Riisalu üleskutsel astuvad IREN naised Kaitseliitu

March 23rd, 2014

Narva kolledž ja raekoda

Eile sõitsid IREN naised Pärnust, Tartust, Viljandist, Tallinnast ja mujalt Eestimaa paigust Narva oma naisühenduse üldkogule, kus ühe mõttena kinnitati sõnades ning tegudes vajadust senisest rohkem kindlustada riigi julgeolekut.

Põgus tutvus Narvaga juba bussisõidul

Mari Suurväli pärnakatega Narva kolledži raamatukogu rõdul

Teekonda Pärnu kesklinnast Narva mõõdetakse üle 300 km. Selle ajaga jõudis Mari Suurväli reisikaaslastele mõndagi oma lapsepõlve linnast Narvast jutustada. Narva linna nimi tuleneb arvatavalt vepsa keelest ja tähendab kärestikku, laskuvat vett, koske või juga. Vepslased elasid koos isurite, vadjalaste ja teiste läänemere-soome hõimudega mõlemal pool Narva jõge. Hiljem segunes neist osa Läänemere lähedale rännanud venelaste ja teiste rahvastega. Valdavalt slaavlastega täideti Narva pärast seda kui punakotkad olid linna maatasa teinud. Juhuse tahtel on õnneks säilinud siiski üksikud arhitektuurilised väärtused: Narva Aleksandri kirik (praeguse nimetusega EELK Narva linna kirik, Kreenholmi Manufaktuuri hooned, Hermanni kindlus, raekoda ja veel mõned hooned või majade karniisikaunistused, mida näeb kokku kogutult muuseumis. Nii nagu Pärnu kaotas viimase sõja tagajärjel olulise osa omaaegsest kaunist barokses stiilis ehitatud kesklinnast, läks umbes samasuguse väljanägemisega Narval veel palju hullemini. Kui pärnakad võisid jätkata oma kodulinnas elamist, siis põlistel narvakatel keelati oma kodulinna tagasi
pöördumine ära. Linna toodi uusasukad väljapoolt okupeeritud Eestit. Kui näiteks 1922. a oli Narvas eestlasi ca 65% ja venelasi 29% (sakslasi 2%), siis 2000. a loendati venelasi 85,5% ja eestlasi kõigest 4,9%. Tänaseks on eestlaste protsent vähenenud kolmele. Huvitav on vaadelda ka kodakondsust. Vene passi omab 36% narvakaid ja Eesti kodakondsusega inimesi 46% selle linna elanikkonnast. Narva ajaloos on olnud teatud perioodil väga väikene meeste osakaal, sest naisi oli ümmarguselt 75%. Nüüdseks on asi olulisel paranenud: mehi 28 000 ja naisi 34 000.

Kolledž

Narva kolledžis

Ühetaolisusega tähelepanu tõmbavas Narvas on lisaks sõjast terveks jäänud haruldastele ehitistele lisandunud uus maamärk, mis pole üksnes arhitektuuriline õnnestumine, vaid omab ka elanike arvult riigi kolmandas linnas äärmiselt tähtsat rolli kogu piirkonna kultuuri ja hariduse maastikul.

Dominandina seisab väärikat ajalugu omava raehoonega sama platsi servas Eesti vanima ülikooli osa: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, õppekeelteks eesti, vene ja inglise keel. Õppetööst 40% toimub riigikeeles, mis kindlustab kolledži lõpetajatele nõutaval tasemel eesti keele oskuse. Kolledžis valmistatakse ette ka keelekümbluskooli õpetajaid. Lisaks riigikeelse õppe võimalusele saavad üliõpilased omandada teadmisi venekeeles ja õppida inglise, saksa ning prantsuse keelt.

Katri Raik

Kolledži direktor Katri Raik tutvustas külalistele ainulaadse arhitektuuriga hoonet läbi nelja korruse, alustas aga ringkäiku Raekoja platsi all olevatest ruumidest. Tervet maja ilmestab erakordselt arvukas detailide rohkus, mis muudabki selle ehituskunsti väga eriliseks. Antav kõrgharidus on direktori sõnul tihedalt lõimitud Tartu ülikooli õppekavadega ja üliõpilased saavad omandada teaduspõhise akadeemilise hariduse, mis on laiapõhjaline ning interdistsiplinaarse teadmistepaunaga varustatud. Sellega tagatakse kõrge konkurentsivõime tööturul. Raik tõi oma sõnade kinnituseks konkreetsed arvulised näitajad, mis ei jäta kahtlust Narva kolledži heast tasemest.

Narvas kogunemise põhjus

IREN liikmed kolledži siseõue rõdul

IREN-i esimeheks tagasi valitud Annely Akkermann ütles, et üldkogu korraldamise asukohaks valiti Narva eelmisel aastal pärast seda, kui oli valminud palju tähelepanu äratanud ja tunnustust pälvinud kolledžihoone ning Katrin Raik valiti Aasta Naiseks. „IREN-ile on oluline kogu Eesti, oleme sihiteadlikult oma tegevust korraldanud nii, et aja jooksul jõuame oma traditsiooniliste sündmustega käia riigi kõigis maakondades ja linnades. Narva on Eesti linn ja me teame, et siinsed elanikud on eestimeelsed, kes peavad oma riigiks Eesti riiki. Täna tahame näidata, et meie oleme narvameelsed,“ rääkis Akkermann suurde auditooriumi ruumi kogunenud naistele, kelle hulgas viibinud Narva venelannadele tõi taoline avaldus laia naerupõskse ilme näole. Teiste hulgas oli näiteks ka Margarita Šhmidt, kes veel enne pärnakate bussile astumist tuli külalisi teele saatma ootuses, et tullakse tema kodulinna veel edaspidigi.

Jaanilinna kindlusel lehvib Venemaa lipp

Narva ambitsioonid kasvavad. Akkermann meenutas, et Narva Linnavolikogu saatis 2011. aasta kevadel valitsusele pöördumise, millega tegi ettepaneku Sisekaitseakadeemia kolimiseks piirilinna. Toona kõneles Urmas Reinsalu: „Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks Eesti vabanemise järel kaalukaim regionaal- ja julgeolekupoliitiline samm Ida-Virumaal. Eesti Vabariiki peab Ida-Virumaal rohkem olema. Olgugi, et odavam oleks uus õppehoone rajada Harjumaale või pealinna, ei saa me lähtuda praegusel juhul üksnes ökonoomsuse aspektist. See on põhimõtteline otsustamise koht, kas riik suudab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära teha või mitte.“ Viimase kuu jooksul on julgeolekuolukord nii Euroopas kui ka Eestis põhimõtteliselt muutunud ja seega teema taas põhjendatult päevakorral.

Annely Akkermann (esiplaanil)

Käesoleva nädala kolmapäeval ütles Reinsalu Riigikogu kõnetoolist: „Ja see on meie jaoks reaalsus, millest peame tegema määravaid järeldusi ka Eesti sisejulgeoleku vallas. Kuid kõige aluseks on ühiskonna sidusus. Üksteise märkamine ja kokkukuuluvustunne on vundament meie julgeolekule.“

Akkermann tsiteeris Madeleine Albright’i, kes töötas Bill Clintoni valitsuses USA riigisekretärina, olles esimene naine sellel ametipostil. Albright olevat kord väljendanud mõtet, et naised, kes ei aita teisi, lähevad põrgusse. Selle mõtte jätkuks pööras Akkermann tähelepanu ka naiste rolli vajadusele olla abiks Ida-Virumaale.

Margarita Šhmidt

Eestis tegutseb ühendus nimetusega Eesti Palvushommikusöök, kelle eesmärgiks on kokku tuua poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelased, et tekitada mõttevahetust riiki puudutavate väärtushinnangute üle. „Selle ühenduse eestvedajad Triin Rait ja Miguel Zayas saatsid minu ja veel mõne riigikogulase postkasti sõnumi,“ selgitas Akkermann, kes luges läkitusest teksti, mis on osa apostel Pauluse kirjast filiplastele. „Viimaks veel, vennad ja õed, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik, ja kui miski on kiidetav, siis seda arvestage.“ Seda Uue Testamendi teksti esitles ta küll mõtisklemiseks enne uue juhatuse valimist, kuid tekst omab kindlasti palju avaramat tähendust kogu meie ühiskondlikus tegevuses.

Naised Kaitseliitu

Reet Trei

Väga mõjusalt avaldus vaimuliku mõtte juurest konkreetsete tegude juurde naasmine läbi Reet Trei sõnavõtu. IRL-i volikogu liige rääkis sellest, kuidas keskerakondlane Aivar Riisalu kutsus IRL-i naisi Kaitseliiduga liituma. Liigutav oli näha, et Trei vahendatud sõnum mõjus ja IREN-i uude juhatusse kandideerivad naised tuld võtsid, mitmed neist lubasid Riisalu üleskutset tõsiselt kaaluda ning tõepoolest Kaitseliitu astuda.

*

IREN on Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Naisühenduse (EPPW) liige.

Samal teemal:

Märkmeid IRL Naiskogu IREN sügiskonverentsilt

Kihnus toetati kohviga Lootuse küla


Erikomisjon külastas vilistlaste Pätsi ja Vilmsi kooli

March 22nd, 2014

Pärnu Linnavolikogu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon külastas eile Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli, päeva teises osas tutvustas komisjoni aseesimees Mark Soosaar maailma erinevates paikades püstitatud monumentaalteoseid, millest võiks olla mõttelist abi riigi rajajatele loodava skulptuuriansambli loomisel.

Erikomisjon ajaloolise koolihoone ees

Urve Krause jutustab koolis tehtust

Erikomisjoni liikmed võttis koolimajas vastu direktor Urve Krause, kes asus Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli tööle 1987. aastal. Direktori jutustusest selgus, et sel ajal oli maja väga viletsas seisundis, sest Nõukogude võimu ajal ei tehtud 1875. aastal ehitatud uusklassitsistlikus stiilis koolihoones väga vajalikke taastamistöid. Ta teadis rääkida tolleaegsetest kavatsustest hoone koguni lammutada. Samale kohale mõeldi uut bussijaama, kolledži õppehoone rajamist ja muud. Õnneks läks Krause aktiivse tegevuse tulemusena teisiti ja praegune hoone ei meenuta enam mitte millegi poolest kunagist minnalaskmist. Kuigi hoone on ehitatud tõenäoliselt ühe omaaegse tsaaririigi tüüpprojekti järgi ja sarnaseid koolimaju võib veel praegugi Venemaal kohata, on sellel ehitusel Pärnus lisaks arhitektuurilisele väärtusele ka oluline koht meie ajaloos.

Mark Soosaar

Aastatel 1875 – 1944 oli õppeasutuse nimeks Pärnu Poeglaste Gümnaasium. On väga tähelepanuväärne, et kodumaal Eesti riigitüüri hoidnud üheteistkümnest mehest viis omasid sidet selle kooliga. Nende nimed on Konstantin Päts, Friedrich Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant ja Jüri Uluots. Kooli aula tagaseinas asuvad büstid Jüri Vilmsile ja Theodor Poolile. Pärnu kunstnik Vello Paluoja käega on valminud pastell- ja tuššitehnikas portreed, mis ei lase tuhmuda suurmeeste mälestusel kooli vilistlaste nimestikus. Veerandsajal pildil võib kohtuda paljude hästi tuntud nimedega: Julius Seljamaa, Heinrich Laretei, Villem Reiman, Tiit Kuusik, Endel Varep, Amandus Adamson, Paul Keres jne.

Jüri Kuuskemaa Theodor Pooli büsti juures

Krause sõnul on nende koolimajas õppinud inimesed jätnud praegustele õpilastele auväärse pärandi, mis suunab tänaste noorte väärtushoiakuid. „Meie kool on nagu muuseum, mida külastatakse hästi palju,“ rääkis direktor, kes näeb loogilise jätkuna viie tänava ristmikul asuva kooli juurde monumendi rajamist riigi loojatele.

Mark Soosaar on kandnud mõtet rajada Päästekomitee liikmetele Konstatin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikile ning advokaat Hugo Kuusnerile mälestusmärk kooli lähedale, kus neljast mehest kaks õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Juba 2002. aastal tekkis ühel päeval Kuninga, Aia ja Vanapargi tänava keskjoone lõikumispunkti performance, mis pidi elavate kujude abil andma kujutluse võimalikust tulevasest skulptuuride ansamblist. Eile nägid erikomisjoni liikmed tosinkond aastat tagasi Soosaare korraldatud „etendust“ piltidelt. Uue Kunsti Muuseumi fuajees tutvustas Soosaar mitmeid skulptuurinäiteid maailma eri paigust, et tekitada mõttearendust võimalikest ideekavanditest. Soosaare hinnangul peaks loodav skulptuur saama üheks Pärnu maamärgiks. Riigi loojate auks valmiv kunstiteos tuleks asetada linnaruumis võimalikult sellisesse kohta, mis seostuks otseses mõttes teiste ajalooliselt samastuvate mälestusmärkide või mälestusväärsete paikadega. Poeglaste gümnaasium ja läheduses asuv Endla rõdu, kus Hugo Kuusner 23. veebruaril 1918. aastal Eesti Vabariigi välja kuulutas, oleks sisuliselt kõige sobivam piirkond ausamba rajamiseks, leiavad koos Soosaarega erikomisjoni esimees Trivimi Velliste ja teisedki erikomisjoni liikmed.

Samal teemal:

Pärnus alustas tööd Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon

Neli meest Kuninga tänava ringile


Annely Akkermann: Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro

March 21st, 2014

19. märtsil peeti Pärnu raekoja saalis survegrupp Sindi pais ja MTÜ Minu Eesti ühisel korraldusel järjekordne rahvakogunemine, kus võtsid sõna poliitikutest Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann, samuti teadlased ja jõeäärne rahvas.

Annely Akkermann, Hans Soll ja harrastuskalurid

Vaatamata algsele kokkuleppele jäid kohale tulemata keskkonnaminister, keskkonnainspektsiooni peadirektor, keskkonnaameti peadirektor ja veel mõned teised inimesed. Sellest olenemata esinesid 13 oma valdkonna asjatundjat sõnavõttudega ja vastasid küsimustele. Iga esineja jaoks eraldati 6 minutit.

Riigikogu keskkonnakomisjoni töö tulemustest

Vee ja kalade valdkonnaga tegelev Annely Akkermann teatas, et viimati arutas keskkonnakomisjon Sindi paisu küsimusi paar nädalat tagasi. Teemaks oli keskkonna strateegiline hindamine. Paisu omanikule ei väljastatud vee erikasutuluba elektri tootmiseks ja nüüd ollakse sellega kohtus. „Eesti õigusruumi põhimõtted seisnevad selles, et kui ei olda haldusotsusega, erikasutusloa andmata jätmisega, nõus, siis on omanikul õigus ennast kohtus kaitsta,“ nentis Akkermann ja tunnistas kohtuveskite jahvatamise aeglust, mis peatab käimasolevad muud asjaajamise käigud. Akkermann tõdes, et Keskkonnaamet näib innukalt seisvat elektritootmise vastu.

Pärnu jõgi pealpool Sindi paisu

„Veeseadus on olnud minu menetlusel kolmel korral muutmisel. Juba üle-eelmisel aastal viidi sisse parandus, mis võimaldab seaduse rikkumise eest trahvida mitmel korral nii kaua kui esineb rikkumisi. Sanktsioonidesse lisati ka asendustäitmine, et riik võib vajalikud kalatrepid sunniraha kehtestamisel ka ise ehitada,“ selgitas Akkermann, kelle sõnul oli sama seadus ka möödunud aastal uuesti täiendamisel. Konkretiseeriti üle ühe meetri kõrgustest paisudest kala üles pääsemise üksikasju. Komisjoni liikme hinnangul on praeguseks veeseadust igakülgselt hästi täiendatud, aga kui on veel häid ettepanekuid, siis ollakse nende eest tänulik ja püütakse neidki kaaluda.

Kauaste kogemustega finantsistina näeb Akkermann Sindi paisu omaniku vaates kui äriobjekti. Ärikinnistu hinda määratakse selle järgi, kui palju positiivset rahavoogu võiks see tulevikus omanikule sisse tuua. Vaadeldakse esimese aasta tulude-kulude vahet, sama järgmistel aastatel ja siis arvatakse sellest veel investeeringute hind maha. „Tegelikult peaks keskkonnahindamise strateegias olema majanduslik analüüs, mis näitab nii suurt majanduslikku kasu, et kaaluks üles kalavarudele tekitatud kahju. Paraku on keskkonnahindamise strateegiast just see oluline osa puudu. Kui ma finantsistina mõtlen elektri saamise vähesusele ja kui suured on kulud tammi ehitamisele, seadmete hankimisele, kalatrepi ehitusele, siis ma ei näe üldsegi selle rahavoo positiivset kulgu, mis omanikule mingitki kasumit tekitaks. Ärikinnistul, millest kasumit ei teki, osutub objekti hinnaks null eurot. Sel juhul peaks riik paisu ära ostma ühe euroga, sest riik teostab majanduspoliitikat kalandushuvides, mis taastaks kalavarusid. Kogu kohtukemplus käibki hinna üle,“ väljendas Akkermann oma seisukohta.

Akkermann ütles, et näeb praegu Keskkonnaameti selget tahet võimalikult ruttu mõistlikku hinnaga Sindi pais ära osta. Samuti näeb ta teise võimalusena riigi poolset poliitilist tahet sundvõõrandamiseks. On juhuseid, kus omanik oleks valmis ka võõrandamise eest peale maksma, kuna kulud on tasuvusest sedavõrd suuremad. Sellepärast jääb Akkermann seisukoha juurde, et Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro.

Uus ujula

Ujula kaob?

Hüdrobioloog Tauno Jürgenstein peatus oma sõnavõtus ka Sindi paisust ülespoole jääval ujula säilimise teemal, mis erutab kõige rohkem selle linna elanikke. Küsimus on ujula kadumisest. Teadlane vastas, et senisel kujul ilmselt paraku küll, kuid on võimalik rajada uus. Paisu kõrvaldamise korral alaneks veetase ca 1,5 m. Veepiir taganeks praeguse ujula kohal vähe, sest see asub jõe põrkeveerul. Praegu on ujula kohal suurimaks sügavuseks 2,73 m, aga silla kohal 4,55 m. See tähendab võimalust ujula juures jõepõhja süvendada. Jürgenstein esitas võrdlevaid fotosid praegusest ilmetust betoontõkkest veevaesel ajal ja kunstlikult kujundatud kärestikul voolavast veest, mis on tema hinnangul palju loodussõbralikum ja silmale kaunim vaatepilt.

Kokkuvõtvalt ütles Jürgenstein: „Päev pärast Sindi paisu on parem päev.“ Ta nimetas nelja asja: kärestik on paisust ohutum, esteetiliselt nauditav, vaba veetee nii inimestele kui vee-elustikule ja tähendab rohkem kala. Ta tsiteeris ka Albert Einsteini: „Kujutlus on kõik! See on eelvaade tulevasele elule.“

Märgukiri ja deklaratsioon

Koosolek Pärnu raekojas

Rahvakoosolekul tutvustas Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Meelis Kukk maakonna valitsuste seisukohta Sindi paisu küsimuses ja Keskkonnaministeeriumile koostatud vastava sisulist märgukirja, mis anti ka koosoleku saalis kohe ministeeriumi esindajale üle. Kirjas öeldakse, et omavalitsuste liit teeb keskkonnaministrile ettepaneku algatada läbirääkimised tammi riigile võõrandamiseks, mille järgselt saaks riik omanikuna tagada parimal viisil keskkonnanõuete täitmist. Lõppeesmärgina peetakse silmas keskkonnakahju tekitava rajatise järk-järgulist lammutamist. Märgukirjale kirjutas alla lisaks Meelis Kukele ka POLi juhatuse esimees Eeri Tammik.

Märgukiri sarnaneb põhimõtteliselt survegrupi koostatud koosoleku deklaratsiooniga, millele kirjutasid alla kohalviibinud inimesed. Allkirja ei andnud üksnes ametkondade esindajad ja töötavad ajakirjanikud.

Inimkäed tekitavad loodusele kahju

Koosoleku lõppsõna ütles survegrupi liige Hans Soll. Ta meenutas hiljutist kohtumist oma õpilasega. Enn Mellikov on akadeemik, kellele anti aasta tagasi teaduse elutöö preemia. Tehnoloogia professor Mellikovi uurimuseks on olnud päikeseenergeetika kui ülemaailmselt tähtsa alternatiivse energeetika valdkonna alane töö ja vastava koolkonna loomine Eestis. Ta väidab, et hüdroenergeetikal pole maailmas tulevikku. Kui jälgida üleujutusi ja loodusõnnetusi, siis on tegemist entroopiaga, mis on looduse loomulik käik. Inimesed on tekitanud loodusele kunstlikke tõkendeid ja jätnud need rajatised hoolimatult püsti. Paljude tänaste võimendunud hädade peamised põhjused ongi inimkäte abil valla päästetud. „Kui sintlased arvavad, et see pais on väga hea, siis mõtelgu oma laste peale,“ ütles Soll erilise hingelise tundeelamusega, milles väljendus sügav mure loodusele tekitatava kahju pärast.

Samal teemal:

Sindi paisu rahvakoosolek esitab keskkonnaministrile poliitilise nõudmise


Maanteeamet jätkab eakate autojuhtide täiendkoolitusega

March 21st, 2014

Maanteeamet korraldas 19. märtsil Pärnu kolledžis pilootprojekti „Väärikas mootorsõidukijuht“ tagasiside infopäeva ja ümarlaua koostööpartneritele.

Väärikas mootorsõidukijuht tagasiside infopäeval

Koostöös Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooliga korraldas Maanteeamet möödunud aasta augustis pilootprojekti „Väärikas mootorsõidukijuht“, millega pakuti eakatele mootorsõidukijuhtidele täiendkoolitust nii teoreetiliste kui ka praktiliste teadmiste osas. Maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Marika Luik selgitas, et täiendkoolituse vajadus tulenes muutunud liiklusseadusest, liiklustiheduse suurenemisest ja eaka elanikkonna kasvust. Võimalike liiklusõnnetuste vältimiseks on ellu kutsutud rahvusliku liiklusohutusprogramm, mille üheks osaks on eakale mootorsõidukijuhile liiklusohutusalase täiendkoolituse võimaldamine.

Priit Lilleorg

Mullu läbi viidud täiendkoolitus koosnes kahest osast. Teooria tunnis andis Priit Lilleorg Gepri Koolituskeskusest ülevaate liiklusolukorrast Eestis ja Pärnumaal, käsitles suuremaid muudatusi liiklusseaduses ja koos õppuritega analüüsiti igapäevaste sõitude riske. Tervise tunnis jagas Tõstamaa Tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi soovitusi ohutuks liiklemiseks. Koolituse teiseks osaks oli õppesõit, mille käigus keskenduti individuaalselt osaleja sõiduvõtete analüüsile, anti soovitusi ökonoomseks sõitmiseks, läbiti osalejale segadust tekitavaid ristmikke. Sõiduõpet viis läbi Priit Lilleorg.

Sander Peremees

Pool aastat hiljem kutsus liikluskasvatuse talitus projektis osalenud tagasi teabepäevale, et kuulda, kuidas on koolitusel osalemine mõjutanud nende liikluskäitumist. 55% vastajatest teatas, et liikleb pärast täiendkoolitust ohutumalt ja kasutab sõidukit juhtides õppesõidu käigus saadud soovitusi. Kinnitati, et pärast täiendõpet ollakse liiklusreeglitest teadlikumad ja neid järgitakse igapäevaselt. Sõidukit juhtides kasutatakse kütust säästvaid sõiduvõtteid. Väga kõrgelt hinnati perearsti poolt antud soovitusi.

82% soovitab sarnast täiendkoolitust teistele eakaaslastest juhtidele ning ollakse huvitatud osalemisest ka muudes liiklusohutualastes koolitustes. Tuntakse huvi ka jalakäija ja jalgratturi liiklusreeglite vastu. Õppesõiduauto juhtimine ei tekitanud ebameeldivusi ja pinget 73% osalejatele. Märgiti isegi suuremat mugavust, kuna auto oli uus ja manuaalkastiga. Umbes 70% vastanutest nõustuvad koolitusel osalemise eest maksma sümboolset osalustasu, milleks võiks olla 3-5 eurot.

Ümarlauas

Paralleelselt tagaside infopäevaga kaasati mõttevahetusesse ka erinevate ametkondade esindajad, et arendada koostööd eakate täiendkoolituste jätkumiseks Pärnumaal. Kohal olid esindajad Lääne prefektuurist, Pärnu Linnavalitsusest, Pärnumaa Omavalitsuste Liidust, Pärnu kolledži Väärikate ülikoolist, Maanteeametist ja autokoolide esindajad. Ümarlaual arutati koostöövõimalusi, kuidas tulevikus jätkata eakate juhtidele täiendkoolituse võimaldamist. Asuti ühisele seisukohale, et sama koolitusmudeliga tuleb jätkata.

Lepiti kokku, et selle aasta septembris toimub kindlasti üks täiendkoolitus Pärnu linna ja maakonna eakatele juhtidele. Õppepäeva toimumist toetavad rahaliselt ümarlaual osalenud osapooled ja sümboolse osalustasuga panustavad ka koolitusel osalejad. Täpsemalt lepitakse kokku suvisel nõupidamisel.

„Maanteeameti liikluskasvatuse talitusel on äärmiselt hea meel tõdeda, et leiti ühised seisukohad eakate täiendkoolituste vajaduse osas ning vajadus veelgi tihedamalt koostööd teha. Meie eesmärgiks on laiendada koolituste toimumist Eesti suurematesse linnadesse ja arendada veelgi tihedamat koostööd KOV üksustega, panustada eakate liiklusohutusalastesse täiendkoolitustesse,“ ütles Marika Luik

Samal teemal:

Õppesõit

Maanteeamet andis eakatele autojuhtidele täiendkoolitust


Balti riikide ühine pumbameeskond sõidab Horvaatiasse õppusele

March 18th, 2014

EU Cromodex 2014 õppustele minekul

Täna varahommikul asusid Pärnust Horvaatiasse teele EU Cromodex 2014 õppustel osalevad BaltFloodCombat Eesti meeskonna viis pumbameeskonna liiget ja neljaliikmeline logistikameeskond.

Sel nädalal toimub Zagrebi linna lähiümbruses rahvusvaheline koostöö õppus EU Cromodex 2014. Õppus on keskendunud koostööle üleujutusolukordade lahendamisel, ette mängitud olukordi sõidavad lahendama meeskonnad Poolast ja Austriast ning Balti riikide ühine suure pumpamisvõimekusega meeskond BaltFloodCombat.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Viktor Saaremets kirjeldab Zagrebi ümbruses paiknevate mägede jalamil asetleidvate üleujutuste iga-aastast probleemi. Seal on üleujutuste ennetamiseks rajatud kanalite ja valgalade võrgustik ning tagajärgede leevendamiseks nii statsionaarsed pumbajaamad kui ka mobiilsed pumpamisüksused. Tuginedes oma headele kogemustele on korraldajad lubanud ette valmistada realistlikud sündmuskohad, kus pannakse proovile nii reageerijate oskused õigesti olukordi hinnata kui ka eri riikide moodulite koostöö sobilike pumpamistaktikate valikul ja logistika tagamisel. Moodulite tegutsemist on treeneritena nõustamas ja hindajatena jälgimas parimad pumpamise eksperdid erinevatest riikidest.

Jaanis Otsla, kogu meeskonna juht

Eestist sõidab BaltFloodCombat meeskonnaga õppusele viis pumbameeskonna liiget, lisaks neljaliikmeline logistikameeskond. Kogu meeskonna juht on Jaanis Otsla. Lätist ja Leedust lisandub meeskonda veel viis liiget kummastki riigist. Meeskond kohtub täies koosseisus samal õhtul Leedus Marijampoles. Sealt jätkatakse ühiselt maismaad pidi sõitu õppuse toimumispaika, tagasi Eestisse jõutakse 27. märtsi õhtul.

BaltFloodCombat pumbameeskond on loodud koostöös kolme riigi päästeteenistusega ning on kaasrahastatud Euroopa Komisjoni poolt. Projekti tulemusel paiknevad igas Balti riigis üleujutustele ühisreageerimiseks mõeldud üksused, millesse kuuluvad mobiilsed pumbajaamad koos tehnilise varustuse ning erialase väljaõppe saanud ekspertidega.

2010. aastal abistas BaltFloodCombat pumbameeskond Poolat ning Moldovat, kus likvideeriti üleujutuse tagajärgi vee pumpamisega üleujutatud territooriumitelt. Osaletud on lisaks kahel rahvusvahelisel õppusel 2012 aastal Lätis ja Hollandis.


Pärnu spordiajaloo päeval kuulati muljeid Sotšist

March 15th, 2014

Enn Hallik

Pärnu Postimehe spordiajakirjanik Enn Hallik rääkis reedel toimunud Pärnu XIX spordiajaloo päeva peaesinejana muljetest Sotši taliolümpiamängudelt.

Henno Sepp süütab lahkunute mälestuseks küünla

In memoriam

Tavapäraselt Pärnu Ingerisoome Seltsi majas aset leidnud Pärnumaa spordiajaloo päev algas traditsioonilise mälestushetkega, kui meenutati eelmisel aastal lahkunud sportlasi. Küünla süütasid Henno Sepp ja Vambola Remmel, kes laulis „Puhake, paremad pojad. Pärjatud olgu te kalm…“ (sõnad: K. E. Sööt; viis: J. Aavik). Priit Neeme meenutas mõne mõttega iga lahkunut nimeliselt.

Jüri Läll kuulus Eesti noortekoondisesse. Alfred Allik, Johannes Lepp ja Albert Viiding olid Pärnu orienteerumisneljapäevakute alguse juures. Aino Lepp oli igapäevaelus EPÜ spordimetoodik ja rahvaspordi edendaja. Kuid samuti vabadusvõitleja, kes paljastas 1500 Pärnumaa KGB-agendi nimed. Arne Pavelson oli kauaaegne I järgu maletaja, kes kuulus linna koondisesse. Mati Palm oli värvikas sporditöötaja ja kauaaegne Pärnu Masinatehase spordimetoodik. Ta kuulus kesk- ja pikamaajooksus maanoorte paremikku. Otto-Evald Arro oli võimekas kergejõustiklane, kes kuulus jooksjana linna koondisesse. Nõukogude okupatsiooni ajal oli ta kehtinud korraga vastuolus ja tegi seepärast pöördumise koguni ÜRO-sse, mida tol ajal käsitleti kuriteona. Ahto Mäesalu oli võrkpallur ja kuulus Pärnu „Jõudi“ esindusmeeskonda. Iivo Kukk tegeles paljude aladega, aga edukam oli kergejõustikus. Hiljem pühendus vibuspordi sekretäritööle ja osales kohtunikuna 1980. a Moskva olümpial. Kalju Värk, Kalevi auliige (1973), hakkas kuuekümnendatel Pärnus korraldama üleliidulisi ja rahvusvahelisi maleturniire. Erich Üürike oli kergekeskkaalu maadleja. 1947. aastal tulid Vigalast pärit vennad Üürikesed neljakesi erinevates kaalukategooriates Läänemaa meistriks. Helmuth Jüring oli nimetamisväärsete tulemustega laskesportlane. Heikki Saarts oli heade tulemustega tõstja. Anatoli Tšaikovski oli Eesti ja maanoorte paremikku kuulunud veerandmailer. Moskva olümpia Tallinna purjeregati avamisel kandis eelviimasena olümpiatuld. Kai Kuningas (Kabin) kuulus pikka aega Eesti koolinoorte paremikku kergejõustikus. August Matveus oli kauaaegne I järgu maletaja ja NJTK „Kommunaar“ edukas nahaparkal, kes sai teadaolevalt vist ainsa Eesti sportlasena ka NSVL Sotsialistliku Töö Kangelase aunimetuse. Meeri Ende (Dementjeva) oli linna ja maakonna tasemel paljukordne meister keskmaajooksus ja suusatamises. Lisaks 18-le lahkunule nimetati ka tunamullu manalateele läinud jalgpallurit Artemi Jaiki, kelle surma polnud varem märgatud.

Juubilarid

Kaiu Kustasson õnnitleb Valli Koplust

Kaiu Kustasson, Pärnumaa Spordiliidust, õnnitles kahte juubilari. Valli Koplus ja Heldor Käärats said kingituseks raamitud juubeliõnnitluse, millele oli kirjutatud 80. Valli Koplus on alati hea seisnud laua katmise eest ja nii ka seekord istus ta tagasihoidlikult köögipoolel, ega soostunud esimese hõike järel kohe välja ilmuma ning oma nime nimetamist kuuldes ristas üllatusest üksnes käed rinnale. Liiga kaua ei lasknud ta end siiski oodata ja astus kiirel kõnnakul spordiinimeste ette, kus teda valju plaksutamisega tervitati. Heldor Käärats ütles õnnitluste järel: „Olen sikutanud kangi, maadelnud, mänginud malet, võrku, korvi, teinud kergejõustikku. Kokkuvõttes öeldaksegi nende kohta – spordipoiss.“ Ühel laual oli kõrvuti Kääratsi koduloo uurimuslike töödega näha ka väärtuslikemaid tunnustusi. Silma hakkas Juan Antonio Samaranch’i allkirjaga paber. Sellega tunnustas omaaegne ROK-i president Heldor Kääratsi tööd Eesti raskejõustiku edendamisel.

12. korda olümpial

Maskott ja vabatahtliku müts

Enn Hallik käis spordiajakirjanikuna olümpiamängudel 12. korda. Ta ütles, et sama palju on käinud olümpial tööl veel tema hea sõber Tiit Lääne. Teised Eesti spordiajakirjanikud vähem. Legendaarne Toomas Uba 11, Gunnar Hololei 10 korda jne. „Võite küsida, kuidas see on õnnestunud? Eks ta ole ikka enda ettevõtmine,“ rääkis Hallik, kes näiteks Moskva olümpiale oli pääsenud tolleaegse Pärnu linnapea Jaak Saarniidu abil ja vahendamisel. Kui teised ajakirjanikud on olümpiatel saanud olla teatud aja ja seejärel vahetunud või asunud oma ülesannetes kusagil kindlates paikades, mis pole võimaldanud alati viibida mängude alguse ja lõpetamise pidustustel, siis Pärnu spordiajakirjanik on saanud kõigil kordadel olla alguse ja lõpetamise juures. „Alguses, alates Atlantast ja Lillehammerist oli suht lihtne leida sponsoreid, kelle toetusel võis olümpiale minna. Need olid head ajad, kui ei olnud kinni maksmisega probleeme. Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et sellel olümpial käigu eest maksin ma ise. Tasusin 2000 eurot selleks, et minna tööle ja kirjutada lehte,“ jutustas Hallik, kes arvas, et seekordne reis jääb ka viimaseks. Rio de Janeiro võib küll olla ahvatlev, aga ei pruugi enam jõukohaseks osutuda ja pealegi polnud ta kindel, kas toimetus selleks ajaks 65-ks saavat ajakirjanikku üldsegi oma leival veel peab.

Spordist rääkis ajakirjanik vähe ja keskendus kõigele muule, mida märkas. Turvakontroll oli tema hinnangul ülimalt kõrgele tasemele viidud. Seda kinnitas ta konkreetsete näidetega, mis panid iga kuulaja kuuldud sõnu ilma kahtlusteta uskuma. Korralduslikult ei olnud tal suures plaanis venelastele midagi ette heita, pigem jagas ta kiitust. Siiski tekitas mõnegi seiga kirjeldamine küsimuse, kas jutustaja rääkis üksikutest negatiivsetest ilmingutest ilmse üleolekuga ja ei lasknud ennast pisiasjadest häirida või rääkis neist humoorikas neutraalsuses, et jätta järelduste tegemine kuulaja otsustada. Kui Hallik rääkis mõne pistikupesa puudumisest, kraanist üksnes kuuma vee voolamisest või mõnest muust ebamugavusest, siis ei teinud ta sellepärast pahandavat märkust. Selleasemel kiitis venelasi, kes reageerisid iga puuduse ilmnemisele äärmise tähelepanu ja operatiivsusega. Kui vaja, lammutati vannituba hetkega laiali, kui oli vaja täiendavat võtit, ilmus meister südaöötunnil ukse taha. Kõik laabus vigade kõrvaldamisel rahuldavalt ja nädalapäevad enne Sotšist lahkumist sai telerist isegi pilti näha.

Vambola Remmel

Hallik kiitis osaliselt jõesängis kulgevat raudteed, mille all suurem osa aastast vett peaaegu ei voolagi. Raudteel liiguvad koguni paremadki rongid, kui meie uued Stadlerid. Varem kasutuses olnud Adleri-Sotši ja Esto-Sadoki vaheline mitmetunni teekonnapikkune ja südant pööritama ajav maantee õgvendati olümpia toimumise ajaks nii lühikeseks, et nüüd kulub vahemaa läbimiseks aega kõigest pool tundi.

XIX spordiajaloo päeval

Ülivõrdes ja väga elamuslikult kõneles Hallik Esto-Sadoki külas asuvast Anton Hansen Tammsaare majamuuseumist. Ta tunnustas juhataja Diana Orav-Gubareva tööd. Muuseumi asutajat Ants Paju mäletatakse hästi ja temast kõneldakse üksnes head. Õnneks ei lükatud kogu ajaloolist eestlaste asundust buldooseriga maatasa ja endised majad on säilinud uute kõrgete hoonete vahel.

Hallik tõi viimaselt olümpialt kaasa ka mõned suveniirid ja meened, mida spordihuvilised võisid näha ja katsuda. 100 rubla, mille väärtus on paar eurot, kinkis ta mitmete kogude omanikule Henno Sepale.

 

Samal teemal:

Gerd Kanter osales Pärnumaa Spordiajaloo päeval

Harjumaa aukodanikuks valiti Gerd Kanter

Karl Utsar külastas Pärnu spordiajaloo klubi

Spordiajaloo päev Tammedega


Kesklinna murenev kai teeb muret

March 13th, 2014

Lagunev kai vana sadama alal

Korrastatud Pärnu jõe äärne kesklinn

Tavapärasest madalam veeseis toob selgemalt nähtavale Pärnu kesklinna kai seisundi ka neis kohtades, kus kõrgem veetase ohtlikuks muutunud murenemist varjab. Aasta lõpul peaaegu täielikult valmis ehitatud Pärnu jõe vasakkalda Jaansoni rada on kena vaadata. Eriti esindusliku mulje jätab kesklinna kai äärne ala. Kuid kai läheduses viibivad inimesed ei tea arvata, millisel ajahetkel mõni koht võiks hakata jalgealust õõnestama.

Lagunev kai vana sadama alal

Milline seisund võiks korda tehtud jõeäärel tekkida lähematel aastatel, sellele annab ilmeka nägemuse vaade vana sadama kaile, mille külge on jämedate köitega kinnitatud betoonalus. Köied võivad küll tugevalt vastu pidada, aga kail paiknevad laevade kinnitamiseks olevad pollarid võivad koos mureneva betooniga järgmisel hetkel vette sulpsata. Betoonkai toetub kividega täidetud puitkastidele. Veepiiril on kastid lagunenud, mistõttu esineb pinnase vajumisi. Varingud on hoogustunud ja samasugune lagunemine võib kanduda ka pealt korrastatud kai alustugedeni.

Korrastatud kaldapealsega külgnev kai

Kuus-seitse aastat tagasi kõneldi Pärnu kesklinna sadamaalale ehitatavatest laevakujulistest hoonetest koos kalaturuga. Siis polnud veel ehitamise tähtaegasid paika pandud ja hilisem majanduslangus tegi varasematele kavadele olulise korrektiivi. Nii jäid ka vana kai uuendamise tööd paremaid aegasid ootama.

Vahepeal on räägitud kruiisilaevade vastuvõtust 240 meetri pikkuse kai ääres. Selleks üritati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega kokkulepet saavutada ja eurorahasid kasutada kai rekonstrueerimiseks. Kahjuks jäid need mõtted lõppenud rahastamise perioodil teostamata.


Pärnus näeb veel kauneid talvevaateid

March 12th, 2014

Tänane Pärnu tänavuse Jääfestivali alal

Täna Pärnu jõel

Kuigi kõikjal linnatänavatel näeb üksnes musta asfalti, millelt suuremad tuuleiilid tolmu üles keerutavad, leiab otsiv pilk mõnel pool Pärnus veel päris idüllilisi kevadtalviseid pildikesi. Kõrged lumevallid meenutavad endiselt tänavust luhtunud Jääfestivali, mis tekitas korraldajale tõsise majandusliku põntsu. Aga jalutajale pakuvad päikesest uuristatud lumised seinad ja kohati veel viimaseid tunde püsivad võlvkaared vaatamise naudingut.

Täna Pärnu rannas

 

Jõejääle enam kalurid ei tihka minna, ainult linnud tunnevad end jääl veel väga kindlalt. Pärnu rannas võib madala veeseisu tõttu minna julgel sammul mööda jääd päris kaugele, sest jää toetub merepõhjale. Vaadeldavad on ka üksikud madalad rüsijääkuhjatised. Ere päike paneb jäätükid kenasti sillerdama sealgi, kus jää on liivaga segunenud.


Kirjutatud kommentaar jääb nähtamatuks?

March 12th, 2014

Lugejatel on meeles, et varematel aegadel kirjutati mõne teema puhul kommentaare isegi kolme numbriga loendataval hulgal. Neid lugesid huviga needki inimesed, kes ise mitte kunagi ei kommenteeri. Nüüd küsitakse, kas kommenteerimine on keelatud või toimub väga põhjalik tsenseerimine?

Kui jätta tähelepanuta automaatselt prügikasti rändavad kommentaarid, siis on kommenteerimine märgatavalt vähenenud pärast seda kui artiklite juurde lisati facebooki ‘meeldib’ liides. Kommenteerimise vähenemist on mõjutanud seegi, et enam ei lähe läbi kommentaarid, mille kirjutaja märgib oma elektronposti aadressiks olematu e-maili. Endiselt ei ole anonüümne kommenteerimine keelatud, kuid anonüümsuse puhul tuleb kriitiliste hinnangute juures jääda mõõdutundelisemaks. Anonüümsus ei tohi saada kaitsekilbiks neile, kes tahavad hoiduda kõrvale vastutusest, mis peaks kaasnema oma väljaöeldud sõnadega.

Näiteks kirjutab anonüümne kommentaator: „Loen nende “teadlaste” nimesid ja hakkab halb.“ Mittemidagiütlev kommentaar sisaldab tegelikult väga solvavat sõnumit artiklis nimetatud konkreetsete nimede aadressil. Kuna kommentaator on ise sedavõrd arg, et ei nimeta isegi mitte oma õiget elektronposti aadressi, siis jääbki kommentaar lugejatele nähtamatuks.

Eestikeelse artikli juurde kirjutatud võõrkeelsed kommentaarid jäävad samuti avaldamata.

Siiski võib juhtuda sedagi, et kommenteeria on täitnud kõiki kommenteerimiseks vajalikke tingimusi ja kirjutanud koguni oma tegeliku nime all, aga kommentaar haihtub sellele vaatamata olematusse. Põhjuseks on ekslikul viisil prügikasti sattumine. Tehniliste viperuste vastu ei saa ka parema tahtmise juures. Enne prügikasti tühjendamist saab küll kommentaarid igaks juhuks ülevaadatud, aga tuleb ette erandeid kui see pole puht füüsiliselt mõeldav. Need on korrad, kui ööpäeva jooksul ummistatakse kommentaariumi ruum mitte sadade, vaid tuhandete araabia- või hiinakeelsete tekstidega. Seda on juhtunud ka viimastel nädalatel. Sel juhul toimub kõrvaldamine ühe näpuliigutusega. Kui nende hulgas juhtub olema ka mõni kõlblik kommentaar, siis kaob kahetsusväärselt seegi.

Kui kellegi kommentaar on põhjendamatult jäänud avaldamata, palun sellest teatada ja saata oma tekst aadressil: urmas.saard@maaleht.ee. Kuna kõlbmatute kommentaaride kustutamine ei toimu vahetult peale nende ilmumist, siis on võimalik ööpäeva kestel ka ekslikult valesse kohta sattunud kommentaari kätte saada.


Sindi paisu rahvakoosolek esitab keskkonnaministrile poliitilise nõudmise

March 11th, 2014

Kolmapäeval, 19. märtsil, algusega kell 16.00 toimub Pärnu raekoja saalis Sindi paisu rahvakoosolek, millest võtavad osa keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märten ja spetsialist Ulvi Päädam, keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann ja õiguskomisjoni liige Väino Linde.

Sindi pais veevaesel ajal

Hans Soll

Oma tulekust on teada andnud mitmete keskkonnaühenduste ja asutuste kalateadlased, ihteoloogid, hüdrobioloogid: Martin Kesler, Meelis Tambets, Tauno Jürgenstein, Rein Järvekülg, Heli Shpilev. Samuti on oodata koosolekule tulemas kohalike munitsipaalorganite esindajad, kutseliste- ja harrastuskalastajate ühenduste juhatuste esimehed ja esindajad.

Oma ala asjatundjatega esindatud väga esinduslikule koosolekule kutsutakse kõiki kalandusest huvitatud inimesi. Rahvakoosoleku peakorraldaja on algatusrühm Sindi pais.

Algatusrühma tegevuse eeskõneleja Hans Soll ütleb, et Eestis on peale Sindi veel vähemalt 3 raske probleemiga paisu. Harjumaal Jõelähtme vallas asub Jägala jõel Linnamäe pais, kus 12 aastat elektrit toodetud ja nüüd viimaks on lootus, et HEJ likvideeritakse. Kunda paisudest on kahel lahendus leitud ja ühel pooleli. Neljas ja probleemseim on jõe alumine ehk esimene rändetõke – vana Kunda HEJ pais. See mitu meetrit kõrge rajatis on lisaks muinsuskaitse all. Arendaja oleks seal nõus kalatee tegema, aga siin ei luba seda muinsuskaitse! Saesaare pais Ahja jõel kuulub kahasse Riigimetsa Majandamise Keskusele ja AS Generaatorile. Seal ootab likvideerimisplaan täiendavaid keskkonnauuringuid. Ülejäänud enam kui 1000-st Eestis olevast paisust, on osa vähemprobleemsed, aga tõhusaid lahendusi vajavad neist siiski kümned, kui mitte sajad. Solli hinnangul kujutab kõige suuremat probleemi endiselt Sindi pais.

„Oma kohtuhagiga keskkonnaameti ja riigi vastu on AS Raju Sindi paisuprobleemi lahendusülesande täitmise 22. detsembriks 2015 nii ajaliselt kui ka sisuliselt torpedeerinud,“ kinnitab Soll, kes selgitab, et kohtuvaidluse kestvus on teadmata ja Raju äriideoloogia huvi teatud. „Oleme ikkagi äriühing, mitte heategevusasutus,“ vahendab Soll maakonna ajalehest loetut (Andres Piiber, Pärnu Postimees, 14. nov. 2013). Selles on algatusrühm oma asutamisest peale teadlik ja veendunud olnud ning senise tegevusega pidevalt paisu sundriigistamist taotlenud.

2009. a 30. septembril toimunud algatusrühma laiendatud koosolekul raekoja väikeses saalis lubas tolleaegne asekantsler ja praegune kantsler Andres Talijärv oma kaaskonna Hanno Zingeli ning Ain Soomega veerandsajale kohalviibinule sõnaselgelt, et otsekohe Tallinna tagasi jõudes hakatakse Rajult paisu sundriigistamise tarvis dokumente ette valmistama. Siis rõhutati, et tööd tehakse sellise püüdlikkusega, mis tagaks kohtulahendi resultatiivsuse. „Kuid ootamatult tegi tuul 180 kraadise pöörde: asekantslerile paar-kolm nädalat hiljem helistades selgus, et ministeerium ei pea prioriteediks paisu sundriigistamist, vaid asub kalade ülesjõudmise nõudmisega Rajut mõjutama,“ meenutab täna Soll keskkonnaministeeriumi muutunud seisukohti. „Talijärv ei teinud mind kuulmagi mingist sundriigistamisest, mida Pärnus käies käivitada lubas,“ on Soll nõutu ja lubab nüüd võtta asja üles jõulisemalt. Taotletakse ministrilt poliitilise tahte ülesnäitamist ja seda kohtulahendist sõltumata ning seda ära ootamata.

Sindi pais veevaesel ajal

Soll leiab, et ettevalmistusi saab ka siis teha kui kohus oma menetluse asju ajab. Kuna aega ei ole, peab Soll veelgi paremaks taotleda Rajuga kokkulepet paisu omandisuhte muutmiseks. „Varemküsitud hinda ta enam küsida ei saa. Selleks puudub igasugune alus, sest paisualune maa-jõepõhi ei kuulu Rajule. Tegemist ei ole kinnistuga ja Raju on üksnes kinnisasja või vallasvara omanik,“ osundab Soll, kes ootab kõrgetele külalistele esitatud küsimuste vastuseid.

Küsimused on algatusrühmal juba aegsasti hoolsalt ettevalmistatud ja nii näiteks tahetakse küsitleda Annely Akkermanni, kes on varem Sindi Gümnaasiumi aulas nõudnud Rajult paisu majandusökoloogilist analüüsi. „Kas olete vastuse saanud? Teiseks, Toompeal Pärnu päeval möödunud aasta novembris keskkonnakomisjoni koosolekut Sindi paisu teema arutelu juhtinud esimees Erki Nool ütles, et ootame ära KMH aruande tulemused ja siis vaatame edasi. Nüüd on üle aasta möödas, mis nüüd „ootame ärast“ saanud on? Mida on Toompea keskkonnakomisjon teinud Sindi paisu heaks?“, tutvustab Soll konkreetseid küsimusi.

Peeter Volkovilt tahetakse kuulda, kas tõesti 10 aasta jooksul 7 aastat vee erikasutusluba omanud Raju tegevusele pole ühtegi ettekirjutist tehtud või karistusmeetmeid rakendatud? „Ometi on tekitatud kahju üüratu. Kuidas hinnata veeseaduse toimimisefekti haldusalal?“

Väino Linde peaks vastama küsimusele: „Kui tekib vajadus veel veeseaduse täienduse sisseviimiseks, mis tagaks direktiivide paremat täitmist, kas siis õigusliku hinnangu ja muu seesuguse korraldamine ning menetlemine oleks ajaliselt ikkagi teostatav enne aastat 2015?“

Algatusrühma arvates peaks Ulvi Päädam teadma, kas möödunud suvel kehtima hakanud sundraha 32 200 € ja asendustäitmine on piisavad haldusalal toimuva tegevuse ohjamiseks. Veel küsitakse: miks on riigis jätkuvalt 40 seaduserikkujat?

Martin Keslerilt oodatakse hinnangut Sindi paisu majanduskasule ja -kahjule. Koosoleku lõppresolutsiooni vastuvõtmisel tuleks Solli arvates arvestada Sindi paisu majandusökoloogilise analüüsi hävitava hinnanguga elektritootmisele. „Raju vältis analüüsi, kuid selle tegi ära Mereinstituudi kalateadlane Martin Kesler.“

Huvitav on vaadelda lühikokkuvõtte peamisi näitajaid.

Probleemne kalatrepp Sindi paisul

Sindi HEJ toodaks 6,7-6,9 MW, ehk väärtuses 350-370 tuhat eurot aastas (5,5 senti kWh). See oleks kahe tuuliku toodang. 2013. a seisuga oli Eestis töötamas 130 elektrituulikut koguvõimsusega 279,9 MW. Soll selgitab, et pole erilist vahet kas Eestis paikneb 130 või 132 tuulikut, aga kõige suurema siirdekalade potensiaaliga Pärnu jõe vaba voolamise kindlustamine tõstaks kogu kalamajandusseisu kalaliigiti järgmiselt: jõesilm vähemalt 42 675 €, siig 44 000 €, vimb 185 900 €, meriforell vahemikus 145 000 – 290 000 €, tint 328 000 – 656 000, lõhe 642 500 – 4 234 000 €. Kokku liites oleks tulemus kusagil 1 388 075 kuni 5 452 575 euro piires.

Sindi paisu lammutamisel kujunev kalavaru väärtus on elektrist saadavast tulust 3,7 – 14,7 korda suurem. Lõpuks peab Soll oluliseks juhtida lugeja tähelepanu ka kasutatud kirjandusele: Anon. 2013. Report of the Baltic Salmon and Trout Assessment Working Group. JCES C.M. 2013 / ACOM: 08. Armulik, T, Sirp, S (toim.) 2013. Eesti kalamajandus 2012. Kalandusteabekeskus, 2013).

Samal teemal:

Oore kärestikul lasti tänavuaastased viimased 5000 noort lõhet Pärnu jõkke

Keskkonnaamet näeb võimalusi kalade rände tagamiseks Sindi paisul

Hans Soll: Sindi paisudraama lõppvaatuse tärminid lõpuks paigas

Täiendavaid ääremärkusi Sindi paisu käsitlevalt rahvakoosolekult

Jätkub vastasseis Sindi paisu pärast

Toompea lossis ja Stenbocki majas räägiti Sindi paisust

Sindi paisule ütlesid ei umbes 2000 inimest

Sindi paisu uuendamine on kohalikele meeltmööda

Sindi paisusaagale väärikas finaal

Teeks elektrit või laseks õhku?

Üleskutse: ei Sindi paisule!

Avaliku pöördumise sisuks on Sindi paisu likvideerimine

Keskkonnaametnikud Sindis

Hans Soll kommenteerib Sindi volikogu esimehe ettepanekut

Keskkonnaministeerium reageeris Sindi paisu välikohtu otsusele

Sindi paisu juures toimunu polnud üksnes škets vaid tõsine sõnum

Laupäeval toimuva protestimiitingu sõlmküsimus

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv sai kirja Hans Sollilt

Avalik kiri Sindi Linnavolikogu esimehele

Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus

Keskkonnaministeerium ootab uut hinnapakkumist ja teise astme kohtu otsust

Eero Jutila vastab Hans Solli küsimustele

HANS SOLL: „Valitsusel Sindi paisu umbsõlmel sõrm vahel”

Hans Soll väljendas tänasel Pärnu kohtumisel tõelist pettumust

Ettepanek Sindi paisu lammutamiseks

Sindi pais taas teravdatud tähelepanu all