Esimest korda automudelismi MM-il võistelnud Pärnumaa noored „kilbiga ja kilbil“

October 15th, 2014

Limbažis peeti 3.-11. oktoobrini maailmameistrivõistlused automudelismi juhtrajasõidus. Eestist osales neli võistlejat: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust ja Pärnu maakonnast Andy Aron Sindist ning Karmen Mets Jõõprest.

Automudelismi Limbaži maailmameistrivõistluste mälestusese

Johannes Metsa võib pidada üheks peasüüdlaseks, et MM Limbažis toimus ja sellepärast osutas ka kohalik TV talle suuremat tähelepanu Foto Marko Šorin

Võisteldi neljas klassis: PR-24 meeskonnasõit (2 võistlejat); ES-32; F1-32 ja ES-24. Mudelistide terminoloogia järgi siis produkt, väike eurosport, vormel ja suur eurosport. Kokku oli võistlustele registreerinud 127 võistlejat 15 riigist. Võistluste ajakava oli väga tihe. Kõigepealt lasti võistlejad rajale 4- minutilisteks treeninguteks ISRA reitingutabeli järgi. Seejärel toimus kvalifikatsioon ja siis läks võistluseks. Esmalt veerandfinaalid, kuhu lasti vastavalt kokkuleppele kas 13 või 14 gruppi. Seejärel said 24 paremat poolfinaali ja lõpuks selgitasid omavahel maailmameistri 8 paremat. Põnevust jätkus kuhjaga ja sellest kõigest andis põgusa ülevaate Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ning Sindi ANK tehnikaringi juhendaja. Sindi linnapea Marko Šorin jagas enda tähelepanekuid.

Vigastatud mootoriga keskmiste hulgas!

„PR-24 klassis läksid meie noortel treeningsõidud ja kvalifikatsioon kenasti. 61 võistkonna seas platseerusid nad täpselt keskele, ehk siis 31-seks. See tekitas juba lootusi võistlusel ka heale tulemusele. Paraku on tegemist tehnilise alaga ja oma osa mängib juhus või õnn, kuidas keegi võtab. Juba esimeses sõidus sattus meie noorte mudel kokkupõrkesse ja midagi juhtus mootoriga, nii ei arendanud mudel enam korralikku kiirust. Kuna stardiraha sees oli selles klassis korraldajate poolt mootor, kummid ja kere, siis ei olnud võimalik mootorit remontida. See oli värviga kinni pitseeritud ja nii tuligi lonkava mudeliga lõpuni venitada. Tulemus muidugi sellele vastav – jäime viimaseks. Paras pettumus, aga need asjad lihtsalt käivad selle alaga koos,“ selgitas Mets.

PR-24 klassi maailmameistriteks tulid eestlaste põhjanaabrid Matti Fyhr ja Justus Pohjasniemi, teiseks Piero Castricone ja Paolo Trigilio Itaaliast, ning kolmandana lõpetasid Andrei Žbanov ja Andrei Sergejev Venemaalt. Meeldetuletuseks, et Matty Fyhr oli koos paarilise Marko Pirinen’iga parim ka mullu suvel toimunud Sindi esimesel endurol.

Teine võistlejatepaar Eestist Kaiar Tammeleht ja Margus Jõgilaine hõivasid 22. koha.

Surve all

Janis Nabokins hõbedast autoga Foto Marko Šorin

Järgmistes klassides olid kõik võistlejad ainult iseenda eest väljas. ES-32 klassis platseerusid kvalifikatsioonis Pärnumaa noored Karmen Mets 73. kohale ja Andy Aron 108. kohale. „Tulemus tekitas juba halva eelaimduse, kuid Karmen suutis siiski kastanid tulest välja tuua. Eelsõitude põhjal platseerus ta 301 ringiga 34. kohale. Poolfinaali uks pandi 6 ringi varem kinni! Hiljem sõitu analüüsides leidsime, et puhtama sõiduga oleks ka poolfinaal olnud võimalik, kuid kindlasti avaldas oma mõju psüühiline surve sellises seltskonnas esimest korda võistelda. Andy Aron sõitis välja 247 ringi ja hõivas 105. koha. Kokku osales selles klassis 112 võistlejat. Finaal pakkus palju rõõmu lätlastele, sest maailmameistriks tuli Janis Nabokins, 536 ringiga. Teine oli tšehh Vladimir Horky 534 ringiga ja kolmas Piero Castricone Itaaliast 530 ringiga,“ vahendas Mets tulemusi ja andis edasi ka emotsioone. Kaiar Tammeleht sai 13. kohaga eelsõitudest edasi poolfinaali, kuid pidi seal positsioone loovutama ja jäi lõpuks 23. kohale 395 ringiga. Eelsõidud kestsid 3, poolfinaalid 4 ja finaalid 5 minutit. Margus Jögilaine selles klassis ei osalenud.

Vormelid

Võistlusklassi F1-32 finalistid Foto Marko Šorin

F1-32 klassis platseerusid kvalifikatsioonis Karmen Mets 93. ja Andy Aron 94. kohale. Eelsõitudes suutsid mõlemad oma kohta parandada ja lõpuks oli Karmen 59. kohal 245 ringiga ning Andy 78. kohal 233 ringiga. Poolfinaali pääses veel 265 ringiga. Finaalis võttis Piero Castricone oma ja võitis maailmameistritiitli 460 ringiga. Teine oli Chris Bryninx Belgiast 452 ringiga ja kolmas lätlaste rõõmuks Raivis Jansons 451 ringiga. Kaiar Tammeleht saavutas 60. koha samuti 245 ringiga, kuid Karmenil oli sektorite arvestuses väike edumaa. Ka selles klassis Margus Jõgilaine ei osalenud. Kokku osales F1-32 klassis 104 võistlejat.

Kaiari ees vabandati

ES-24 klassi maailmameister Antonin Vojtik Foto Marko Šorin

Lõpuks võistles kõige võimsam ja kiirem klass ES-24. Kvalifikatsioonis olid Karmen 43. ja Andy 70. kohal. Ka siin suutsid nad eelsõitudes oma kohti parandada ja lõpuks oli Karmen 38. kohal 340 ringiga ja Andy 62. kohal 322 ringiga. Poolfinaali pääses 352 ringiga. Finaalis krooniti maailmameistriks tšehh Antonin Vojtik 629 ringiga. „Tema võit oli nii veenev, et ta võis viimasel sõiduminutil endale lubada isegi tempo mahavõtmist riskide vältimiseks. Teiseks tuli Paul Gawronski USA-st 607 ringiga ja kolmas tšehh Jaroslav Recek 606 ringiga. Veel pool minutit enne sõidu lõppu sõitsid Paul ja Jaroslav n.ö. ratas rattas, kuid siis tšehh vääratas korraks ja sellest piisas,“ kommenteeris Mets.

„ES-24 klassis tabas ebaõnn eelsõidus Kaiar Tammelehte, kellel jäi poolfinaalist puudu 1 ring. Veel 5 sekundit enne võistluse lõppu sõitsid kaks mudelit rajalt välja ja jäid toppama Kaiari rajale. Kaiar üritas oma mudeli nende vahelt läbi trügida, kuid siiski läks ka tema mudel rajalt välja ja sellistel puhkudel sõltub kõik mehaanikust, kes antud olukorras pani Kaiari mudeli rajale tagasi viimasena ja hüvasti poolfinaal! Viisakate meestena tulid patused Kaiari ees küll vabandama peale võistlust, kuid mis läinud, see läinud. Üldse valitses kogu võistluse ajal võistlejate vahel sõbralik õhkkond,“ kirjeldas Mets ootamatuid situatsioone, milles alati kõik ei olene võistlejast endast, ka mitte tehnikast. Kaiar oli lõppkokkuvõttes 28. kohal 348 ringiga ja Margus Jõgilaine 39. kohal 339 ringiga.

Eesti-Läti Koostööprogrammi sekretariaadist kohal viibinud projektijuht Helena Järviste tundis siirast heameelt selle üle, et väga väikese eelarvega projekt leidis sedavõrd suure mastaabiga lahenduse, ja et tema sattus seda projekti juhtima. Võistlus lõppes Libaži linnavalitsuse suures saalis piduliku autasustamistseremooniaga koos kõige juurdekuuluvaga. Auhindu jagasid Limbaži abilinnapea ja Sindi linnapea.

Eurooplaste sisenali ei pruugi kõigini jõuda

Võistluste peakorraldaja oli Jânis Rage-Ragis, kes kutsus lavale kõik teda aidanud inimesed ja pani tänutäheks pähe spetsiaalsed mütsid Foto Marko Šorin

Limbazis asub Läti tuntud hõbedakunstniku muuseum, kelle poolt pandi auhinnana välja hõbedast auto parimale lätlasele. Kõige edukamaks tunnistati Janis Nabokins, kes on Sindis võistelnud vähemalt kahel korral. Auhind jäi ikkagi muuseumisse hoiule, kuid Janise nimele. Janis on Sindis võistelnud vähemalt kahel korral, seetõttu on Šorin temaga üsna tuttav. „Janis kandis rohelist Saksa sõjaväe pluusi. Kui öeldi, et tema on maailmameister, võttis ta rohelise särgi seljast, mille alt ilmus nähtavale must särk kirjaga World Champion ja saalis lauldi biitlite “Yellow Submarine” viisil talle “Janis Nabokins is homosexual!” See oli juhtraja sportlaste sisenali, nn inside-joke, mida lauldakse suure respekti korral. Lugu ise on 15 aasta tagusest ajast Rootsi MM-ilt, kus üks peategelane on meilegi tuttav, Jânis Rage-Ragis.

Šorin ütles, et pärast tseremooniat tänati ka teda. „Üks tänama tulnud ameeriklastest oli õnnelik võistluste üle, kuid kurtis, et temale isiklikult tegelikult see laul ‘homoseksuaalidest’ ei meeldi. Samas üks rootslane väljendas hea meelt selle üle, et Sindis on noortele juhtrajal harjutamise võimalus loodud. Eriliselt sügavat muljet avaldas talle aga fakt, et tseremoonial osalesid ametnikud, keda nemad tavaliselt oma võistlustel ei näe,“ rääkis Sindi linnapea.

Kilbil ja kilbiga

Johannes Mets ootab koos Karmeniga lõputseremoonia algust Foto Marko Šorin

Lõppkommentaariks ütles Johannes Mets Jõõpre neiu tunnustuseks, et kui esimestel päevadel oli ta alles tundmatu, siis viimastel päevadel tõstsid paljud Karmenit nähes pöidla püsti ja küsisid, kas tuleval aastal ka MM-ile läheme. „Selline suhtumine tegi meele heaks ja südame soojaks. Olemegi vaikselt hakanud mõtlema tuleva aasta MM-ile Tšehhi Vabariigis. Lõppkokkuvõttes läks Pärnumaalt võistlejatel esimese korra kohta ikkagi päris kenasti. Kooliraha tuleb ju alati maksta!“ Mets tänas taas mudelispordi tegevuse toetamise eest Sindi Linnavalitsust, Sindi ANK-i ja Fein-Elast Estoniat.

Samal teemal:

Sindis peetud automudelismi 12-tunni sõidu võitis Jelgava meeskond

Juhtrajasõidu hooaja avavõistlusel Sindis olid Pärnumaa tehnikasportased võidukad

Juhtrajasõidu Karikasarja hooaeg lõpetati Pärnus

Perepäev automudelite juhtrajal

Euroopa koostööpäeval sõideti Sindi automudelismi juhtrajal

Sindi esimesel juhtraja endurol sõitsid soomlased paremini

NEC 2013 esimene võistluspäev lõpetati forellipüügiga

Automudelismi juhtraja Põhja-Euroopa meistrivõistlused Sindis

Jânis Rage-Ragis: Sindi automudelismi juhtrada on Baltimaade parim

Sindis saab olema Baltimaade pikima sirge lõiguga automudelismi juhtrada


Inga Roots, Mihkel Tomberg ja Hendrik Tamm olid parimad Alexander Georgievi vastased

October 14th, 2014

Simultaani võitis valitsev maailmameister Alexander Georgiev seisuga 29:0

Alexander Georgiev, rahvusvahelise kabe valitsev maailmameister, andis täna Pärnus keskraamatukogu konverentsisaalis Akadeemia simultaani neljakümnele mängijale. Vastasteks olid Pärnumaa sportlased, ettevõtjad, omavalitsuste juhid ja teised, kes suutsid kabenuppe liigutada.

  

Mihkel Tomberg Pärnust ja Inge Roots Kilingi-Nõmmest                                 Hendrik Tamm Sindi Kaljust

Võistluse korraldas Tallinnas lõppenud kabe Euroopa meistrivõistluste peasponsor Pärnu Sadam.

Janek Mäggi

Alexander Georgieviga üritasid jõudu proovida Pärnu Sadama juhid Sander Kilk ja Rein Kilk, kes väärivd kiitust, et neil õnnestus maailmameister Pärnusse kutsuda. Sama julgelt istusid kabelaua taha Eesti kabeliidu ja Euroopa kabeföderatsiooni president Janek Mäggi, korduv Eesti meister juunioride klassis Hendrik Tamm, Sindi linnapea Marko Šorin, tema isa Mihail Šorin, sõudja Allar Raja, Korvpalliklubi Pärnu kapten Silver Leppik ja treener Heiko Rannula, Pärnu Postimehe spordiajakirjanik Enn Hallik, Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Jane Mets, maleliidu president Andrei Korobeinik, Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk jt.

Rein Kilk

Kuidas õnnestus maailma esikabetaja Pärnusse meelitada? Sander Kilk vastas, et see oli vanema Kilgi idee ja töö. „Tema andis käsu asja korradada. Pidasime seda kohe supperideeks, sest ega maailmameister tavaliselt ei käi sellistes kohtades. Nii mõtlesimegi teha säärase ürituse. Lisaks prominentidele otsustasime kutsuda ka 10 koolilast. Kutsusime Hendrik Tamme ja veel kolmest Pärnu koolist: Koidula gümnaasiumist, Sütevakast ja Vene gümnaasiumist. Valiku tegid koolide õpetajad,“ rääkis Sander Kilk ettevalmistavast osast.

Sander Kilk simultaani palavuses

Sander Kilk ütles enda kohta, et isa õpetas talle malet mängima juba 5 või 6 aasta vanuselt. „Kabe oli alati teisejärguline. Aga koolis oli üks klassivend, kes malet väga ei mänginud ja eelistas selle asemel kabet. Mind see väga ei huvitanud ja seepärast sain enamasti kabes pähe,“ tunnistas noor Kilk.

Enne simultaani algust ütles Sander Kilk, et Pärnu sadama poolt pandi 1000 erone võitja auhind välja õhkõrnas lootuses, et mingi ime läbi võiks see isegi juhtuda. Siiski pidas seda võimalust ääretult pisikeseks ka Janek Mäggi. Isegi viigiga lõppevat mängu peeti suuresti ebatõenäoliseks.

Toomas Kivimägi Pyrrhose võitu vormistamas

Mängiti nii 64- kui 100-ruudulisel laual. Paar tundi kestnud simultaani järel pidid kõik võistlejad vanduma alla valitseva maailmameistri meisterlikkusele. Siiski väärib mõnigi mängija ka tunnustamist. Toomas Kivimägi lubas enda kõrval istuvale Rein Kilgile, et teeb neljakäigulise kombinatsiooni ja võtab Georgievilt tammi ära. Üritus kandiski vilja, kuigi tegemist oli Pyrrhose võiduga. Kivimägi ütles pärast mängu, et viimati kabetas 10 aastat tagasi.

Alexander Georgiev aitab Marko Šoriniga mängitud partiid analüüsida

Marko Šorin on pidev kabetaja ja osalenud edukalt mitmetel turniiridel. Tema alustas ristavanguga, millele Georgiev vastas samaga. Avang mängitigi väga pikalt lõpuni nii, nagu kaberaamatutes kirjas. Pärast simultaani lõppemist küsisin, kas maailmameistrile jäi mõni partii ka erilisemalt meelde? „Jah, laual olevaid mänge jäi küll meelde, aga näod muidugi mitte,“ vastas Grigorjev. Hiljem palus Šorin maailmameistrit appi oma mängu käiku analüüsima, milleks tagasihoidliku loomuga meister oli lahkelt valmis. Šorin soovis kinnitust enda arvamusele, et ühel momendil tekkinud võimalust maailmameistri vastu kabesse minna ei vii siiski viigini, nagu mõned kabetajad on väitnud.  Analüüsi käigus jõutigi tõdemuseni, et hetkeline paremus, mis oleks kombinatsiooni tulemusel mustad kabesse viinud ei oleks taganud mingit edu mängu edasises käigus.

Andres Metsoja annab esimesena kätt alistumise märgiks

Viimased lõpetajad olid muidugi 100-ruudulisel laual mängijad. Kõige kauem suutis vastu seista Hendrik Tamm. Vaataja pilgu läbi mängisid tublilt vastu näiteks Silver Leppik, Andres Metsoja, Aldur Vunk, mõned õpilased. Rein Kilk viskas nalja ja lubas pidada oma advokaatidega nõu, kuidas võiks kõige õiglasemalt ning maksuameti seisukohalt seadusekuulekalt siiski parimaid premeerida. Eripreemiat väärinuks teiste hulgas ka näiteks Pärnu linnapea ja maavanem, aga kas see ei tunduks sel juhul korruptsioonihõngulisena. Lõpuks otsustas Pärnu sadam Georgievi ettepanekul täiesti tõsiselt, et vaieldamatult on õiglase 500 euro suuruse eripreemia välja teeninud Inga Roots, Mihkel Tomberg ja Hendrik Tamm. Georgiev tunnistas, et kõige suuremat pinget tekitas Inge Roots, kellega mängitud seis kujunes mingil hetkel väga tasavägiseks.

Arvi Tamm

Tänasel simultaanil kohtuniku ülesannetes osalenud mõttesportlaste treener Arvi Tamm esitas ajakirjanikele huvitava küsimuse: kui palju kombinatsioone on 64-ruudulises kabes? Pidavat olema üle 11 miljoni. 100-ruudulise puhul läheb asi veelgi kosmilisemaks. Arvi Tamm soovis kujutleda ühe kuupmeetri suurust liivaga täidetud kasti, milles peaks kõik liivaterad kokku lugema. Siis vast saaks aimduse selle kabelaua kombinatsioonide kujuteldamatust hulgast.


Murueided osutusid arvatust vanemaks

October 13th, 2014

Viis aastat tagasi viiekümnendat juubelit pidanud Sindi memmed pidutsesid laupäeval oma tegevuse kuuekümnendat tegevusaastat tähistades.

Murueided juubeldavad.Fotod Sindi seltsimaja kogust

Pidupäeva tort

„Viis aastat tagasi, 2009. aastal peeti pidu „Sindi memmed 50“. Täna peetakse pidu „Sindi Murueided 60“. Kuidas nii? Naljaga võib öelda, et eks vanas eas ole iga aasta kahe eest. Tegelikult on asi nii, et Sindi tantsu Grand Old Lady Amalie Jegorova (rühmajuht aastast 1959) leidis oma dokumentide hulgast autentse aukirja, mis tõestab, et Sindi eakate tantsurühm loodi 60 aastat tagasi,“ selgitas peojuht Priit Kask 11. oktoobri keskpäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale nüüdseks parandatud eksitust.

Eakate tantsurühm alustas 1954. aastal. Ringi loojaks oli Hilda Aassalu, esimeseks ringijuhiks oli tolleaegne klubijuhataja Helju Osol ja esimeseks rühmavanemaks oli Maire Soobik.

Aja jooksul on eakate tantsu juhendanud Bruno Soom, Anne Tammiste, kuid eriline osa tantsutegevuses on olnud Amalie Jegoroval, kes juhendas vahelduvalt kolm aastakümmet! Särtsakate tantsijate hulgas olid Erna Kambat, Gerda Andreesen, Helene Saluste jt. Lisaks tantsimisele tehti igasuguseid naljanumbreid, sketše ja lühinäidendeid.

Seejärel õpetas tantsu Vivian Martens, kes oli ühtlasi ka lauluansambli juhendaja. Siis jälle Amalie Jegorova, 2002 kuni 2006. Viis aastat vedas tantsijaid Milli Vilse, 2006 kuni 2011. Viimased paar aastat juhendas murueitesid Maie Narits ja sellest sügisest alustas tantsujuhina Saima Laanemaa.

Rühm on esinenud memme-taadi pidudel, erinevatel festivalidel, oma tantsupäevadel, tänavatantsul, lipu päevadel, jääfestivalil, sanatooriumi puhkeõhtutel, seltismaja sündmustel, sünnipäevadel ja juubelitel. Väga eredalt meenutatakse Kihnu reisi, kui saadeti teele laulupeo tuld. Üheskoos on käidud mitmetes veekeskustes Pärnus, Saaremaal, Rakveres. Sindi Murueitedel on kontaktid teiste sarnaste rühmadega Tootsis, Toris, Paikusel, Elvas, Rõuges, Södertäljes. Järgmisesse sügisesse kavandatakse reisi Rootsi, külla Södertälje soomlaste etnorühmale.

Pidulaua ääres

„Mina tulin tantsima 1987. aastal. Sel ajal korraldati väga tihti pensionäride pidusid. 5 rubla ja laual väikesed suupisted, rühm tantsis, ansambel laulis. Esinesime kõikidel klubi pidudel, ka Tallinnas. Viivian Martens õpetas tantsud, seadis lauludest kokku naljamängud. Tegime lausa naljaetendusi. Laval olid peremees, sulased, teenijad ja isegi hobune,“ meenutas tänastest tantsijatest kõige kauem, 27 aastat, tantsimas käinud Ilme Kask. Loide Loring on tantsinud 26 aastat ja Vilma Tiitus 19 aastat.

Ajaleht Sindi Sõnumid kirjutas 1999. aastal, et memmede repertuaaris on eesti, läti, poola, soome, taani ja tatari rahvatantse, samuti vanu ballitantse, kantri- ja isegi diskotantse. Peale selle veel ringmänge ja laulumänge. „Tänu Sindi vabrikule on kõigil memmedel ilusad eesti rahvarõivad.“

Samast augustikuu lehest on huvitav lugeda, et 1994. aastal liituti Taadi-memme pidudega. 1995. aastal toimus Taadi-memme pidu Sindis, kuhu kogunes tervelt Pärnumaalt 300 taati ja memme. „Võtsime nad vastu regilauluga ja tantsisime tatari tantse. Meelde jäi, kuidas saalitäis rahvast tantsis tund aega põrandalt lahkumata. Pillimeeste väike paus – ja üllatus kui suur – saal oli tühi, kõik olid koju läinud. Uus kogemus pillimeestele.“

1997. aasta Taadi-memme peol toodi lavale laulumäng „Kosjasõit“. Külas olid taanlased. 1999. aasta aprilli viimasel päeval toimus kohtumisõhtu Anjalankoski mees- ja segakooriga. Koos mängiti eesti rahvamänge, pidu polevat tahtnud kuidagi lõppeda. Sama aasta jaanipäeval tantsiti vihmast hoolimata Sindi laululaval, saateks Mixeri süntesaator, mida klaverisaatja nägi esimest korda.

Kuuskümmend aastat eakate tantsu Sindis algas tantsijate tulekuga lavale läbi saali. Tantsiti „Oige ja vasemba“. Murueided tantsisid sünnipäeva valssi ja „Maie polkat“. Murueitedega tulid pidutsema tantsijad Tootsist, Torist, Paikuselt, Torist, rühmad kodulinnast. Ka Slavjanotška, kes sel sügisel tähistab oma 20 tegevusaastat.

Pidulauas

Samal teemal:

Pool sajandit memmed isekeskis

Tantsuõpetaja Amalie Jegorova tähistab juubelit

Sindi memmed Sindi muuseumis


Kolhethi kohvik oli Pärnu kirjandusrahva päralt

October 12th, 2014

Siiri Metsamägi raamat “Nurrikud Pärnus”

      

Tulihobu                                                                                 Lea Jaanimaa

Paavo Kanguri raamat Santiago de Compostela muljetega läheb Kati Saara Vatmannile

Kolhethi kohviku leiab hõlpsasti üles Georgia lippu nähes

Oktoobrikuu 11. päeval oli pärnakatel ja kaugemaltki tulnukatel võimalus kohtuda üheaegselt üheksa autoriga, kes kõik oma viimaseaja loomingut tutvustasid. Kohtumispaik on juba mõnda aega muudetud ja varem mitu aastat Marja-Magdaleena Gildimajas toimunud kogunemised asendunud kooskäimistega Hommiku tänava äärses kohvikus Kolhethi. Asukoha leidmine ei valmista vähimatki raskust, sest õdusa paiga uste avatuna hoidmise ajal on Georgia lipp uhkelt maja seinale heisatud.

Esimesed kohale jõudnud ja esimene lahkuja seadsid ennast kohviku ette pildile

Probleemi võivad tekitada üksnes lünklikult salvestunud meelespidamised, iseäranis siis kui tähtsad kutsed jäävad juhuslikule lipikule märgituna vähem oluliste paberite vahele unustushõlma. Sel juhul olgu kiidetud ja tänatud mõni hea juhuslik tuttav uulitsanurgalt, kes parajal hetkel meeldetuletust korraldab. Sõitsin omalinna mehega Sindist Pärnu. Bussist väljudes temal teadagi oma tegemised, minul oma. Peatselt kohtusime vastassuundades liikudes uuesti. Tema küsima, kuhu lähed? Mina: muidugi koju! Tema mitte, minevat hoopis kirjandusõhtule. Ai jaa…, häbenesin hajameelsust ja siunasin unustamist, aga ei salanud, et uudis tuli kuidagi ootamatult. Lubasin koduteelt tagasi pöörata ja meelt parandada, et siiski õnnelikul kombel õigeaegselt ja sõnapidavalt kohal olla.

Christian ja Heli Künnapas

Margit Peterson on luule ja proosaga põimitud kirjandusõhtuid korraldanud vist alates 2011. aastast saadik. Eile koguneti aga kolmandat korda Kolhethis. Vastupidiselt saabujatele väljus kogunemise ajal kohvikust Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson, naeratas, tervitas ja järgmisel hetkel oligi maja nurga taha kadumas. Jõudsin hüüda: kuhu nüüd? Tema vastu, et tal olevat juba Heli ja Margit intervjueeritud ja pool tööd tehtud. Mõtlesin: näe, jõudis ette. Tahtsin samuti Heli Künnapast ja tema suvel ilmunud noorte romaanist „Tristan“ kirjutada. Esimesed sada lehekülge küll alles loetud, aga piisab sellestki, et hinnata raamatu väärtust. Kindlasti ei jäta raamatut pooleli ja tahan esimesel võimalusel ka lugemata jäänud 150 lehekülge ära lõpetada.

Heli Künnapas ja Christian

Künnapas oli esimene esineja, kellele õhtujuht Meelis Sarv sõna andis. Kolmanda raamatu autor tuli maakonna ääremaalt linna koos pisikese pojaga. Christian on vaatamata oma väga noorele eale hästi kasvatatud poiss, kuulekas ja tasane. Jälgis kõike toimuvat teraval pilgul ja hoidis ennast ema esinemise ajalgi kenasti süles, mõne olulise ütlemise juures aga sirutas ennast käsivarrepikkuselt sirgeks, et kõigi tähelepanu peamisele juhtida. Tegelikult tulingi põhiliselt „Tristani“ autorit kuulama. Kuulasin sama pingsa tähelepanuga, nagu alustasin tema raamatu lugemist.

Margit Peterson ja Meelis Sarv esitlevad oma loomingut, et hetk hiljem need omaniku vahetusse anda

Alati on Margit saanud kokkuleppele ka muusikutega, kes kirjandusõhtuid laulu ja pillimänguga sisustavad. Samuti on Meelis Sarv esinenud oma ansambliga Pööloy Gläänz. Eile oli võimalus omada tema ansambli uut plaati. CD neljas lugu kannab pealkirja „Eemal“, viisi autor Meelis Sarv ja sõnade autor Margit, kes kolmiku esinemise ajal oma esinemise järge kerge rambipalavikuga ootas.

Heiko Kivila

Umbes aasta koos musitseerinud tegijad “Kolm Meest Said Kokku” polevat Meelise sõnul Kuldne trio, aga kiiduväärt muusikud selletagi. Heiko Kivila, kes mind tänaval teises suunas astuma pani, mängib enda valmistatud dudokoni, basskitarri keeli tõmbab Jaanus Allik, laulab Alar Sinimeri. Valdavalt on repertuaaris Ott Arder, Juhan Liiv, Debora Vaarandi. Sinimeri loob valitud luuletustele viisid.

Irja Salova loeb Tristanit

Margit esitles oma esikromaani “Segavereline”, millele on tehtud ka esimene kordustrükk. Olen tema romaani läbi lugenud ja täiesti loetavaks tunnistanud, ehki leidub ka teistsuguseid arvamusi. Mõtteid romaanist saab lugeda siia klikkides. Märkasin, et üks noor naine oli keskendunud “Tristani” kaanepildiga raamatut lugema ja harva pööras tähelepanu muule. Seisis vankumatult kuid kergelt seina toetades. Margit ütles, et kaunist soengut teeb talle toosama naine.

Siiri Metsamägi tutvustas ennast ja oma raamatut mulle veidi enne suure rahva ette astumist. “Nurrikud Pärnus” on mõeldud kuni 10-aastastele lastele.

Siiri Metsamägi

„Olen Pärnu Kastani Lasteaia õpetaja. Kevadel ilmunud kogupereraamatu “Nurrikud Pärnus” tegelased on juba minu raamatust välja tulnud. Kunagine Vana-Pärnu tüdruk, kooliõde Maritsa aitab neid meisterdada, ise Inglismaal elades,“ jutustas Metsamägi raamatusõpradele ja hoidis kahte Nurriku maskotti kõigile nähtavalt rinnal. Raamat sai alguse kaks aastat tagasi veebruaris, kui ilmus esimene pildike või nagu filmilõik mu ettekujutusse. Raamatu ainetel toimus maikuus lasteaedade laulupidu Pärnu kolledži aasal, kus ma ise Kassikaku rollis olin.“

Kirjandusõhtul on teisigi lapsi

Illustratsioonidki tegi Metsamägi värske kunstikooli kogemusega iseseisvalt valmis. “Linnavaadetega õlimaalid said lõuendile ja paberile tulid figuure kujutavad söe-värvipliiatsi-joonistused.“ Osa maalidest asuvad praegu näitusena Port Artur 2 ülemisel korrusel.  „Plaanis on Nurrikute raamat peagi vene keelde tõlkida. Venekeelsed pärnakad on juba huvi tundnud ja oma poolehoidu avaldanud.“

Tavaliselt on fotograaf Pilleriin Järve kaameraga kohal, sedakorda otsustas teisiti, puhata

Raamat on tema enda kirjastatud ja praegu kogub Hooandjas hoogu värvimisraamat väiksematele lastele. “Nurrikute värviraamat värsside ja Pärnu piltidega” tutvustab Pärnut, abistab häälikute õpetamisel ja pakub nuputamisülesandeid. Seegi raamat pakub väikestele ja suurtele võimalust koos tegutseda. Raamatu esitlus toimub 30. novembril Port Artur 2 Rahva Raamatu kaupluses.

Jüri Soo

Eks Nurrikute raamat räägib ise enda eest, leidis Metsamägi, kes kinkis kaks Nurrikut Margitile.

Inimesi tuli järjest juurde. Sisenes klassiõde Mare, klaasikunstnik Jüri Soo astus pika sammuga mööda tänavat ja pööras samuti ukse suunda. Margit püüdis kõiki külalisi kokku lugeda. Kuuldes, et juba on loendatud 40, ei tahtnud isegi uskuda näiliselt väikesele pinnale mahtuva ruumi suurust.

Delia Randmäe tuli kirjandusõhtule koos õe Dianaga

Delia Randmäe esitles oma raamatut “Maailmapäästmise muinasjutt” ja Tulihobu, kodaniku nimega Natalja Mereäär esitles oma debüütluuleraamatut “Valgus ja varjud”. Mõlema raamatu tutvustus jättis emotsionaalse elamuse, mis kutsuvad neid lähemalt lehitsema või koguni kaanest kaaneni läbi lugema.

De Krafinna

De Krafinna esitles oma loomingust luuleraamatut “Tark loom”, mida on toimetanud (:)kivisildnik. Samal ajal märkasin seltskonnaga liitunud “Tuusik teisele kaldale” raamatu autorit. Kati Saara Vatmann oli hästi liikuv. Pisike kaamera otsis osava käeliigutuse saatel paremat asendit inimeste vahel, et saada võimalikult hea pilt Christianist. Poiss ei näidanud vähimatki vastumeelsust, et teda nii suure huviga pildistatakse.

Jaanus Allik

Arvata, et Christianil midagi märkamatuks jäi, olnuks asjatu pettekujutlus. Väga terased silmad. Kahelda ei saanud ka Kati Saara Vatmani terases pilgus ja mõttes. Varsti istus ta minu kõrval ja sihtis objektiivisilmaga mõnd härrasmeest. Äkki olin koos noorusliku naisterahvaga selfie võtte abil kõrvuti ühel pildil. Palusin vilksamisi nähtud fotot veelkord näha, aga keeruline elektroonika tillukese kaamera sisemuses käis meie mõlema mõistmisest sellel hetkel üle ja nii see pilt silmist kaduski.

Kati Saara Vatmann annab autogrammi

Siis kutsus Meelis daami minu kõrvalt kuulajate ette. Aga enne pikemat jutustust kirjutas ta autogrammi oma neljakümneviiendana ilmunud raamatusse ja ulatas Paavo Kangurile. Samal ajal tuli istus uudistama ka kohviku peremees Andri Arula. Kuulsime, et autor on samuti luust ja lihast inimene, nagu me kõik. Vahe on võibolla selles, et kõik ei taha olla nii avameelselt julged kui tema.

Andri Arula, kohviku peremees

Kati Saara Vatmann nimetas kolme asja, milles on valesid otsuseid teinud ja kõneles nauditava monotoonsusega veel mitmest muust asjast oskusega, mis tekitas kuulajas mulje justkui loetakse kirjanduslikult hästi viimistletud teksti ette. Minu kõrvadele oli hea kuulda, et ta peab Heli loomingut peatselt ilmuva raamatu „Minu ilus elu maal“ põhjal hinde neli vääriliseks. „Heli Künnapas on väga andekas kirjanik,“ ütles seda raamatutut toimetav Kati Saara Vatmann, kelle hinnang kinnitas, et olen õigel teel Heli loomingu vastu huvi tundes.

Paavo Kangur tutvustab elulooraamatu Eri Kalsist

Lea Jaanimaa esitles oma raamatut “Äratundmishirm” ja viimasena rääkis Paavo Kangur kahest raamatust: Eri Klasist ja palverännakut kirjeldavast raamatust Santiago de Compostela’s.

Samal ajal veenis Kati Saara Vatmann, et Christian oskab ka tema süles istudes olla viisakas ja tore poisslaps.

Märkamatult jõudis kolme tunni pikkune kirjanduse tutvustamise maraton läbi.

Samal teemal:

Tajo Kadajas: Tartu vaim oleks nagu Pärnusse kolimas

Margit Petersoni luulega tutvuti sõnas ja muusikas

 


Pärnumaal tunnustati parimaid ettevõtjaid

October 11th, 2014

Pärnumaa maaelu edendaja MS Balti Trafo

Eile, 10. oktoobril anti Hedon spaa restoranis Raimond üle tunnustused 2014. aasta Pärnumaa ja Pärnu linna parimatele ettevõtetele.

 

                                                    Harmet                                                                           Scanfil

Barbara Lehtna ja Helen Solovjev tutvustavad naljakate sketšide abil autasustatavate firmade tegevust ja esitavad lihtsalt naljakaid mõtlema kutsuvaid tükke

Pärnu maakonna omavalitsustest tunnustasid parimaid aasta ettevõtjaid Sindi linn ja Tõstamaa, Halinga, Vändra, Sauga, Saarde, Are ning Audru vald. Tunnustuse andsid üle valitsuste juhid. Iga tunnustuse üleandmise juhatasid sisse Rüütli 23 asuva Pärnu Loomemaja noored näitlejad Barbara Lehtna, Helen Solovjev ja Ivo Orav, kelle naljakad sketšid tutvustasid kõigi autasustatud ettevõtete tegevust.

Marko Šorin kingib Krulli kohvikule raha, mis oli Sindis käibel aastal 1919

Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris avasid neile kuuluva perefirma Krull OÜ kohviku Sindi südalinnas alles möödunud aasta jõulukuul ja väärisid juba enna tosina kuu täitumist aasta ettevõtte nimetust. „Kuna tegemist on noorte väga hakkajate inimestega, siis tahaks neile kinkida raha,“ ütles Sindi linnapea. Ta selgitas Sindi elitaarsust ja meenutas, et linnal oli aastal 1919 oma raha. Et oluline asi ajaloost meeles püsiks, kinkis linnapea Krullile raamitult klaasi alla asetatud ja suuresti suurendatud rahatähe, mille kinigisaajad võiksid näiteks kusagile kohviku seinale külastajate jaoks hästi nähtavale kohale riputada.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtte auhinda üleandmas, tänavu on saajaks AQ Lasertool

Šorin rääkis veel Sindist kui sünnitunnistuslikult tööstuslinnast. Johann Christoph Wöhrmann’i tekstiilivabriku edule, mis omal ajal tegi Sindi tuntuks peaaegu tervel Euraasia mandril, on järge loomas mitmed suhteliselt uued ettevõtted. Neidki on eelmistel aastatel parimate ettevõtete tunnustamisel austatud: trükikoda Pajo, Sindi Lanka, Fein Elast Estonia. 2010. aastal pälvis Pärnu linna ja maakonna parimate ettevõtjate esiletõstmisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolse tunnustuse Fein-Elast Estonia juhataja Urmas Mägi, kes kuulutati maakonna vastutustundliku ettevõtja nimetuse vääriliseks. Järgmisel aastal anti Urmas Mägi juhitud firmale Pärnumaa parima ettevõtte tunnustus „Pärnumaa karu“.

Kadri Kärg-Varris ja Urmas Varris

Erinevalt eelmistest aastatest, kui märgati üksnes tootjaid, pöördus nüüd tähelepanu teenindusele, sest Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris täitsid pikalt haigutanud väikelinna tühimiku uuel tasandil kohvikukultuuri ellukutsumisega. Päris ilma tootmiseta ei näe oma tulevikku ka Krulli OÜ. Tunnustust vastu võttes kutsus Kadri Kärg-Varris rahvast nende pagaritsehhis küpsetatavat puhast rukkileiba ostma.

Halinga vallavanem Ülle Vapper (paremal) annab valla aasta ettevõtte auhinna üle Clivia Toormise OÜ esindajale

Tõstamaa valla aasta ettevõtte auhinna andis Tekamer OÜ esindajale üle vallavanem Toomas Rõhu. Samaväärse auhinna andis Clivia Tootmise OÜ-le üle Halinga vallavanem Ülle Vapper. Vändra alevivanem Toomas Sonts andis auhinna üle firmale Välu OÜ. Sauga vallavanem Priit Ruut andis autasu kätte Vändra Tarbijate Ühistule. Saarde vallavanem Andres Annast andis auhinna ettevõttele Metsis OÜ. Are vallavanem Lauri Luur andis auhinna üle ettevõtte Karjamõisa OÜ esindajale. Audru vallavanem Siim Suursild andis valla aasta ettevõtte nimetuse ja sellega kaasas käiva meene Marmorest OÜ esindajale.

Anne Sulling ja Toomas Kivimägi

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling viibis samuti ettevõtjate austamise õhtul. Ta julgustas ettevõtjaid mitte müüma odavamalt, kui seda tehakse mujal arenenud maailma riikides. Riigikogu liige Annely Akkermann tuletas meelde, et Anne Sulling on see naine, kes on muuhulgas olnud ka riigi edukaim „õhumüüja“ ja CO2 kvootide müügiga Eestile sadu miljoneid eurosid teeninud. Seega tema sõnade ja tegude eeskuju väärib järgimist.

Annely Akkermann ja Kaire Ilus annavad Hedoni esindajale auhinna üle

Sihtasutus Pärnumaa Turism nõukogu selgitas välja tänavuaastase turismiarendaja. Nõukogu esimees Annely Akkermann ja juhatuse liige Kaire Ilus andsid üle tunnustuse „Aasta turismiarendaja 2014“ spaahotellile Hedon, kes investeerisid 11 miljonit eurot Pärnu sümbolina tuntud mudaravila hoone restaureerimisse ja uue hotelliosa ehitusse. Hoones asuvad seminariruumid, restoran ja 72 hotellituba.

Andres Metsoja: Pärnumaa aasta tegu 2014, Lottemaa teemapark

Sama kategooria nominendina väärib nimetamist kindlasti ka Tahkuranna vallas juuli lõpul avatud Lottemaa teemapark, mis on Balti riikides ruurim. Lottemaa on Janno Põldmaa ja Heiki Ernitsa populaarsetest joonisfilmidest, teatrietendustest ja raamatutest tuttav Leiutajateküla, mida külastas veidi rohkem kui kuu jooksul 40 000 inimest. Projekti kogumaksumuseks kujunes üle 7 miljoni euro. Sellest tasus EAS 4,4 miljonit. Rajatis pälvis Pärnumaa aasta tegu 2014 tunnustuse, mille andis üle Pärnu maavanem Andres Metsoja.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eeri Tammik andis tunnustuse Pärnumaa maaelu edendaja kategoorias üle OÜle MS Balti Trafo.

AS Swedbank Lääne-Eesti regiooni direktor Egon Jekabson andis üle 2014. aasta välisinvestori auhinna OÜle Harmet.

Pärnu linna ettevõtluse peaauhinna “Aasta uuendaja 2014″ andis linnapea Toomas Kivimägi üle OÜle Scanfil.

"Pärnumaa karu" võitis Trimtex Baltic

Pärnu maavanem Andres Metsoja andis üle tunnustuse kategoorias Pärnumaa parim ettevõte „Pärnumaa karu“ Trimtex Baltic OÜ-le.

Pärnu linna parimaid teenindusettevõtteid on reastatud 1997. aastast alates konkursi “Kuldne Oaas” raames.

Nagu möödunud aastalgi, viidi parimate ettevõtete välja selgitamiseks läbi konkurss.Tänavugi valiti parim restoran ja kohvik, aasta uus tegija, parima teenindusega ettevõte ning parim meelelahutuse või vaba aja veetmise koht. Kuldse Oaasi auhinna saajad selgitati välja küsitluse tulemusel, millele vastas 545 inimest. Auhinnad andis üle Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Steffani esindajad

2014. aasta parim restoran on Steffani Pitsarestoran. Vaatamata, et parima restorani kategoorias pakkus tugevat konkurentsi restoran Raimond, suutis Steffani Pitsarestoran kindlustada esikoha juba kolmandat aastat järjest. Kahe parima restorani omavahelise heitluse vahele jäi vaid kümmekond häält. Kolmanda koha selles kategoorias saavutas Villa Wesset.

Parima kohviku esikolmiku moodustasid Supelsaksad, 2014. aasta suvel avatud Kohvik Komfek ning Cafe XS.

Katlamaja noored

2014. aastal loodi uus võistluskategooria: Aasta uus tegija. Aasta uus tegija otsustati kindlameelselt omistada Hedon SPA-le. Teise koha saavutas alternatiivne kultuuriklubi Katlamaja, kolmas koht kuulub kohvikule Kalamajakas.

Parima teenindusega ettevõtte osas oli arvamusi erinevaid ja aasta parimaks hinnati Steffani Pitsarestoran. Teist ja kolmandat kohta lahutas kõigest kaks häält, kuid Cafe XS edestas siiski kohviku Fookus.

AQ Lasertool ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtte auhinnaga

Parima meelelahutuse või vabaaja veetmise koha kategoorias toimus samuti tugev konkurents ning võitja otsustati vaid nelja häälega! Võitjaks osutus sellel aastal uus tulija- alternatiivne kultuuriklubi Katlamaja, edestades Sugari Ööklubi ning Apollo Kino.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda andis üle ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtte auhinna, mille sai AQ Lasertool. Audru vallas tegutsev firma sai 2009. a ka Pärnumaa Karu auhinna. Firma on tuntud tipptasemel keevitajatega.

Samal teemal:

Pärnu linna ja maakonna aasta parimad ettevõtjad väärivad kiitust

Urmas Mägi on kõige vastutustundlikum ettevõtja


Aldo Kals tervitas XI Seto kongressi

October 9th, 2014

Täna Värska sanatooriumis toimunud XI Seto kongressil ütles Aldo Kals oma kõnes muuhulgas, et maksev piirileping aastast 1920 on olemas ja iga huviline võib selle leida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate lepingute registrist šifri 11 LTS 29 alt.

Aldo Kals XI Seto kongressil.  Foto erakogust

Väga austatud XI Seto kongressist osavõtjad!

Lubage Teid tervitada rühma aasta emade ja isade nimel, kes kirjutasid emadepäeval alla Riigikogule edastatud avaldusele. Selles kutsuti uue piirilepingu ratifitseerimisel ütlema ei. Kui demokraatlikus riigis võim ei tule toime oma kohustustega, siis on õigus tegutseda kodanikualgatuse korras.

Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Setomaa. Fotol osa vaibast Setomaa vapiga.

1917. aasta aprillis andis Vene riik eestlastele autonoomia. See tähendas ka võimalust moodustada Eesti rahvuskubermang. Sinna liideti Eestimaa kubermangu kõrval eestlastega asustatud Liivimaa ja Petrogradi kubermangu alad. Pihkva kubermangus asunud Petserimaa liitumise aluseks oli setode kiri Eesti Maanõukogule juulis 1917. Nende taotluse jõustumise katkestas aga bolševike riigipööre. Petserimaa liitumine Eestiga viidi lõpule Vabadussõja tulemusena Tartu rahulepingus määratletud riigipiiriga.

1944. aastal arvas ühe suurriigi juht, et Atlandi harta on tõsiseltvõetav dokument. Selle alusel tulnuks sõja järel taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Et Eesti okupeerimisest endale mingit kasu lõigata, napsas üks nõukogude sotsialistlik vabariik teiselt Saaremaa suuruse maatüki. See koosnes Eesti Ingerimaast ja suuremast osast Petserimaast.

Inimelu nagu ka riigi maa-ala väärtust ei saa rahaliselt mõõta. Majandusteadlased on selle maakaotuse hinnaks siiski lugenud vähemalt triljon eurot. Miljonilise rahvaarvu puhul oleksime seda maaloovutust tegemata kõik miljonärid!

Eesti Vabariik taastati 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel. See hõlmas riigi kõiki tunnuseid, kaasa arvatud riigipiiri. Nii tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 12. septembril 1991 kõik riigipiiri muutmist puudutanud Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi otsused.

Üks meie piiriläbirääkija on tunnistanud, et Eesti poliitikud ei teadnud Petserimaa ajaloost ega ajaloolisest geograafiast peaaegu midagi. Kummaline on, et taunitakse stalinismi, kuid mitte Eesti NSV stalinistlikku riigipiiri. Taunitakse Gruusia ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumist, aga ei tehta sama Eesti puhul.

Kunagi oli kõne all Lääne-Petseri maakonna moodustamine. Seda aga setod vist ise ei soovinud. Ilmselt oli põhjenduseks vajaliku keskuse ja teedevõrgu puudumine. Lääne-Petseri maakonna olemasolul oleksite halduslikult riigi tasemel esindatud, samuti igas ajaloo- ja geograafiaõpikus ning maakaardil! Praegu mitte.

Aldo Kals vestleb pärnakatega Tallinnas Lossi platsil

Kõik Eesti Vabariigi kodanikud peavad teadma, et Setomaa ehk Petseri maakond on Eesti lahutamatu osa. Kellelgi pole õigust seda nurgaadvokaadi võtetega meie küljest ära võtta. Nii nagu toimus Petserimaa koloniseerimine, peab toimuma ka dekoloniseerimine. Rahvusvahelise õiguse alusel vastutab kõige eest kolonisaator ja kannab kõik kulud. Eesti Vabariigi seadused aga ütlevad, kellel on ja kellel pole õigus Petserimaal elada.

Seniks on vajalik Seto kogukonna igakülgne arendamine Eestis, et tulevikus laieneda kogu Petserimaale! Täname Vikipeediat, kus Petseri ja Petserimaa kuulub de jure Eestile koos märkusega, et osa sellest on Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud.

Olen vaimustatud setode võimest oma tavasid järgides teostada end keeleliselt, kultuuriliselt, majanduslikult ja poliitiliselt! Ma tänan setosid, kes te oma kongressidel olete toetanud Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust ja õiget riigipiiri. Kontrolljoon tuleb aga viivitamatult välja ehitada! Tulevikus jääb see omamoodi Tannenbergi liiniks. Seal võetakse rajalt maha rohelised mehikesed, kellel on õnnestunud märkamatult üle Irboska kõrgustiku hiilida!

Eesti Vabariik ei vaja uut piirilepingut! Maksev piirileping aastast 1920 on olemas. Iga huviline võib selle leida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate lepingute registrist šifri 11 LTS 29 alt. Kõik meid tunnustanud välisriigid tegid seda just selle lepinguga määratletud piirides . Uus piirileping on petserimaalaste alatu reetmine! Selle eest palun teilt vabandust! Õnneks saab Riigikogu seda heastada, jättes uue piirilepingu ratifitseerimata.

Idapiiri küsimus pole eraisikute ega seto kogukonna, vaid kogu Eesti rahva tõsine riigiõiguslik mure. Selle lahendamisel ei saa kõne alla tulla põhiseadust rikkudes Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kahjustamine.

Kui me hetkel pole läbirääkimisvõimelised, siis külmutagem need. See pole küll lahendus, aga pole ka järeleandmine.

Setode lipuga Välisministeeriumi ees

Soome rahvuskangelane marssal Mannerheim on öelnud, kui rahvas loovutab jalatäie oma riigile kuuluvat maad, ei vääri ta iseseisvust! Setode huvides saaks kasutada mitmesuguseid dekoloniseerimise, rahvusvahelise kohtupidamise, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni järgimise jm. võimalusi. Setodel on õigus takistamatult elada Tartu rahulepingu piirides kogu oma ajaloolisel asualal!

Meil pole kuhugi taganeda, meie selja taga on meri! Täna loovutame Petserimaa, homme nõutakse meilt mõnd teist maakonda!

Samal teemal:

Aldo Kals: amokijooks riigipiiri nimel oli asjatu järeleandmine

Aldo Kalsi kõne Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi kogutud allkirjade üleandmisel

Rühma Eesti aasta emade ja isade avaldus

Piirileppe küsimuses avaldasid pärnakad arvamust nii kodulinnas kui Tallinnas

Eesti rahvas, piirilepe ja Põhiseadus?

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping


Noorte tulevikutegijate mõtted koondusid Pärnu jõele

October 9th, 2014

Põlisküla kämping, Koidula Gümnaasium

Tänavuse üheksanda tulevikutegijate ideede võistluse peamõtteks oli „Pärnu jõgi ettevõtluse heaks“, milles osales 16 meeskonda seitsmest Pärnumaa üldhariduskoolist. 8. oktoobril toimunud konkursil peeti arvestust algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi astmes.

       

Vesikirpude laenutus, Häädemeeste Keskkool                   Vesikämping, Häädemeeste, maketi valmistaja Kätrin Türin

Jane Mets, žürii liige

Ka sellel sügisel peeti tulevikutegijate konkurss Port Artur 2 aatriumis, kus jätkub kõigile osalejatele parajalt vajalikku pinda.  Ideekonkursi “Tulevikutegijad” korraldustoimkonna esimees on endiselt väsimatu Mari Suurväli. Korraldajaks on TÜ Pärnu kolledž, MTÜ Majandusõpetajate Selts ja Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon. Hindamiskomisjoni kuulusid Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov, Pärnu abilinnapea Jane Mets, Pärnu Postimehe ajakirjanik Silvia Paluoja ja teised.

Algklassidest tuli ainsana välja Eve Sikka juhendamisel Pärnõe Põhikool. Õpilased Markkus Kalaver, Laura Kulbok, Harto-Alari Tomson ja Elmo Lumiste valmistasid ette päkapiku päeva.

Annabel Vilgats ja Sirelin Kukk võtavad auhinna vastu

Põhikooli arvestuses olid esikoha vääriliselt tublid Annabel Vilgats ja Sirelin Kukk, kelle ideed aitas kujundada juhendajana õpetaja Eneli Arusaar. Laste idee romantilisest imedemaast armunutele Pärnu jõe ääres tekitas tänu Sirelini veenvale jutustusele imetlusväärse imestuse sellest, kuivõrd vabas fantaasiarikkuses 5. klassi tütarlapse mõttelend võib Sindi linna kohal hõljuda. Ei saanudki päris hästi aru, mis sai peamiseks kõrgemate punktide andmisel. Kas Sireli eriliselt usutavana mõjuv jutustamise oskus või ikkagi mõtte sisukus? Ilmselt mõlemad.

Eneli Arusaar võtab vastu tänusõnad

Ka teine koht läks Sindi Gümnaasiumile. Neljaliikmeline meeskond mõtles välja ujuva forellikasvanduse, mis pidavat olema väga mobiilne ja seega ka ülimalt originaalne. Juhendaja jällegi Arusaar. Sindi Gümnaasium oli ka kõige arvukamalt esindatud.

Kolmas koht läks Pärnjõele, kus tegutses samuti neljaliikmeline meeskond. Sikka juhendamisel kavandasid noored lodjareisi piki Pärnu jõge.

Uue silla veekeskuse ehitajad Siim Malm, Kaur Lauer, Ramel Tasane, Keith R. Allikvee

Gümnaasiumi astme töid hinnates leidis žürii enamik, et Uue silla veekeskuse ehitamiseks on tõepoolest viimane aeg ja seepärast otsustati Koidula Gümnaasiumi õpilaste töö tõsta esimesele kohale. Siim Malm, Kaur Lauer, Ramel Tasane ja Keith R. Allikvee võtsid oma juhendaja Mari Suurväli nõuandeid täie tõsidusega ja nii ei jäänud ka hea tulemus olemata.

Mari Suurväli tänab Elbe Metstalu

Vesikämpingut kavandanud Häädemeeste Keskkooli kolmeliikmeline meeskond sai teise koha. Tublide noorte juhendaja oli Elbe Metstalu.

Väga huvitava nuputamisega tulid ideekonkursile Koidula Gümnaasiumi 2 noormeest. Idee elektrienergia tootmiseks andis neile kolmanda koha. Juhendaja oli Mari Suurväli.

Eve Sikka

Kokkuvõtteks võib öelda, et noorte mõtteid kuulates ja ideekavandite jooniseid või pilte vaadates võinuks vabalt ka mõned kohad teises järjestuses välja jagada, mõne märkimata jäänud meeskonna töö aga julgelt juurde lisada. Tähelepanuväärselt huvitavat ja põnevat oli rohkem kui auhinnalistele kohtadele ruumi jätkus. Tervitatav oli Vändra Gümnaasiumi esmakordne osalemine. Nende mõttelend „Vändra jõgi ettevõtluse heaks“ oli muljetavaldavalt kõikehaarav, millest nende endi arvates ja ka hindajate seisukohalt olnuks mõndagi vettpidavat valida. Midagi seletamatult kütkestavat õhkus Põlisküla kämpingust, millega tegelesid Koidula Gümnaasiumi noormehed ja üks neiu. Pärnu Ühisgümnaasiumi soov avada amfiibbussiliin mööda Pärnu jõge ja kusagil Sindi kohal sõita mööda linna tänavaid oli samuti ulmelises plaanis väga põnev mõte. Pärnu-Jaagupi Keskkooli õpilased veaksid meelsasti tulevikus klaastoru läbi Pärnu jõe kusagil Reiu jõe suudme piirkonnas. Jalakäijad pääseksid kahe kalda vahel hõlpsasti liikuma ja turistidel oleks võimalus imetleda jõge vee sisemusest vaadates. Väga tänuväärse mõttega muudaksid Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased endise masinatehase varemed tulutoovaks rajatiseks, kus hakkaks paiknema vesilennujaam, turistide majutuskoht, teaduskeskus ja infopunkt. Häädemeeste Keskkool avaks vesikirpude laenutuse.

Õpilastelt küsiti ka ühe või teise projekti ligikaudset maksumust, aga Mari Suurväli ütles, et tegemist on eelkõige ideede väljapakkumisega. Ka täiskasvanud ja akadeemilise ettevalmistuse saanud arhitektid, konstruktorid, kunstnikud esitavad konkurssidel mõnikord küsitava praktilise väärtusega ulmelisi töid, mis ikkagi on väga põnevad ja täiendavad loomingulise mõtte lõputut avarust.

Samal teemal:

Pärnus peeti tulevikutegijate ideekonkurssi

Pärnu maakonna koolid on tuleviku ideedelt rikkamad

Noorte ideed aatriumi valguses


Urvakeste rühma lapsed harjutasid kätt leiva valmistamisel

October 8th, 2014

Täna külastasid Sauga valla Tammiste lasteaia Urvakeste rühma lapsed Sindis Krulli kohviku pagaritsehhi, kus nad said oma kätega proovida leiva valmistamist.

Urvaste lapsed tutvuvad Krulli kohvikus leiva tegemisega

Evelin Bergmann oma lastega pagaritsehhis

Urvakeste õpetaja Evelin Bergmann ütles, et varem on lapsed külastanud Pärnus Tallinna maanteel tegutsevat Pärnamäe pagaritsehhi, aga täna said nad Krullis teha käed esmakordselt ka jahuseks ja taignaga kokku mätsida. Bergmanni sõnul õpetatakse nende lastele maast madalast erilist austust leiva vastu. „Tammiste lasteaias teatakse, et leiba alles ei jäeta ja kääru maha kukkudes antakse üles tõstes sellele suud,“ kinnitas õpetaja, kelle rühma 6-7aastaste laste pere on väga innukalt teadmistehimuline ja soovib kõike ise järeleproovida.

Ralf Ramot, leivameister

Krulli kohvikut soovitas samas ettevõttes töötav Maret Pais, kelle laps käib Tammistes. Suure töölaua taga rääkis leivategemisest Ralf Ramet, kes omab paljude aastate pikkuseid leivateo kogemusi. Lapsed said tainast voolida ja anda sellele selliseid kujundeid, nagu fantaasiameel neile ette „joonistas“.

Ramet ei kahtle, et puhas rukkileib peaks kõigil söögikordadel olema vähemalt ühe viiluna muu toidu kõrval. Rukis parandab soolestiku tööd, hoiab kehakaalu, veresuhkru taset, alandab kolesterooli ja teeb igati tervisele head. Lõpuks on rukkileib ka väga maitsev toit.

Eelöeldu põhjal on mõistetav Eesti Leivaliidu alustatud teavituskampaania „Leiba ei asenda“, mis kutsub rahvast rukkileiba sööma.

          

Samal teemal:

Tervislik rukkileib

Leivategija purustab müüdi: eestlaste „musta leiva” lembus on eriti pentsik


Raimond oli eilse õhtu Paikuse õpetajate päralt

October 7th, 2014

Paikuse valla õpetajad Raimondis

Paikuse vallavalitsus jätkab pikaaegset kaunist tava kutsuda igal aastal õpetajate päeva puhul oma kodukandis töötavad õpetajad pidulikule õhtusöögile, kus austatakse valla aastaõpetajaid ja tervitatakse uusi tööpostile asunud pedagooge.

Ene Mihkelson, Ulvi Mihkeles, Tiina Tominga Erbezinger

Sooviga rõhutada erilist austust oma õpetajate vastu valitakse alati pidupäeva vastuvõtuks mõni hästi esinduslik restoran. Tänavu tulid õpetajad juunis avatud uude Hedon SPA hoonesse, milles asuv hubane restoran kannab ’30-ndatel musitseerinud ja Pärnule kuulsust toonud legendaarse muusiku Raimondi nime.

Raissa ja Mykola Rybchenko

Meelelahutuslikku esinemist ei pakkunud sedakorda kuulsused kaugemalt, vaid muusikud oma koduvallast. Ukrainlaste abielupaar Raissa ja Mykola Rybchenko elavad esimest aastat Paikusel. Mykola saatis akordionil Raissa laule ja tutvustas esitatud palade sisu täiesti arusaadavas eesti keeles. Lõunapärases temperamendis esitatud lood võeti õpetajate poolt siiras tänutundes vastu ja meeldimist kinnitati südamlikult tugevate plaksutamistega.

Sõnavõttudega tervitasid õpetajaid vallavanem Kuno Erkmann ja abivallavanem Helve Reisenbuk. Meeldejäävalt kõnetas õpetajaid abivallavanem, kellel on sageli jutustada mõni kasulik õpetlik lugu. Eile osutas ta hanede meeskonnatööle, mida tasub ka inimestel märgata.

          

Kuno Erkmann                                                                                                       Helve Reisenbuk

Aare Külaots, Paikuse Põhikooli direktor, õpetajatega

Aasta õpetaja nimetus omistati kolmele naisele.

Mesimummi lasteaias erivajadustega lastega tegelevat Ene Mihkelsoni tuntakse tema suure ja mitmekülgse loovuse poolest. Tema osana rõhutakse näidendeid ja kiidetakse planeerimise oskust. Mihkelson on konkreetne ja otsekohene.

Õpetajad vastuvõtul Hedonis

Paikuse Põhikooli õpetaja Ulvi Mihkeles õpetab vallas juba veerand sajandit. Oma teadmisi ei hoia üksnes enda isiklikuks tarbeks vaka all. Käesoleval aastal ilmus temalt koostööraamat „Tarkus tuleb tasapisi“. Nii praegused kui endised õpilased peavad teda maailma parimaks õpetajaks, kelle veendumuse kohaselt võidab hea sõna võõra väe.

Tiina Tominga Ergezinger tuli, nägi ja võitis Seljametsa Lasteaed Algkooli pere südamed. Säravalt lihtsa ja isikupärase inimesena pälvib ta oma tõsise suhtumisega töösse kogu kollektiivi lugupidamist.

Anne Kalmus

Aasta koolitaja aunimetuse sai Anne Kalmus Paikuse Põhikoolist , kes 2012. aastal tunnistati maakonna aasta õppematerjali loojaks.

Austatud õpetajatele kingiti raamitud tunnuskiri, Paikuse sümboolikaga tass ja lillekimp.

Ulvi Mihkeles

Sirje Solom, Paikuse põhikooli õppealajuhataja

Sügisvärvides kingitus vallavalitsusele

Samal teemal:

Paikuse vald austas oma haridustöötajaid

 


Parem hea sõber, kui pool lehma katusel!

October 7th, 2014

Austria loodus pakub lummavaid vaateid. Foto Külli Šorin

23.septembri varahommikul, pool tundi enne sügise algust, startis Pärnust buss rõõmsate rahvatantsijate ja pillimängijatega, sihiks kaunis Austria. Rahvatantsurühmad Kirmas ja Kajakas ning kapell Kupparimuori sõitsid osalema kuuendat korda toimuvale rahvusvahelisele muusikafestivalile „Tants ja muusika Alpides“.

Reisist ja esinemistest koostas kokkuvõtva loo Külli Šorin, kes tantsib Kirmases.

Külli Šorin, rahvatantsurühmas Kirmases

Proovitants bensiinijaamas. Foto Külli Šorin

Bussisõit viis seltskonna läbi Läti-Leedu-Poola-Tšehhi. Jalasirutuspauside ajal tehti bensiinijaamades ja kaubanduskeskuse parklas mõned lustakad tantsutiirud, millega pakuti möödajalutajale ja –sõitjaile vaatamisrõõmu.

Festival algas 25.septembril Mozarti sünnilinnas Salzburgis. Enne planeeritud avakontserti oli reisiseltskonnal võimalus tutvuda vanalinna ja selle vaatamisväärsustega, millest üks olulisemaid on kindlasti kuulsa helilooja sünnimaja. Avakontserdi alguseks mängis ilmataat vingerpussi ja avas oma vihmaluugid. Korraldajad ei osanud seda huvitaval kombel ette näha ja otsustasid helitehnika ja osalejate säästmiseks kontserdi ära jätta. Kuid õiget rahvatantsijat vihm ei heiduta, pärast lausvihmas grupipildi tegemist lilleõites Mirabellegartenis kutsusid Läti ja Leedu tantsijad meid endiga kaasa ja nii sai toimuda omaalgatuslik avakontsert pargi lähedal oleva muuseumi saalis. Läti ja Eesti kollektiivid esinesid oma tantsudega ning Leedu ja Ukraina rühmad esitasid oma laule. Õhkkond oli sõbralik ja soe ning tekkis mõnus koostegemise tunne. Festival sai seega avatud ja positiivsete emotsioonidega sõideti edasi Raurisesse.

Ühispilt Mirabelle Gartenis. Foto Külli Šorin

Juhendajad Raivo Erm ja Roland Landing tantsuhoos. Foto Külli Šorin

Rauris on 3150 elanikuga asula otse Hohe Tauern rahvuspargi südames, mille lähedal asuvad paljud looduslikud vaatamisväärsused nagu Glossglockneri mägi ja Eisreisewelti jääkoopad.  Vanal ajal oli Raurise piirkond tuntud oma kullakaevanduste poolest, tänapäeval on asula populaarne turismiobjekt (aastas 240 tuhat ööbimist). 26. septembri pärastlõunal toimus Raurise kiriku ees asuval turuplatsil festivali kontsert. Ilm oli ilus ja publikut jagus nii väljakuäärsetele istekohtadele kui ka hotellide rõdudele. Eesti tantsurühmade juhendajate Raivo Ermi ja Roland Landingu poolt kokku pandud esinemiskava andis kummalegi rahvatantsurühmale võimaluse esitada oma lemmiktantse koos ja eraldi. Evi Vaheri juhendatava kapelli saatemuusika andis tantsudele juurde oma võlu. Festivalil osalesid veel kollektiivid Ukrainast, Lätist, Leedust, Ungarist ja Bulgaariast.

Ühispilt Raurise turuplatsil. Foto Külli Šorin

Festivali lõppakord oli kontsert Raurise kirikus 27. septembril. Sügavaima mulje jätsid Ukraina lapsed, kelle etteaste viimase loo sissejuhatuseks rääkis nende juhendaja: „Kahjuks käib meie maal sõda. Laste nutu kõrval kostab ka paljude emade nuttu. Esitame oma maa mitteametliku hümni.“ Lapsed laulsid käsi südamel ja samal ajal süüdati küünlad hukkunute mälestuseks. Laulu lõppedes valitses kirikus täielik vaikus, millele järgnes tormiline aplaus.

Ukrainlased esitasid hümni käsi südamel. Foto Külli Šorin

Eestlased kinkisid teistele juhendajatelegi Eesti lipud. Foto Külli Šorin

Kontserdi lõpus tänasid festivali korraldajad osavõtnud kollektiive ja nende juhendajaid.

Lugejais võib tekitada küsimusi käesoleva artikli pealkiri „Parem hea sõber, kui pool lehma katusel.“ Selgituseks – esiteks on see tore lause Kirmase poolt esitatava „Jooksupolka“ saatemuusikast ja seda hüüti aeg-ajalt üksteisele pika bussisõidu vältel tuju üleval hoidmiseks. Teiseks tõdes reisiseltskond taas, et rahvatantsijad saavad hakkama igasugustes olukordades ja oskavad üheskoos oma elu ise huvitavaks teha.

Aitäh teile vaprad ja professionaalsed bussijuhid Erik Siig ja Mati Koppel! Aitäh Eesti Lipu Seltsile!

Kirmase juhendaja Raivo Erm Foto Külli Šorin

 Salzburgi külastades on kohustus näha Mozarti sünnikodu  Foto Külli Šorin

 Leedulaste etteaste  Foto Külli Šorin

Lätlased tantsuhoos  Foto Külli Šorin

Bulgaaria koor  Foto Külli Šorin

Foto Külli Šorin

Foto Külli Šorin

Maailma suurim koobas Eisreisewelt Foto Külli Šorin

Lisaks festivali ametlikule osale tutvuti ka Austria vaimustava looduse ja mägedega  Foto Külli Šorin