiresti jäädagi kaupluse letile,“ arutles arutleva loomuga mees, kellele meeldib ka Port Arturite vahelisel platsil toimuvatelt raamatulaatadelt kõnekamaid raamatuid otsida. Allar nimetas hea sõnaga oma eesti keele õpetajat, kelle õpetuse kasu oskab ta praegugi hinnata. „Raili Juss oli siis hästi noor õpetaja Sindi Gümnaasiumis,“ rääkis järjest jutukamaks muutunud Allar.

Anne Pusse aitab Allar Rajal leida vajlikku raamatut, mille pärast linnapea raamatukokku põikas

Kuna parajasti laenutajaid ei olnud, vaatas ta üle ka teised ruumid. Sindi linnapea Marko Šorin põikas Viira sõidutee ehituselt tulles lõunatunnil samuti raamatukokku. Temagi on olnud ühel aastal tuntud inimesena raamatuid laenutamas, aga täna soovis laenutada hästi mahukat raamatut, mille kaante vahel Eesti mõisaarhitektuur. Kuna minevanädalal toimunud Pärnu ajalookonverentsil ei saanud Sindi juurtega raamatu autor Ants Hein vajalikul määral esinemisaega, tahtis Šorin iseseisvalt oma ajalooteadmisi täiendada. Lisaks sellele võttis ta kaasa veel paar väiksemat mõisadest ja mõisnikest kõnelevat raamatut.

Marko Šorinil on küsimusi

Mälumänguri teadmistega Šorin küsis, kui vana on olnud kõige noorem olümpiavõitja. Vastuse annab „Lotte olümpiaraamat“, mille autorid teada-tuntud Janno Põldma ja Heiki Ernits. Olümpiaraamat on väga hea põnevik ja Allar otsustas kohe korraldada katkendite ettelugemise. Kuulajaid polnud tarvis kusagilt otsima minna. Noormehed Andreas ja Christofer olid tulnud Sinti vanaemale külla. Tema omakorda tõi lapselapsed raamatukokku. Vahepeal oli raamatukokku asja sõudjal Sten-Erik Andersonil, kes koos Allariga ühe aasta ka Sindi Lasteaias käinud. Kuulajate kohad võtsid sisse ka linnapea, raamatukogu töötajad ja veel mõned uudistajad. Raamatukogu direktor Ene Michelis jagas kommikarbist šokolaadi ja nii läkski lugemiseks.

Kuulajad on endid sättinud mõnusasse asendisse Allar Raja ettelugemist kuulama

Tänulikud kuulajad said etteloetud „Lotte olümpiaraamatust“ teada, et läbi aegade on olümpiamängude kavas olnud ka väga naljakaid ja omapäraseid alasid. Näiteks 1900. a oli Pariisis kavas 200 m takistusujumine. Võistlejail tuli rajal ületada puupalk ja paatiderivi ning seejärel sukelduda paatide alt läbi. Ratsutamises oli kavas üksnes hobuste kõrgus- ja kaugushüpe. 1904 oli St. Louis’s kavas õupallisõit ja õngitsemine. Samal korral võistles ka kõigi aegade noorim olümpiavõitja.

Marko Šorini kaäes on Lotte olümpiaraamat

„Juhtus nii, et Hollandi roolijaga kahepaat tuli sõudmise finaalsõitu ilma roolijata. Kuna roolijata ei tahetud neid starti lubada, kutsusid hollandlased paati ühe kaldal igavlenud umbes seitsmeaastase prantsuse poisikese. Et oli väga kiire, ei jõutud poisikeselt nime küsida. Hollandlased sõitsid hästi ja tulid olümpiavõitjateks. Võidujoovastus oli suur ning hollandlased hüppasid ja kargasid kaldal nagu pöörased. Kui lõpuks hakati pisikest prantsuse poisikest otsima, ei suudetud teda enam kusagilt leida.“

Ettelugemispäeva täiendas Ene Michelis, kes luges enda loodud Allarile pühendatud luuletust:

Ene Michelis komme jagamas

Sindis fänne üle saja
on sul kindlalt, Allar Raja!
Olümpial kui algas sõit -
pöidlaid mudisime kõik.

Rahmasite kõigest väest,
pronks läks seekord napilt käest.
Neljas koht – see väga hea,
Rioni sa vastu pea!

Kas järgmisel aastal on tuntud inimesena raamatuid laenutamas Sten-Erik Anderson või keegi hoopis teise valdkonna inimene, selgub järgmise aasta raamatukogupäevade eel

Michelis kirjutas need read 2012. a augustis, kui Allari kodulinnas Sindis korraldati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva eelõhtul eduka sportlase auks suurejooneline vastuvõtt. Jõulise esinemise auks Londoni olümpial pandi Allari õlgadele Sindi linna lipp, mis oli emotsionaalselt rahalisest preemiast tol momendil isegi midagi enamat.

Lisaks ettelugemisele arenes Allari ja raamatukogu külaliste vahel elav vestlus spordi ja olümpia teemadel. Tuntud inimese Sindi raamatukokku kutsumine kujunes rutiinsest laenutustegevusest väljunud teenindusest täiesti omanäoliseks kohtumiseks, mis jättis paari tunni kestel raamatukogus käinud inimestele mälestusväärse elamuse.

Samal teemal:

Raimo Aas laenutas Sindi raamatukogus raamatuid

Tuntud inimesed Sindi Linnaraamatukogus


Sügiskonverentsi teemaks: „Kas muretseda vananemise pärast?“

October 19th, 2014

Isamaa ja Res Publica Liidu seenioride kogu pidas 18. oktoobril oma traditsioonilist sügiskonverentsi, kus teiste esinejate seas pälvis Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ekspert-projektijuhi Helve Kase rohkete faktidega ettekanne erilist huvi, kuid tekitas ka üleüldist pahameelt põhikoolis lastele antavast arusaamast eakate kohta.

Helve Kase, ekspert-projektijuht Eesti Avatud Ühiskonna Instituudis

Väärikate klubi liikmed enne sügiskonverentsi algust Põltsamaa kultuurimaja trepil

Kase ütles, et negatiivset paradigmat sisendatakse pisut üle viiekümnendatesse eluaastatesse jõudnud inimestesse lubamatul viisil ja seda võimendatakse ka põhikooli klassides õppivatele lastele. Ta tõi näiteid kooliõpikutes. Inimeseõpetusest võivad 7. klassi õpilased lugeda 55/60-75aastaste kohta järgmist: Jõud hakkab kahanema. Õppimisvõime väheneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad. Sellel eluperioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärastest elukorraldustest, tööind juba vähenenud ja sageli ollakse tööst loobunud. Võib tekkida ka tunne, et elu on liiga lühike ning kõike ei jõutud saavutada – elu on elatud asjatult, tuleb harjuda üksindusega jne.

Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuhti huvitab, mis aegsete õpikutega tegemist on

Vanemaealiste negatiivset kuvandit aitab samas vaimus jätkata ka 2012. aastal väljaantud 8. klassi õpik. Raamat kinnitab, et Eestis süveneb vananemine ja neljandik elanikkonnast on pensionärid. Väidetakse, et võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti eakaid dementsuse (ajufunktsioonide – mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine – järkjärguline langus, mille süvenemisel ei ole inimene võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellepärast häiritud) ja depressiivsuse väga suur esinemissagedus.

Kirjeldatud viisil eakate dementsusest kuuldes meenus paralleelselt mullu novembris IREN-i naiskogu sügiskonverentsil kuuldud Andres Arrak, kes vahendas ühe Tallinna üldhariduskooli matemaatika õpetaja näidet. Matemaatikaga tekkivat viiendas klassis raskusi õpilaste suutmatuse tõttu keskenduda pikematele tekstiülesannetele, mida peaks mõttega süvenenult lugema. Viierealise teksti lõppu jõudes unustatakse juba esimene lause.

Nüüd õpetatakse koolides, et neist lastest viiskümmend aastat vanemate inimestega on lugu veel hullem. Kase tõi isikliku hiljuti kogetud näite ühest väga noorest teenindajast mobiiliäris, kes olevat väga suure kahtlustusega vangutanud pead, kui ta soovis nutitelefoni. Näitsik andnud selgelt mõista, et selline asi käivat ostjale tema iga arvestades kindlasti üle mõistuse.

Rääkides teemal „Vanemaealised – tuleviku tööjõud Eestis?“ tõdes Kase, et riik on jõudnud demograafilisse olukorda, kus rahvastik sündivuse vähenedes kahaneb, kuid samas elavad inimesed üha kauem. Vaatamata nappivale tööjõule arutletakse kujuneva olukorra üle vähe. Tavaliselt pakutakse kahesuguseid lahendusi. Ühena nähakse pensioniea tõstmist, millega hoitakse inimesi kauem tööturul. Teise lahendusena peetakse mõeldavaks tööjõu sissetoomist. Puuduva tööjõu katame noore tööjõuga teistest riikidest. Aga ettekandja küsis, kas nendest lahendustest piisaks?

Ann Räämet, konverentsi juhataja, IRL Seenioride Kogu esimees

Püstitades mitmeid küsimusi, jäi Kase endale kindlaks, et tööturg sõltub eakate kaasamisest tulevikus üha rohkem. Ta küsis: mida ette võtta, et eakad ei oleks arengupidurid vaid innovaatiline tulevikutööjõud?

Majandusministeeriumi hinnangul oodatakse järgnevatel aastatel ligemale 14 tuhande inimese pöördumatut lahkumist tööturult iga aasta kohta. Eurostati prognooside kohaselt elab Eestis paarikümne aasta pärast üle 100 tuhande tööealise inimese vähem.

Kaks aastat tagasi kirjutas Rait Maruste oktoobrikuises Eesti Päevalehes: „Kui vananeva rahvastikuga heaolu Euroopa tahab säilitada oma taset, rääkimata arengust, on vältimatu, et tuleb asüülipoliitikat muuta. See kehtib ka jõudsalt vananeva ning kahaneva rahvastikuga Eesti kohta.“   Liberaaldemokraatliku ilmavaatega mehe seisukohale vastanduv majandusgeograaf Hardo Aasmäe kirjutas nädalapäevad hiljem samas lehes, et Lääne-Euroopa heaoluühiskond on olemasoleval kujul elujõuetu: „Odavate töökäte sissevedu on hetkeleevendus, valuvaigisti, mille varjus haigus süveneb.“ Aasmäe kutsub üles arusaamisele, et odavate töökäte kerge kättesaadavus pärsib tehnilist arengut. Tegelikud lahendused ei toetu sisserände õhutamisele. See pigem avardab turgu inimkaubandusele.“

Kase jätkas Aasmäe seisukohta toetavalt veel kultuuriliste ja usuliste iseärasuste kokkupõrgete ohuga, mida on juba Õhtumaa arenenud riikides päris teravalt kogetud ja millelele päris tõsiselt osundab ka näiteks Angela Merkel.

Rahvastikuteadlane Luule Sakkeus on rääkinud samuti rändepotensiaali ammendumisest kogu maailmas. Sakkeus on öelnud, et siinset riiki ja rahvast saab üles ehitada ja hoida jätkusuutlikuna ikka vaid siinsetele elanikele tuginedes, sõltumata vanusest, soost, puudest või muudest iseärasustest. Kase tsiteeris veel 2011. a Postimeest (28. nov.): „Euroopas, meie ajaloolistel lähinaabritel, aga ka Aasias puudub see rändepotensiaal, mis võiks Eesti suunal realiseeruda. Kui ka Aafrika mõningatel kaugematel aladel on rändepotensiaal veel säilinud, tuleb arvestada nii nende ajalooliste sidemetega, mis on seotud hoopis teiste riikidega, aga ka Eesti geograafilis-klimaatilise eripäraga.“

Merle Haruoja, jurist-ekspert, rääkis eilsest, tänasest ja homsest Euroopa Sotsiaalhartast ja vastas väga paljudele eakaid puudutavatele küsimustele

Peamiseks indikaatoriks, millega Euroopa Liidus jälgitakse vanemaealiste hõive muutusi, on 55-64-aastaste tööhõive määr. Aastal 2001 seati eesmärgiks saavutada kümne aastaga vanemaealiste tööhõive määraks 50%. Eesti ületas eesmärgi juba järgmisel aastal ja asetus 2008-2009 riikide reastuses Rootsi järel teisele kohale. Masuga olukord siiski muutus ja aastal 2010 langes 55,4%-ga kuuendaks. Euroopa Liidus töötavad või otsivad tööd keskmiselt pooled vanemaealised. Eestis on tööhõiveline aktiivsus 61% ja Rootsis 75%. Kase sõnul on küll põhjused neis riikides mõneti erinevad.

Sotsiaalministeeriumi andmeil lõpetavad Eesti inimesed töötamise hilisemas vanuses võrreldes paljude teiste riikidega. Tööturult väljumise iga on veel kõrgem ainult Rootsis, Ühendkuningriigis, Hollandis ja Küprosel. Teisalt on Eesti inimeste tervislik seisund kehvem ja eluiga madalam, eriti meeste puhul.

Kui meie liikmesriikides jääb eakate naiste tööhõive määr (36%) meestest (54%) oluliselt maha, siis Eestis on samad näitajad naistel 61% ja meestel 59%. Soomes on naiste ja meeste tööhõive näitajad võrdselt 55%.

Tööandjad eeldavad, et eakatel töötajatel puuduvad nüüdisaegsed teadmised ja oskused, ega suuda intensiivselt töötada ja polevat piisavalt paindlikud. Mida vanem tööotsija, seda sagedamini tuleb leppida teisejärguliste või hädaabitöödega: valvur, koristaja, sanitar, garderoobihoidja jne.

Selline tõrjutus pole Kase hinnangul põhjendatud ja ta julgustab isegi kuuekümneselt minema ülikooli päevasesse õppesse, et omandada täiesti uus ala, millel võiks täiesti arvestatavat edu saavutada.

Soomes pikaajaliselt vanemaealiste tööhõivet uurinud Hyväskülä ülikooli professor Juhani Ilmarinen kaitseb seisukohta, et enamikel vanemaealistest töötajates on hea tervis ja piisav füüsiline võimekus. Ka Kase ei kahtle selles, et tänu meditsiinile ja tervislikele eluviisidele võivad paljud 70-aastased lubada endile elulaadi, mida 30 aastat tagasi elasid viiekümnesed.

Mall Palm, üks nooruslikest Seenioride kogu likmeist, kes töötab vabatahtlikuna aktiivselt Pärnu Väärikate ülikooli korraldustoimkonnas

Kase rõhutas, et 50+ ümber- ja täiendõpe, ka uue kõrghariduse omandamine tuleb muuta lihtsalt kättesaadavaks. Elukestev tööalane õpe aitab olla tööturul konkurentsivõimeline, ühtlasi vähendab töötajate ebakindlust ja riski väheste teadmiste ning oskuste tõttu töötuks jääda.

Ettekannet lõpetades tõi Kase näite Šveitsis tehtud prognoosist aastaks 2030, mille kohaselt jääb katmata 400 000 töökohta. Kui ei õnnestu neid töökohti täita, võib muutustega kaasneda rongiliikluse hõrenemine, turvalisuse langus, pikkade järjekordade tekkimine haiglates, raskused hariduse kättesaadavuses jne. Viimaks küsis Kase, kas võib eeldada, et arenevad välja ka täiesti uued tööstus- või teenindusharud, mis sobivad eeskätt vanemaealisele tööjõule?


Briti päevad Pärnus ja Sindis

October 17th, 2014

Alates nahtsipäevast, 29. oktoobrist kuni 2. novembrini toimuvad Pärnus ja Sindis Briti päevad, mis võimaldavad mõlemas linnas mekkida Suurbritannias elavate rahvaste toite, osaleda brittide elu tutvustavatel sündmustel ja töötubades. MTÜ Estobrit eestvedamisel korraldatavale ettevõtmisele lisab kaalu Christopher Bruce Holtby, Briti suursaadik Eestis, kes külastab sel ajal Pärnut ja osaleb mitmel olulisel üritusel.

Briti kogukond Pärnumaal

Tänapäeval vähe tuntud ja venemõjuline nahtsipäev pole teadlikult valitud Briti päevade alguseks, siiski võib selles leiduda mingit sümboolset kokkulangevust.

Estobriti juhatuse esimees Erika Jeret selgitas, et Briti päevad saavad teoks tänu maakonnas elavate brittide kogukonna ühistööle Briti saatkonnaga Eestis ja Briti Nõukogu Eesti esindusega, kelle üheks ülesandeks ongi Suurbritannia kultuuri tutvustamine.

Briti kogukonna liikmed. Foto erakogust

Pärnumaal on olenevalt liikuvusest keskeltläbi 10 kuni 15 britti, kes siin elavad ja töötavad, palju on eesti-briti abielusid. Erika Jeret ütles, et ka tema abikaasa, kellega jagab ühist eluteed, on briti päritolu. „Roger Evans elab Sindis viiendat aastat. Esimest korda väisas Roger Eestit 18 aastat tagasi. Tollest ajast alates muutusid Šotimaal elanud mehe külastused sagedaseks seoses Euroopa Liidu maaelu, põllumajanduse ja turismi valdkonna ühisprojektidega. Pensionile jäänud Roger jätkab töötamist ülikoolides ja oma väikefirmas erinevate rahvusvaheliste arendusprojektide ja koolitustega,“ rääkis Jeret lühidalt.

Jereti sõnul on Briti kultuuri tutvustavate päevade korraldamine kahes lähestikku asuvas linnas jätk mullu samal ajal Raeküla Vanakooli keskuses korraldatud Briti nädalale, mille ettevalmistusest toona Briti kogukond veel osa ei võtnud. Seekord soovisid ka nemad olla korralduses osalised ning algatust võib pidada tõeliseks rohujuure tasandi ettevõtmiseks.

Päevad Sindis

Erika Jeret

Sindi inimesena soovis Jeret kõigepealt tutvustada kodulinnas aset leidvaid sündmusi. 30. oktoobril kohtuvad Briti saatkonna kaks töötajat, britt ja eestlane Sindi Gümnaasiumis gümnaasiumiastme õpilastega. Külalised räägivad endast, tööst saatkonnas ja brittide elust Briti saartel. Järgmisel päeval serveeritakse kooli sööklas britipäraseid toite. „Mina, käsitöö ja kodunduse õpetaja Maia Agar ning kooli huvijuht Maarja Tammai püüame koos 5., 6. ja 7. klasside õpilastega paari tunni sees midagi inglisepärast küpsetada,“ rääkis Sindi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Silva Sikk, kes oli saanud eelnevalt häid juhatusi Jeretilt. Sikk ütles, et kui varem teadsid eestlased näiteks mardi- ja kadripäeva kombestikke, siis praegused noored lähevad õhevile väljast sissetoodud asjadest. Üks neist uutest asjadest on Halloween. Nüüd proovitakse valmistada Halloween‘i kooki.

Laupäeva keskpäeval jutustab Jaak Känd briti muinasjutte Sindi Linnaraamatukogus.

Pühapäeval musitseerib Sindi seltsimaja väikeses saalis Paikuse pereansambel Rannarada, koosseisus Ülle Jantson (akordion, karmoška, laul), Jaano Martin Ots (kitarr, mandoliin) ja Marta Lotta Kukk (viiul, laul). Pereansambel esitab eesti rahvamuusikat ja maailma traditsionaalset muusikat.

Reet Kromel. Foto Sindi Linnavalitsus

Sindi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialisti Kairi Gustavsoni kutsel astub samuti samale lavale palju aastaid Londonis elanud ja töötanud Reet Kromel, kes nüüd on jälle tagasi kodumaal. Kromel on mitmekülgne muusik, kelle edukäike on laulja ja pianistina sisustanud läbivalt jazzi esitamine. Kromel on teinud koostööd jazzikorüfee Helmut Anikoga. Mäletatavasti laulis naine ansamblis Laine ja esines ka Viru varietees. Gustavson kinnitas, et kohe-kohe saavad ka reklaamid välja pandud. Kromeli repertuaari tutvustades ütles ta, et tuntud lauljalt kuuleb jazzilikke vokaalseid improvisatsioone õhkõrnast lüürikast kuni nõudliku scattini. „Lisaks muusikalisele etteastele räägib Kromel ka enda elust võõrsil, Inglismaal, samuti oma autistist poja kasvatamisest,“ tutvustas Gustavson 2. novembril seltsimajas toimuvat.

Sindi kohvik Krull jäljendab Briti kööki ja võtab neil päevadel menüüsse brittidele omaseid roogasid. Britid on viimase poolesaja aastaga toitumisel tunduvalt multikultuursemaks muutunud. Vanemad britid mäletavad, et varem sarnanesid nendegi söömise tavad rohkem eestlastega, kui põhitoidusena toodi sageli lauale kartul ja liha. Tänapäeval pole haruldane süüa indiapärast curry´t. ja paljud curry toidud ongi just Suurbritannias loodud.

Café Grand purjelaevanduse ja luule tuultes

Saarterahva toitumisharjumustest inspireeritud roogasid valmistatakse ka mitmel pool Pärnus. Briti köögist huvitatuid ootavad Maarja-Magdaleena Gildi tervisetoidukoda, Veerev Õlu, Pärnu muuseumi kohvik, Peetri Pizza, Café Grand, Villa Wesset ja kuursaal, nimetas Jeret.

Pärnus tehakse Briti päevadega algust võrreldes Sindiga päev varem. Briti Nõukogu koostas filmiprogrammi Briti filmiakadeemia auhinnatud lühi- ja animafilmidest, mida näeb 29. oktoobril Pärnu Keskraamatukogus.

Siinsed britid ja Briti saatkonna töötajad külastavad 30. oktoobril maakonna ja Pärnu linna üldhariduskoole ning kuu viimasel päeval korraldatakse Pärnu Ühisgümnaasiumis üleriigiline Suurbritannia-teemaline mälumäng.

Café Grand võtab vastu kuulajaid, keda huvitab loeng 19.–20. sajandi Pärnumaa purjelaevakaubandusest ja -ehitusest ühenduses Suurbritanniaga. Jeret viitas näitena 2004. aastal sarjas Eesti kuulsad kaptenid trükitud eestlasest kapteni ja laevaomaniku Martin Ottomar Meieri (Otto Meier) mälestusteraamatule. Paljud Pärnumaa kaptenid sõitsid merd Inglismaa, Šotimaa ja Wales’i sadamatesse. Näiteks veeti Pärnust Inglismaale söekaevanduste toestuseks tugiposte, sellest on arvatavasti eesti keelde tulnud ka sõna props.

Café Grand külalistele loetakse luuletusi Briti autoritelt nii eesti keelde tõlgitult kui ka algkeeles. Lugema tulevad Meelis Sarv, Beccy Williams ja teised.

Briti päevad ärimeestele

Foto erakogust

Briti saatkonna, UK Trade & Investment Eesti esinduse ning Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) ja Evanter OÜ ühistööna korraldatakse 31. oktoobril loomeettevõtjatele Maarja-Magdaleena Gildi hoones seminar. Peaesinejana kõneleb tõlgi vahendusel ettevõtja ja kunstnik Maggie Broadley. Esinema kutsutud daami kodulinn West Kilbride kannab tiitlit Šotimaa käsitöölinn. „Maggie on võimekas kunstnik, kuid tasakaaluks ka suurepärane eestvedaja ja korraldaja, kelle tegevust on kodumaal korduvalt tunnustatud,“ teadis Jeret kinnitada. Gildis saab nõelviltida Suurbritannia lippu, trükkida Briti sümboolikat erinevatele esemetele või rõivastele ning tutvuda uduse Albioni lambavilla sortide näitusega.

PEAK-i juhatuse liige ja ettevõtlusarengu valdkonnas atesteeritud konsultant Sulev Alajõe selgitas, et tegelikult korraldavad nad Briti päevade raames loomeettevõtlusele suunatud seminarile lisaks muudki. Reedel, 31. oktoobril toimub esinduslik konverents ärimeestele, kes võiksid huvituda suurest turust Suurbritannias. Alajõe nimetas esinejaid. Esimese ettekande teeb suursaadik Christopher Holtby. Kohe pärast oma tervitust räägib suursaadik sellest, kuidas alustada ärisuhteid Ühendkuningriigis. Indrek Pällo sõnavõtu teemaks on ekspordi edendamine Ühendkuningriiki. EAS-i investeeringute ja kaubavahetuse arendamise divisjoni sektorijuht Märt Helmja kõneleb brittide Eestisse tehtud investeeringute olemusest. Võrreldakse Eesti ja Ühendkuningriigi ärikultuuri. Markko Põdra, firma Stram & Tarmel kaubandusdirektor, vahendab ekspordi kogemusi Ühendkuningriigi ja Iirimaaga.

1. novembril arutatakse Maggie Broadley osavõtul äriliste inkubaatorite teemal, eesmärgiks alustava ettevõtte kasvu ja edu saavutamine.

Ragbimatš ja muud meelelahutuslikku

Foto erakogust

Rüütli 23 majas õpetatakse iiri tantsu ja kuursaali Halloween’il tutvustab Kirmas šoti tantse. Kuursaalis näeb ka šoti meeste rahvarõivaid. Tantsusamme näidatakse ka pühapäeval Café Grandis. „Šoti tantse ei maksa peljata. Kes saab hakkama valsi, polka ja galopisammuga, tuleb nende mõnusate tantsudega ilusasti toime,“ julgustas Jeret.

Põnevus võib pilvedesse tõusta 1. novembril toimuval Märjamaa ja Tallinna vahelisel ragbimatšil, mis peetakse Rannastaadionil.

2. novembril toimub Pärnu muuseumist algav tervele perele mõeldud otsimismäng Pärnu vanalinnas “Ühendkuningriik Pärnus – kus?!”, mida korraldavad Pärnu giidid. Muuseumis kuulevad lapsed Briti muinasjutte.

Pika eelteavitava ülevaate võiks võtta kokku sõnadesse: come and see the British community pushing out their boat ehk tule ja löö kaasa Briti päevade pidustustel.


Esimest korda automudelismi MM-il võistelnud Pärnumaa noored „kilbiga ja kilbil“

October 15th, 2014

Limbažis peeti 3.-11. oktoobrini maailmameistrivõistlused automudelismi juhtrajasõidus. Eestist osales neli võistlejat: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust ja Pärnu maakonnast Andy Aron Sindist ning Karmen Mets Jõõprest.

Automudelismi Limbaži maailmameistrivõistluste mälestusese

Johannes Metsa võib pidada üheks peasüüdlaseks, et MM Limbažis toimus ja sellepärast osutas ka kohalik TV talle suuremat tähelepanu Foto Marko Šorin

Võisteldi neljas klassis: PR-24 meeskonnasõit (2 võistlejat); ES-32; F1-32 ja ES-24. Mudelistide terminoloogia järgi siis produkt, väike eurosport, vormel ja suur eurosport. Kokku oli võistlustele registreerinud 127 võistlejat 15 riigist. Võistluste ajakava oli väga tihe. Kõigepealt lasti võistlejad rajale 4- minutilisteks treeninguteks ISRA reitingutabeli järgi. Seejärel toimus kvalifikatsioon ja siis läks võistluseks. Esmalt veerandfinaalid, kuhu lasti vastavalt kokkuleppele kas 13 või 14 gruppi. Seejärel said 24 paremat poolfinaali ja lõpuks selgitasid omavahel maailmameistri 8 paremat. Põnevust jätkus kuhjaga ja sellest kõigest andis põgusa ülevaate Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ning Sindi ANK tehnikaringi juhendaja. Sindi linnapea Marko Šorin jagas enda tähelepanekuid.

Vigastatud mootoriga keskmiste hulgas!

„PR-24 klassis läksid meie noortel treeningsõidud ja kvalifikatsioon kenasti. 61 võistkonna seas platseerusid nad täpselt keskele, ehk siis 31-seks. See tekitas juba lootusi võistlusel ka heale tulemusele. Paraku on tegemist tehnilise alaga ja oma osa mängib juhus või õnn, kuidas keegi võtab. Juba esimeses sõidus sattus meie noorte mudel kokkupõrkesse ja midagi juhtus mootoriga, nii ei arendanud mudel enam korralikku kiirust. Kuna stardiraha sees oli selles klassis korraldajate poolt mootor, kummid ja kere, siis ei olnud võimalik mootorit remontida. See oli värviga kinni pitseeritud ja nii tuligi lonkava mudeliga lõpuni venitada. Tulemus muidugi sellele vastav – jäime viimaseks. Paras pettumus, aga need asjad lihtsalt käivad selle alaga koos,“ selgitas Mets.

PR-24 klassi maailmameistriteks tulid eestlaste põhjanaabrid Matti Fyhr ja Justus Pohjasniemi, teiseks Piero Castricone ja Paolo Trigilio Itaaliast, ning kolmandana lõpetasid Andrei Žbanov ja Andrei Sergejev Venemaalt. Meeldetuletuseks, et Matty Fyhr oli koos paarilise Marko Pirinen’iga parim ka mullu suvel toimunud Sindi esimesel endurol.

Teine võistlejatepaar Eestist Kaiar Tammeleht ja Margus Jõgilaine hõivasid 22. koha.

Surve all

Janis Nabokins hõbedast autoga Foto Marko Šorin

Järgmistes klassides olid kõik võistlejad ainult iseenda eest väljas. ES-32 klassis platseerusid kvalifikatsioonis Pärnumaa noored Karmen Mets 73. kohale ja Andy Aron 108. kohale. „Tulemus tekitas juba halva eelaimduse, kuid Karmen suutis siiski kastanid tulest välja tuua. Eelsõitude põhjal platseerus ta 301 ringiga 34. kohale. Poolfinaali uks pandi 6 ringi varem kinni! Hiljem sõitu analüüsides leidsime, et puhtama sõiduga oleks ka poolfinaal olnud võimalik, kuid kindlasti avaldas oma mõju psüühiline surve sellises seltskonnas esimest korda võistelda. Andy Aron sõitis välja 247 ringi ja hõivas 105. koha. Kokku osales selles klassis 112 võistlejat. Finaal pakkus palju rõõmu lätlastele, sest maailmameistriks tuli Janis Nabokins, 536 ringiga. Teine oli tšehh Vladimir Horky 534 ringiga ja kolmas Piero Castricone Itaaliast 530 ringiga,“ vahendas Mets tulemusi ja andis edasi ka emotsioone. Kaiar Tammeleht sai 13. kohaga eelsõitudest edasi poolfinaali, kuid pidi seal positsioone loovutama ja jäi lõpuks 23. kohale 395 ringiga. Eelsõidud kestsid 3, poolfinaalid 4 ja finaalid 5 minutit. Margus Jögilaine selles klassis ei osalenud.

Vormelid

Võistlusklassi F1-32 finalistid Foto Marko Šorin

F1-32 klassis platseerusid kvalifikatsioonis Karmen Mets 93. ja Andy Aron 94. kohale. Eelsõitudes suutsid mõlemad oma kohta parandada ja lõpuks oli Karmen 59. kohal 245 ringiga ning Andy 78. kohal 233 ringiga. Poolfinaali pääses veel 265 ringiga. Finaalis võttis Piero Castricone oma ja võitis maailmameistritiitli 460 ringiga. Teine oli Chris Bryninx Belgiast 452 ringiga ja kolmas lätlaste rõõmuks Raivis Jansons 451 ringiga. Kaiar Tammeleht saavutas 60. koha samuti 245 ringiga, kuid Karmenil oli sektorite arvestuses väike edumaa. Ka selles klassis Margus Jõgilaine ei osalenud. Kokku osales F1-32 klassis 104 võistlejat.

Kaiari ees vabandati

ES-24 klassi maailmameister Antonin Vojtik Foto Marko Šorin

Lõpuks võistles kõige võimsam ja kiirem klass ES-24. Kvalifikatsioonis olid Karmen 43. ja Andy 70. kohal. Ka siin suutsid nad eelsõitudes oma kohti parandada ja lõpuks oli Karmen 38. kohal 340 ringiga ja Andy 62. kohal 322 ringiga. Poolfinaali pääses 352 ringiga. Finaalis krooniti maailmameistriks tšehh Antonin Vojtik 629 ringiga. „Tema võit oli nii veenev, et ta võis viimasel sõiduminutil endale lubada isegi tempo mahavõtmist riskide vältimiseks. Teiseks tuli Paul Gawronski USA-st 607 ringiga ja kolmas tšehh Jaroslav Recek 606 ringiga. Veel pool minutit enne sõidu lõppu sõitsid Paul ja Jaroslav n.ö. ratas rattas, kuid siis tšehh vääratas korraks ja sellest piisas,“ kommenteeris Mets.

„ES-24 klassis tabas ebaõnn eelsõidus Kaiar Tammelehte, kellel jäi poolfinaalist puudu 1 ring. Veel 5 sekundit enne võistluse lõppu sõitsid kaks mudelit rajalt välja ja jäid toppama Kaiari rajale. Kaiar üritas oma mudeli nende vahelt läbi trügida, kuid siiski läks ka tema mudel rajalt välja ja sellistel puhkudel sõltub kõik mehaanikust, kes antud olukorras pani Kaiari mudeli rajale tagasi viimasena ja hüvasti poolfinaal! Viisakate meestena tulid patused Kaiari ees küll vabandama peale võistlust, kuid mis läinud, see läinud. Üldse valitses kogu võistluse ajal võistlejate vahel sõbralik õhkkond,“ kirjeldas Mets ootamatuid situatsioone, milles alati kõik ei olene võistlejast endast, ka mitte tehnikast. Kaiar oli lõppkokkuvõttes 28. kohal 348 ringiga ja Margus Jõgilaine 39. kohal 339 ringiga.

Eesti-Läti Koostööprogrammi sekretariaadist kohal viibinud projektijuht Helena Järviste tundis siirast heameelt selle üle, et väga väikese eelarvega projekt leidis sedavõrd suure mastaabiga lahenduse, ja et tema sattus seda projekti juhtima. Võistlus lõppes Libaži linnavalitsuse suures saalis piduliku autasustamistseremooniaga koos kõige juurdekuuluvaga. Auhindu jagasid Limbaži abilinnapea ja Sindi linnapea.

Eurooplaste sisenali ei pruugi kõigini jõuda

Võistluste peakorraldaja oli Jânis Rage-Ragis, kes kutsus lavale kõik teda aidanud inimesed ja pani tänutäheks pähe spetsiaalsed mütsid Foto Marko Šorin

Limbazis asub Läti tuntud hõbedakunstniku muuseum, kelle poolt pandi auhinnana välja hõbedast auto parimale lätlasele. Kõige edukamaks tunnistati Janis Nabokins, kes on Sindis võistelnud vähemalt kahel korral. Auhind jäi ikkagi muuseumisse hoiule, kuid Janise nimele. Janis on Sindis võistelnud vähemalt kahel korral, seetõttu on Šorin temaga üsna tuttav. „Janis kandis rohelist Saksa sõjaväe pluusi. Kui öeldi, et tema on maailmameister, võttis ta rohelise särgi seljast, mille alt ilmus nähtavale must särk kirjaga World Champion ja saalis lauldi biitlite “Yellow Submarine” viisil talle “Janis Nabokins is homosexual!” See oli juhtraja sportlaste sisenali, nn inside-joke, mida lauldakse suure respekti korral. Lugu ise on 15 aasta tagusest ajast Rootsi MM-ilt, kus üks peategelane on meilegi tuttav, Jânis Rage-Ragis.

Šorin ütles, et pärast tseremooniat tänati ka teda. „Üks tänama tulnud ameeriklastest oli õnnelik võistluste üle, kuid kurtis, et temale isiklikult tegelikult see laul ‘homoseksuaalidest’ ei meeldi. Samas üks rootslane väljendas hea meelt selle üle, et Sindis on noortele juhtrajal harjutamise võimalus loodud. Eriliselt sügavat muljet avaldas talle aga fakt, et tseremoonial osalesid ametnikud, keda nemad tavaliselt oma võistlustel ei näe,“ rääkis Sindi linnapea.

Kilbil ja kilbiga

Johannes Mets ootab koos Karmeniga lõputseremoonia algust Foto Marko Šorin

Lõppkommentaariks ütles Johannes Mets Jõõpre neiu tunnustuseks, et kui esimestel päevadel oli ta alles tundmatu, siis viimastel päevadel tõstsid paljud Karmenit nähes pöidla püsti ja küsisid, kas tuleval aastal ka MM-ile läheme. „Selline suhtumine tegi meele heaks ja südame soojaks. Olemegi vaikselt hakanud mõtlema tuleva aasta MM-ile Tšehhi Vabariigis. Lõppkokkuvõttes läks Pärnumaalt võistlejatel esimese korra kohta ikkagi päris kenasti. Kooliraha tuleb ju alati maksta!“ Mets tänas taas mudelispordi tegevuse toetamise eest Sindi Linnavalitsust, Sindi ANK-i ja Fein-Elast Estoniat.

Samal teemal:

Sindis peetud automudelismi 12-tunni sõidu võitis Jelgava meeskond

Juhtrajasõidu hooaja avavõistlusel Sindis olid Pärnumaa tehnikasportased võidukad

Juhtrajasõidu Karikasarja hooaeg lõpetati Pärnus

Perepäev automudelite juhtrajal

Euroopa koostööpäeval sõideti Sindi automudelismi juhtrajal

Sindi esimesel juhtraja endurol sõitsid soomlased paremini

NEC 2013 esimene võistluspäev lõpetati forellipüügiga

Automudelismi juhtraja Põhja-Euroopa meistrivõistlused Sindis

Jânis Rage-Ragis: Sindi automudelismi juhtrada on Baltimaade parim

Sindis saab olema Baltimaade pikima sirge lõiguga automudelismi juhtrada


Inga Roots, Mihkel Tomberg ja Hendrik Tamm olid parimad Alexander Georgievi vastased

October 14th, 2014

Simultaani võitis valitsev maailmameister Alexander Georgiev seisuga 29:0

Alexander Georgiev, rahvusvahelise kabe valitsev maailmameister, andis täna Pärnus keskraamatukogu konverentsisaalis Akadeemia simultaani neljakümnele mängijale. Vastasteks olid Pärnumaa sportlased, ettevõtjad, omavalitsuste juhid ja teised, kes suutsid kabenuppe liigutada.

  

Mihkel Tomberg Pärnust ja Inge Roots Kilingi-Nõmmest                                 Hendrik Tamm Sindi Kaljust

Võistluse korraldas Tallinnas lõppenud kabe Euroopa meistrivõistluste peasponsor Pärnu Sadam.

Janek Mäggi

Alexander Georgieviga üritasid jõudu proovida Pärnu Sadama juhid Sander Kilk ja Rein Kilk, kes väärivd kiitust, et neil õnnestus maailmameister Pärnusse kutsuda. Sama julgelt istusid kabelaua taha Eesti kabeliidu ja Euroopa kabeföderatsiooni president Janek Mäggi, korduv Eesti meister juunioride klassis Hendrik Tamm, Sindi linnapea Marko Šorin, tema isa Mihail Šorin, sõudja Allar Raja, Korvpalliklubi Pärnu kapten Silver Leppik ja treener Heiko Rannula, Pärnu Postimehe spordiajakirjanik Enn Hallik, Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Jane Mets, maleliidu president Andrei Korobeinik, Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk jt.

Rein Kilk

Kuidas õnnestus maailma esikabetaja Pärnusse meelitada? Sander Kilk vastas, et see oli vanema Kilgi idee ja töö. „Tema andis käsu asja korradada. Pidasime seda kohe supperideeks, sest ega maailmameister tavaliselt ei käi sellistes kohtades. Nii mõtlesimegi teha säärase ürituse. Lisaks prominentidele otsustasime kutsuda ka 10 koolilast. Kutsusime Hendrik Tamme ja veel kolmest Pärnu koolist: Koidula gümnaasiumist, Sütevakast ja Vene gümnaasiumist. Valiku tegid koolide õpetajad,“ rääkis Sander Kilk ettevalmistavast osast.

Sander Kilk simultaani palavuses

Sander Kilk ütles enda kohta, et isa õpetas talle malet mängima juba 5 või 6 aasta vanuselt. „Kabe oli alati teisejärguline. Aga koolis oli üks klassivend, kes malet väga ei mänginud ja eelistas selle asemel kabet. Mind see väga ei huvitanud ja seepärast sain enamasti kabes pähe,“ tunnistas noor Kilk.

Enne simultaani algust ütles Sander Kilk, et Pärnu sadama poolt pandi 1000 erone võitja auhind välja õhkõrnas lootuses, et mingi ime läbi võiks see isegi juhtuda. Siiski pidas seda võimalust ääretult pisikeseks ka Janek Mäggi. Isegi viigiga lõppevat mängu peeti suuresti ebatõenäoliseks.

Toomas Kivimägi Pyrrhose võitu vormistamas

Mängiti nii 64- kui 100-ruudulisel laual. Paar tundi kestnud simultaani järel pidid kõik võistlejad vanduma alla valitseva maailmameistri meisterlikkusele. Siiski väärib mõnigi mängija ka tunnustamist. Toomas Kivimägi lubas enda kõrval istuvale Rein Kilgile, et teeb neljakäigulise kombinatsiooni ja võtab Georgievilt tammi ära. Üritus kandiski vilja, kuigi tegemist oli Pyrrhose võiduga. Kivimägi ütles pärast mängu, et viimati kabetas 10 aastat tagasi.

Alexander Georgiev aitab Marko Šoriniga mängitud partiid analüüsida

Marko Šorin on pidev kabetaja ja osalenud edukalt mitmetel turniiridel. Tema alustas ristavanguga, millele Georgiev vastas samaga. Avang mängitigi väga pikalt lõpuni nii, nagu kaberaamatutes kirjas. Pärast simultaani lõppemist küsisin, kas maailmameistrile jäi mõni partii ka erilisemalt meelde? „Jah, laual olevaid mänge jäi küll meelde, aga näod muidugi mitte,“ vastas Grigorjev. Hiljem palus Šorin maailmameistrit appi oma mängu käiku analüüsima, milleks tagasihoidliku loomuga meister oli lahkelt valmis. Šorin soovis kinnitust enda arvamusele, et ühel momendil tekkinud võimalust maailmameistri vastu kabesse minna ei vii siiski viigini, nagu mõned kabetajad on väitnud.  Analüüsi käigus jõutigi tõdemuseni, et hetkeline paremus, mis oleks kombinatsiooni tulemusel mustad kabesse viinud ei oleks taganud mingit edu mängu edasises käigus.

Andres Metsoja annab esimesena kätt alistumise märgiks

Viimased lõpetajad olid muidugi 100-ruudulisel laual mängijad. Kõige kauem suutis vastu seista Hendrik Tamm. Vaataja pilgu läbi mängisid tublilt vastu näiteks Silver Leppik, Andres Metsoja, Aldur Vunk, mõned õpilased. Rein Kilk viskas nalja ja lubas pidada oma advokaatidega nõu, kuidas võiks kõige õiglasemalt ning maksuameti seisukohalt seadusekuulekalt siiski parimaid premeerida. Eripreemiat väärinuks teiste hulgas ka näiteks Pärnu linnapea ja maavanem, aga kas see ei tunduks sel juhul korruptsioonihõngulisena. Lõpuks otsustas Pärnu sadam Georgievi ettepanekul täiesti tõsiselt, et vaieldamatult on õiglase 500 euro suuruse eripreemia välja teeninud Inga Roots, Mihkel Tomberg ja Hendrik Tamm. Georgiev tunnistas, et kõige suuremat pinget tekitas Inge Roots, kellega mängitud seis kujunes mingil hetkel väga tasavägiseks.

Arvi Tamm

Tänasel simultaanil kohtuniku ülesannetes osalenud mõttesportlaste treener Arvi Tamm esitas ajakirjanikele huvitava küsimuse: kui palju kombinatsioone on 64-ruudulises kabes? Pidavat olema üle 11 miljoni. 100-ruudulise puhul läheb asi veelgi kosmilisemaks. Arvi Tamm soovis kujutleda ühe kuupmeetri suurust liivaga täidetud kasti, milles peaks kõik liivaterad kokku lugema. Siis vast saaks aimduse selle kabelaua kombinatsioonide kujuteldamatust hulgast.


Murueided osutusid arvatust vanemaks

October 13th, 2014

Viis aastat tagasi viiekümnendat juubelit pidanud Sindi memmed pidutsesid laupäeval oma tegevuse kuuekümnendat tegevusaastat tähistades.

Murueided juubeldavad.Fotod Sindi seltsimaja kogust

Pidupäeva tort

„Viis aastat tagasi, 2009. aastal peeti pidu „Sindi memmed 50“. Täna peetakse pidu „Sindi Murueided 60“. Kuidas nii? Naljaga võib öelda, et eks vanas eas ole iga aasta kahe eest. Tegelikult on asi nii, et Sindi tantsu Grand Old Lady Amalie Jegorova (rühmajuht aastast 1959) leidis oma dokumentide hulgast autentse aukirja, mis tõestab, et Sindi eakate tantsurühm loodi 60 aastat tagasi,“ selgitas peojuht Priit Kask 11. oktoobri keskpäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale nüüdseks parandatud eksitust.

Eakate tantsurühm alustas 1954. aastal. Ringi loojaks oli Hilda Aassalu, esimeseks ringijuhiks oli tolleaegne klubijuhataja Helju Osol ja esimeseks rühmavanemaks oli Maire Soobik.

Aja jooksul on eakate tantsu juhendanud Bruno Soom, Anne Tammiste, kuid eriline osa tantsutegevuses on olnud Amalie Jegoroval, kes juhendas vahelduvalt kolm aastakümmet! Särtsakate tantsijate hulgas olid Erna Kambat, Gerda Andreesen, Helene Saluste jt. Lisaks tantsimisele tehti igasuguseid naljanumbreid, sketše ja lühinäidendeid.

Seejärel õpetas tantsu Vivian Martens, kes oli ühtlasi ka lauluansambli juhendaja. Siis jälle Amalie Jegorova, 2002 kuni 2006. Viis aastat vedas tantsijaid Milli Vilse, 2006 kuni 2011. Viimased paar aastat juhendas murueitesid Maie Narits ja sellest sügisest alustas tantsujuhina Saima Laanemaa.

Rühm on esinenud memme-taadi pidudel, erinevatel festivalidel, oma tantsupäevadel, tänavatantsul, lipu päevadel, jääfestivalil, sanatooriumi puhkeõhtutel, seltismaja sündmustel, sünnipäevadel ja juubelitel. Väga eredalt meenutatakse Kihnu reisi, kui saadeti teele laulupeo tuld. Üheskoos on käidud mitmetes veekeskustes Pärnus, Saaremaal, Rakveres. Sindi Murueitedel on kontaktid teiste sarnaste rühmadega Tootsis, Toris, Paikusel, Elvas, Rõuges, Södertäljes. Järgmisesse sügisesse kavandatakse reisi Rootsi, külla Södertälje soomlaste etnorühmale.

Pidulaua ääres

„Mina tulin tantsima 1987. aastal. Sel ajal korraldati väga tihti pensionäride pidusid. 5 rubla ja laual väikesed suupisted, rühm tantsis, ansambel laulis. Esinesime kõikidel klubi pidudel, ka Tallinnas. Viivian Martens õpetas tantsud, seadis lauludest kokku naljamängud. Tegime lausa naljaetendusi. Laval olid peremees, sulased, teenijad ja isegi hobune,“ meenutas tänastest tantsijatest kõige kauem, 27 aastat, tantsimas käinud Ilme Kask. Loide Loring on tantsinud 26 aastat ja Vilma Tiitus 19 aastat.

Ajaleht Sindi Sõnumid kirjutas 1999. aastal, et memmede repertuaaris on eesti, läti, poola, soome, taani ja tatari rahvatantse, samuti vanu ballitantse, kantri- ja isegi diskotantse. Peale selle veel ringmänge ja laulumänge. „Tänu Sindi vabrikule on kõigil memmedel ilusad eesti rahvarõivad.“

Samast augustikuu lehest on huvitav lugeda, et 1994. aastal liituti Taadi-memme pidudega. 1995. aastal toimus Taadi-memme pidu Sindis, kuhu kogunes tervelt Pärnumaalt 300 taati ja memme. „Võtsime nad vastu regilauluga ja tantsisime tatari tantse. Meelde jäi, kuidas saalitäis rahvast tantsis tund aega põrandalt lahkumata. Pillimeeste väike paus – ja üllatus kui suur – saal oli tühi, kõik olid koju läinud. Uus kogemus pillimeestele.“

1997. aasta Taadi-memme peol toodi lavale laulumäng „Kosjasõit“. Külas olid taanlased. 1999. aasta aprilli viimasel päeval toimus kohtumisõhtu Anjalankoski mees- ja segakooriga. Koos mängiti eesti rahvamänge, pidu polevat tahtnud kuidagi lõppeda. Sama aasta jaanipäeval tantsiti vihmast hoolimata Sindi laululaval, saateks Mixeri süntesaator, mida klaverisaatja nägi esimest korda.

Kuuskümmend aastat eakate tantsu Sindis algas tantsijate tulekuga lavale läbi saali. Tantsiti „Oige ja vasemba“. Murueided tantsisid sünnipäeva valssi ja „Maie polkat“. Murueitedega tulid pidutsema tantsijad Tootsist, Torist, Paikuselt, Torist, rühmad kodulinnast. Ka Slavjanotška, kes sel sügisel tähistab oma 20 tegevusaastat.

Pidulauas

Samal teemal:

Pool sajandit memmed isekeskis

Tantsuõpetaja Amalie Jegorova tähistab juubelit

Sindi memmed Sindi muuseumis


Kolhethi kohvik oli Pärnu kirjandusrahva päralt

October 12th, 2014

Siiri Metsamägi raamat “Nurrikud Pärnus”

      

Tulihobu                                                                                 Lea Jaanimaa

Paavo Kanguri raamat Santiago de Compostela muljetega läheb Kati Saara Vatmannile

Kolhethi kohviku leiab hõlpsasti üles Georgia lippu nähes

Oktoobrikuu 11. päeval oli pärnakatel ja kaugemaltki tulnukatel võimalus kohtuda üheaegselt üheksa autoriga, kes kõik oma viimaseaja loomingut tutvustasid. Kohtumispaik on juba mõnda aega muudetud ja varem mitu aastat Marja-Magdaleena Gildimajas toimunud kogunemised asendunud kooskäimistega Hommiku tänava äärses kohvikus Kolhethi. Asukoha leidmine ei valmista vähimatki raskust, sest õdusa paiga uste avatuna hoidmise ajal on Georgia lipp uhkelt maja seinale heisatud.

Esimesed kohale jõudnud ja esimene lahkuja seadsid ennast kohviku ette pildile

Probleemi võivad tekitada üksnes lünklikult salvestunud meelespidamised, iseäranis siis kui tähtsad kutsed jäävad juhuslikule lipikule märgituna vähem oluliste paberite vahele unustushõlma. Sel juhul olgu kiidetud ja tänatud mõni hea juhuslik tuttav uulitsanurgalt, kes parajal hetkel meeldetuletust korraldab. Sõitsin omalinna mehega Sindist Pärnu. Bussist väljudes temal teadagi oma tegemised, minul oma. Peatselt kohtusime vastassuundades liikudes uuesti. Tema küsima, kuhu lähed? Mina: muidugi koju! Tema mitte, minevat hoopis kirjandusõhtule. Ai jaa…, häbenesin hajameelsust ja siunasin unustamist, aga ei salanud, et uudis tuli kuidagi ootamatult. Lubasin koduteelt tagasi pöörata ja meelt parandada, et siiski õnnelikul kombel õigeaegselt ja sõnapidavalt kohal olla.

Christian ja Heli Künnapas

Margit Peterson on luule ja proosaga põimitud kirjandusõhtuid korraldanud vist alates 2011. aastast saadik. Eile koguneti aga kolmandat korda Kolhethis. Vastupidiselt saabujatele väljus kogunemise ajal kohvikust Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson, naeratas, tervitas ja järgmisel hetkel oligi maja nurga taha kadumas. Jõudsin hüüda: kuhu nüüd? Tema vastu, et tal olevat juba Heli ja Margit intervjueeritud ja pool tööd tehtud. Mõtlesin: näe, jõudis ette. Tahtsin samuti Heli Künnapast ja tema suvel ilmunud noorte romaanist „Tristan“ kirjutada. Esimesed sada lehekülge küll alles loetud, aga piisab sellestki, et hinnata raamatu väärtust. Kindlasti ei jäta raamatut pooleli ja tahan esimesel võimalusel ka lugemata jäänud 150 lehekülge ära lõpetada.

Heli Künnapas ja Christian

Künnapas oli esimene esineja, kellele õhtujuht Meelis Sarv sõna andis. Kolmanda raamatu autor tuli maakonna ääremaalt linna koos pisikese pojaga. Christian on vaatamata oma väga noorele eale hästi kasvatatud poiss, kuulekas ja tasane. Jälgis kõike toimuvat teraval pilgul ja hoidis ennast ema esinemise ajalgi kenasti süles, mõne olulise ütlemise juures aga sirutas ennast käsivarrepikkuselt sirgeks, et kõigi tähelepanu peamisele juhtida. Tegelikult tulingi põhiliselt „Tristani“ autorit kuulama. Kuulasin sama pingsa tähelepanuga, nagu alustasin tema raamatu lugemist.

Margit Peterson ja Meelis Sarv esitlevad oma loomingut, et hetk hiljem need omaniku vahetusse anda

Alati on Margit saanud kokkuleppele ka muusikutega, kes kirjandusõhtuid laulu ja pillimänguga sisustavad. Samuti on Meelis Sarv esinenud oma ansambliga Pööloy Gläänz. Eile oli võimalus omada tema ansambli uut plaati. CD neljas lugu kannab pealkirja „Eemal“, viisi autor Meelis Sarv ja sõnade autor Margit, kes kolmiku esinemise ajal oma esinemise järge kerge rambipalavikuga ootas.

Heiko Kivila

Umbes aasta koos musitseerinud tegijad “Kolm Meest Said Kokku” polevat Meelise sõnul Kuldne trio, aga kiiduväärt muusikud selletagi. Heiko Kivila, kes mind tänaval teises suunas astuma pani, mängib enda valmistatud dudokoni, basskitarri keeli tõmbab Jaanus Allik, laulab Alar Sinimeri. Valdavalt on repertuaaris Ott Arder, Juhan Liiv, Debora Vaarandi. Sinimeri loob valitud luuletustele viisid.

Irja Salova loeb Tristanit

Margit esitles oma esikromaani “Segavereline”, millele on tehtud ka esimene kordustrükk. Olen tema romaani läbi lugenud ja täiesti loetavaks tunnistanud, ehki leidub ka teistsuguseid arvamusi. Mõtteid romaanist saab lugeda siia klikkides. Märkasin, et üks noor naine oli keskendunud “Tristani” kaanepildiga raamatut lugema ja harva pööras tähelepanu muule. Seisis vankumatult kuid kergelt seina toetades. Margit ütles, et kaunist soengut teeb talle toosama naine.

Siiri Metsamägi tutvustas ennast ja oma raamatut mulle veidi enne suure rahva ette astumist. “Nurrikud Pärnus” on mõeldud kuni 10-aastastele lastele.

Siiri Metsamägi

„Olen Pärnu Kastani Lasteaia õpetaja. Kevadel ilmunud kogupereraamatu “Nurrikud Pärnus” tegelased on juba minu raamatust välja tulnud. Kunagine Vana-Pärnu tüdruk, kooliõde Maritsa aitab neid meisterdada, ise Inglismaal elades,“ jutustas Metsamägi raamatusõpradele ja hoidis kahte Nurriku maskotti kõigile nähtavalt rinnal. Raamat sai alguse kaks aastat tagasi veebruaris, kui ilmus esimene pildike või nagu filmilõik mu ettekujutusse. Raamatu ainetel toimus maikuus lasteaedade laulupidu Pärnu kolledži aasal, kus ma ise Kassikaku rollis olin.“

Kirjandusõhtul on teisigi lapsi

Illustratsioonidki tegi Metsamägi värske kunstikooli kogemusega iseseisvalt valmis. “Linnavaadetega õlimaalid said lõuendile ja paberile tulid figuure kujutavad söe-värvipliiatsi-joonistused.“ Osa maalidest asuvad praegu näitusena Port Artur 2 ülemisel korrusel.  „Plaanis on Nurrikute raamat peagi vene keelde tõlkida. Venekeelsed pärnakad on juba huvi tundnud ja oma poolehoidu avaldanud.“

Tavaliselt on fotograaf Pilleriin Järve kaameraga kohal, sedakorda otsustas teisiti, puhata

Raamat on tema enda kirjastatud ja praegu kogub Hooandjas hoogu värvimisraamat väiksematele lastele. “Nurrikute värviraamat värsside ja Pärnu piltidega” tutvustab Pärnut, abistab häälikute õpetamisel ja pakub nuputamisülesandeid. Seegi raamat pakub väikestele ja suurtele võimalust koos tegutseda. Raamatu esitlus toimub 30. novembril Port Artur 2 Rahva Raamatu kaupluses.

Jüri Soo

Eks Nurrikute raamat räägib ise enda eest, leidis Metsamägi, kes kinkis kaks Nurrikut Margitile.

Inimesi tuli järjest juurde. Sisenes klassiõde Mare, klaasikunstnik Jüri Soo astus pika sammuga mööda tänavat ja pööras samuti ukse suunda. Margit püüdis kõiki külalisi kokku lugeda. Kuuldes, et juba on loendatud 40, ei tahtnud isegi uskuda näiliselt väikesele pinnale mahtuva ruumi suurust.

Delia Randmäe tuli kirjandusõhtule koos õe Dianaga

Delia Randmäe esitles oma raamatut “Maailmapäästmise muinasjutt” ja Tulihobu, kodaniku nimega Natalja Mereäär esitles oma debüütluuleraamatut “Valgus ja varjud”. Mõlema raamatu tutvustus jättis emotsionaalse elamuse, mis kutsuvad neid lähemalt lehitsema või koguni kaanest kaaneni läbi lugema.

De Krafinna

De Krafinna esitles oma loomingust luuleraamatut “Tark loom”, mida on toimetanud (:)kivisildnik. Samal ajal märkasin seltskonnaga liitunud “Tuusik teisele kaldale” raamatu autorit. Kati Saara Vatmann oli hästi liikuv. Pisike kaamera otsis osava käeliigutuse saatel paremat asendit inimeste vahel, et saada võimalikult hea pilt Christianist. Poiss ei näidanud vähimatki vastumeelsust, et teda nii suure huviga pildistatakse.

Jaanus Allik

Arvata, et Christianil midagi märkamatuks jäi, olnuks asjatu pettekujutlus. Väga terased silmad. Kahelda ei saanud ka Kati Saara Vatmani terases pilgus ja mõttes. Varsti istus ta minu kõrval ja sihtis objektiivisilmaga mõnd härrasmeest. Äkki olin koos noorusliku naisterahvaga selfie võtte abil kõrvuti ühel pildil. Palusin vilksamisi nähtud fotot veelkord näha, aga keeruline elektroonika tillukese kaamera sisemuses käis meie mõlema mõistmisest sellel hetkel üle ja nii see pilt silmist kaduski.

Kati Saara Vatmann annab autogrammi

Siis kutsus Meelis daami minu kõrvalt kuulajate ette. Aga enne pikemat jutustust kirjutas ta autogrammi oma neljakümneviiendana ilmunud raamatusse ja ulatas Paavo Kangurile. Samal ajal tuli istus uudistama ka kohviku peremees Andri Arula. Kuulsime, et autor on samuti luust ja lihast inimene, nagu me kõik. Vahe on võibolla selles, et kõik ei taha olla nii avameelselt julged kui tema.

Andri Arula, kohviku peremees

Kati Saara Vatmann nimetas kolme asja, milles on valesid otsuseid teinud ja kõneles nauditava monotoonsusega veel mitmest muust asjast oskusega, mis tekitas kuulajas mulje justkui loetakse kirjanduslikult hästi viimistletud teksti ette. Minu kõrvadele oli hea kuulda, et ta peab Heli loomingut peatselt ilmuva raamatu „Minu ilus elu maal“ põhjal hinde neli vääriliseks. „Heli Künnapas on väga andekas kirjanik,“ ütles seda raamatutut toimetav Kati Saara Vatmann, kelle hinnang kinnitas, et olen õigel teel Heli loomingu vastu huvi tundes.

Paavo Kangur tutvustab elulooraamatu Eri Kalsist

Lea Jaanimaa esitles oma raamatut “Äratundmishirm” ja viimasena rääkis Paavo Kangur kahest raamatust: Eri Klasist ja palverännakut kirjeldavast raamatust Santiago de Compostela’s.

Samal ajal veenis Kati Saara Vatmann, et Christian oskab ka tema süles istudes olla viisakas ja tore poisslaps.

Märkamatult jõudis kolme tunni pikkune kirjanduse tutvustamise maraton läbi.

Samal teemal:

Tajo Kadajas: Tartu vaim oleks nagu Pärnusse kolimas

Margit Petersoni luulega tutvuti sõnas ja muusikas