„Karm kevad“ Sindis

July 9th, 2014

Täna avati Sindi Muuseumis 1949. aasta märtsiküüditamise 60. aastapäevale pühendatud rändnäitus “Karm kevad”, mille väljapanek koostati Riigiarhiivis säilitatavate dokumentide ning Riigiarhiivi, Filmiarhiivi, Okupatsioonide muuseumi ja erakogude fotode põhjal.

Karmist kevadest kõnelevad stendid Sindi Muuseumis

Süngeid aegu kirjeldavad ülevaatlikud materjalid panid kokku Riigiarhiivi töötajad Peeter Kenkmann, Tiit Noormets, Valdur Ohmann, Margus Lääne, Jaanus Jõgi ja Lea Tegelmann Filmiarhiivist. Näitus on varemgi Pärnumaal olnud, kuid enne Sinti jõudmist sai väljapanekuga tutvuda alates käesoleva aasta algusest Tartu KGB kongide muuseumis.

Näituse stendilt

Näitusele on riputatud 18 stendi, mis loovad kokkuvõtliku pildi 25.-29. märtsil 1949 üheaegselt Eestis, Lätis ja Leedus toime pandud terroristlikust operatsioonist “Priboi”. Eesti keelde tõlgitult „Murdlainetus“ tähendas valdavalt rahulike elanike vägivaldset ümberasustamist Siberisse. Massilise küüditamise noorim ohver oli teadaolevalt Hiiumaal sündinud 3-päevane Anne Ojaäär ja vanim 95-aastane Maria Räägel Abja vallast. Okupeeritud Eestist saadeti välja 20 723 tsiviilisikut, kellest määratud sihtpaika jõudis 20 600. Kõigist Balti riikidest tervikuna küüditati neil päevil Siberisse üle 92 000 inimese.

Presidendi kingitud märk, mis Pärnumaal anti pidulikult maavanema osavõtul Memento kogunemisel üle 27. märtsil

“Karm kevad” jutustab Venemaa kuritegeliku kavatsuse ettevalmistamisest, läbiviimisest ja tagajärgedest. Samuti käsitletakse küüditamise järgset vastupanuliikumise suurenemist, vaadeldakse punaterroris kannatanute saatust Venemaal ja portreteeritakse inimeste kaudu erinevaid represseeritute kategooriaid. Kirjalikke dokumente ilmestavad mainitud inimeste fotod, ülesvõtted küüditatute elust Siberis ja mahajäänutest küüditamise-järgses Eestis.

Priit Kask võtab märgi rinnast ja kingib selle muuseumile

Sindi näitus avati vabas vestlusringis, kuhu oli kutsutud kunagisi küüditatuid. Tänavu möödus 65 aastat märtsiküüditamisest ja teatavasti saatis Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves küüditatutele ning Siberis sündinud küüditatute lastele sel puhul okastraadiga ümbritsetud sinimustvalge märgi, millel sõnad „Eestist küüditatu“. Priit Kask on üks nendest lastest. Kuna ta ise ei saanud Memento korraldatud pidulikul üleandmisel viibida, siis tõi täna selle märgi tema kätte Lembit Roosimäe. Kask pani selle märgi korraks küll tänulikult rinda, aga lahkudes kinkis Sindi Muuseumile.

Lembit Roosimäe

Lembit Roosimäe kõneles oma kogemustest, mis ta on saanud paljude KGB toimikutega tutvumisel. Iga läbi loetud toimik on olnud mitmesajaleheküljeline ja muidugi venekeelne. Roosimäe on aidanud inimesi rehabiliteerida. Tänagi pakkus ta abi, et juhatada inimesi kaustade juurde, kust võiks leida lähedasi puudutavatele küsimustele vastuseid. Toimikutega tutvumine andis talle mõistmise, kuivõrd mõttetutel põhjustel inimeste elusid hävitati.

Priit Kask juhtis tähelepanu toimikute kummalisele juriidilisele tekstile. Selles öeldakse, et Eesti kodanik mõistetakse surma Vene NFSV seaduse (§ 8.11) alusel. Karistatavat süüdistatakse selle eest, et on rahvavaenlane. Samas pole öeldud, millise rahva vaenlane. Paratamatult kandus vestlus korduvalt praeguse Ukraina murele. Vägivalda külvatakse riiklikul koordineerimisel endise innukusega nii oma riigi sees kui ka väljapool. Terrorism on Venemaa „kaubamärk“, millega see maa ennast oma naabritele ikka ja jälle üritab esitleda. Midagi ei ole muutunud, tõdeti näituse avamisel. Siiski peeti tähtsaks rõhutada, et riiklikult toetatud häbiväärset poliitikat ei tohiks samastada tavalise vene inimesega.

Maima Heinla (vasakul)

Kasulik oli kuulda Maima Heinla meenutusi Siberis kogetust ja kriitilisi märkuseid ajakirjanike ning kirjanike aadressil. Tema sõnul pole kirjasõnaga vahendajad alati kõigest päris hästi aru saanud. Eksitakse geograafiliste nimetustega ja toonaste olude kirjeldamisega. Ta rõhutas, et loomavagunites sõit polnud lõbureis. Polnud isegi aknaid, mille kaudu võinuks „huvireisija“ nautida kaunist loodust.

Muuseumi juhataja Heidi Vellend palub nime külalisteraamatusse kirjutada

Hea oli teada, et küüditatud eestlaste eeskujul õppisid muldonnide sarnastes elamutes elanud inimesed ehitama korralikke puitmaju. Heinla rääkis sellestki, mis kasu oli ema oskusest kududa. Tomskis ei teatud sõrmikute kudumisest midagi ja see oli taas midagi uut, mida sellesse piirkonda viidi. Ka soki kanda ei osatud sisse kududa.

Näitus jääb avatuks augusti lõpuni


Pärnu rannaniidule lisandub kaks vaatlustorni

July 8th, 2014

Vastavalt Keskkonnaameti, Pärnu linna ja Pärnu kolledži ühisprojektile „Linnalehmad“ (“Urbancows”) ehitati kõigepealt rannaniidu vaatlustorn Vana-Pärnusse, nüüd valmivad juuli lõpuks esimesega sarnased rajatised ka Mai ja Raeküla linnaosa kohale mõnekümne meetri kaugusele merepiirist.

Betoonalusele on alustatud puitsõrestiku ehitamist

Varjualune veistele

Üks vaatetornidest tuleb Mai lasteaia kõrvalt randa suunduva tee äärde ja teine Hirve tänava joonele . Arvestades meretõusudega püstitatakse vaatlustornide sõrestikud betoonalustele, et kõrgem veeseis ehitisi minema ei uhuks. Tornid saavad 2 vaateplatvormi, ülemine asetseb 8 meetri kõrgusel. Torn võtab korraga vastu paarkümmend looduse vaatlejat. Tornide juurde tulevad vajaliku teabega stendid.

Looduslik rohuniitja

Veel käesoleva aasta sees tahetakse alustada laudtee ehitamisega läbi sonnide, mis asuvad mere ja Tervise Paradiisi vahelisel alal. Ka sellele teele tuleb lindude jälgimiseks kõrgele tõstetud vaateplatvorm.

Esimesed šoti mägiveised saabusid Pärnusse 2010. aasta sügisel. Tänavu on Pärnu rannaniitudel paarsada herefordi ja šoti sarvilist roogu mälumas ning kümmekond hobust rohtu näsimas.

Tunamullu varakevadel eemaldati Mai rajooni korrusmajade vastas asuva kaitseala piirkonnas umbkaudu 1,2 ha võsa, mis pole rannaniidule iseloomulik taimekooslus. Võsast vabastamine peletas minema rannaniidul pesitsevaid linde ohustanud varesed ja muidugi loodi sellega paremad eeldused karjatamiseks. Oluliselt parandas võsa kõrvaldamine ka üldist vaadet kaitsealale.

Praegu otsivad loomad palavate päevade eest varju vähestes alles jäänud võsastikes, puudesalus või nendele spetsiaalselt ehitatud varjualuses. Selleks, et piirata looduslike rohuniitjate tahet jalutada linna tänavate ja pargiteede äärsetel murukamaratel, on ehitatud tarasid ja veetud kilomeetrite viisi elektrikarjuse juhtmeid.

Projektiga “Linnalehmad” taastatakse 250 hektarit roostunud Pärnu rannaniite ning rannikulõukaid, rajatakse vajalik taristu ja tutvustatakse looduskaitseala loodusväärtust. 2010. aasta septembris Euroopa Komisjonile esitatud LIFE+ Nature projekt “Linnalehmad” kiideti heaks järgmise aasta mais.

Projekti kogumaksumuseks arvestati 1 miljon 138 413 eurot, sellest 75% tasutakse Euroopa Liidu LIFE + Nature programmist. Suuremahulise taastamisprojektiga alustati 2012. aastal ja töö kestab 5 aastat. Linnalehmade projekti juhib Bert Holm, Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonist.

Projekti partneriteks on Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Vajaliku kaasfinantseeringu tagavad SA KIK, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

Samal teemal:

Oodatud Šoti mägiveised jõudsid Pärnusse

„Linnalehmade“ saabumine viibib

“Linnalehmad” sai heakskiidu


Krulli kohviku õdusala laienes virtuaalmaailmavabalt väliterrassile

July 7th, 2014

Lauad on kaunistatud stiilselt, aga mitte üksteist kopeerivalt

Lilled terrassi piirdeaial

Krulli kohviku väliterrass on juba mõnda päeva külaliste kasutuses. Terrassi piirdele veetud pikad lillekastid pegooniate, raudürtide ja teiste õielistega teevad tänava äärsel õdusalal istumise veelgi õdusamaks. Tähelepanu tõmbavad laudadele asetatud portselannõud, millele antud täiesti uus sisu. Needki täidetud mullaga, mille sisse istutatud lilletaimed. Väga originaalne ja meeldiv leid, mis sobitub hästi tarvilike toidunõudega.

Kadri Kärg-Varris ja Urmas Varris lõpetavad väliterrassi viimistlust

Perefirma Krull OÜ omanikud Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris lubasid juba enne jõulupühi kohvikut avades laieneda soojade ilmade saabudes õuealale. Nüüd on lubadus täidetud, kuigi ei mindud õuele, vaid otse autoparkla serva. Urmas ja Kadri osutavad ka pisematele detailidele olulist tähelepanu. Keskpäeval kinnitasid nad puidust piirdele täienduseks jämeda kanepiköie. Mõtte vedaja näis olevat Kadri, kes hoidis kindlalt oma käes akutrelli ja pikki puidukruvisid. Urmas oli kõiges kuulekalt abis sedavõrd, kuidas muud kohustused talle aega jätsid kaasa tegemistes osaline olla. Tegemist on omanikel tõepoolest palju. Alati pole lõunatama tulevate inimeste hulk ette aimatav ja siis tuleb ka keset päeva tõtata toiduvarusid täiendama. Nädalaks ette Krulli kohvik sügavkülma kambritesse toitu ei varu. Kõik peab Urmase sõnul olema võimalikult värske.

Lõunatamise aeg

Alati väga värske on ka rukkileib, mis säilitab oma maitse ja värskuse veel mitmeid päevi pärast ostu, ega muutu puiseks. Ei teagi täpselt, mis seda õdusala pidevalt külastama sunnib? Kas rukkileib, Julius Meinl kirjaga tassides pakutav sama firma kohv oma tuntud headuses, sõbralik teenindus või nende päevade sees avatud välikohvik. Ilmselt kõik kokku!

Kui seni iga endast ja külalistest lugupidav kohvikuomanik on pidanud vajalikuks jagada vaba ligipääsu internetile, siis Urmas on asunud teisele arvamusele. Jutust selgus, et mõni teinegi kohvikupidaja on loobunud sellest mugavusest. Urmas selgitas, et järjest sagedamini näpitakse nutitelefoni ja sülearvuti kasutus jääb üha enam tagaplaanile. Urmase ja Kadri arvates on traditsioonilise hea kohvikukultuuri osaks ka vahetu suhtluse võimalus. „Niigi on suur osa suhtlusest kandunud virtuaalmaailma ja miks ei võiks siis jätta vähemalt söögi ja maitsva kohvi rüüpamise aeg virtuaalmaailma vabaks,“ tuli Urmas välja küsijale ootamatu kuid täiesti mõtteka mõtteavaldusega.

Samal teemal:

Leivategija purustab müüdi: eestlaste „musta leiva” lembus on eriti pentsik

Krulli kohvik Sindis


Pärnu lipud vallutasid pealinna

July 6th, 2014

Pärnakad tulid laulupeole väga paljude Pärnu lippudega

Eile toimunud XXVI laulu ja XIX tantsupeo rongkäigule kogunes Pärnu linna ja maakonna rahvas Kaarli kiriku lähedal. Arvatavalt enam kui 42 000 rongkäigus osalenu seast paistsid teistest selgesti eristuvatena silma Pärnu linna lauljad ja tantsijad. Valge ristiga sinised lipukesed olid väga paljude pärnakate käes. Samade käsilippudega tervitasid pärnakaid ka tänavate ääres seisvad pealtvaatajad.

Samal teemal

Mitte ainult peaproovi tantsulised hetked

Rahvatantsijad neljapäeval Kalevi staadionil

„Aja puudutus puudutuse ajas“ ei puuduta mitte üksnes, tule, laulude ja tantsudega

Sütevaka toob laulupeole oma sõbrad neljast riigist

Nädal algas tantsupeo tantsudele viimase lihvi andmisega


Mitte ainult peaproovi tantsulised hetked

July 5th, 2014

Vahetult peale peaproovi lõppu jätkub Pärnu Rahvakultuuriseltsil Kirmas veel lusti küllaga

Reedene peaproov ei jätnud vähimatki kahtlust, et tantsuõpetajad ja tantsijad on saanud suure asjaga hakkama. Veel eelmisel päeval vaatasin võhikliku kogenematuse ja murega, et kuidas küll järgmisel päeval kõik voolavalt liikuma saadakse. Aga peaproovi lummuses oleksin tahtnud juba kaamera üle õla visata ja olla murul üks neist kümnest tuhandest.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi Öieti c segarühma tantsijad, juhendaja Eena Mark

Pärast peaproovi lõppu rääkisid Saaremaa Ühisgümnaasiumi Öieti c segarühma tantsijad, et kui seltskond on hea, rõõmsameelne ja lõbus, siis ei saa väsimus võitu ka ülipikkadel päevadel. Alates esmaspäevast on tõsist tööd tehtud peolinna harjutusväljakul. Üheksast üheksani on aeg kulunud märkamatult.

Marko Šorin

Pärnu rahvakultuuriseltsi Kirmas segarahvatantsurühma tantsija Marko Šorin ütles, et peaproovi eelsel õhtul läks kella üheteistkümneni. Tema oli ka üks tule vastuvõtjaist ja seda kõike pidi hoolikalt harjutades viimistlema. Šorini sõnul läheb peale peaproovi juba kergemaks ja nüüd on ainult kontsertetendused. Etendus oli sedavõrd meeleolukas, et ka tantsijal endal olevat kohati silm märjaks läinud. Erit oli talle meeldinud mustade tiibade lennukus.

Tantsuõpetajad on kutustud auavalduste vastuvõtuks välja

Telepilt ja parimad fotod ei anna elamust selliselt edasi, nagu saab seda kogeda üksnes ise kohal viibides.

*

Massaaž

 

Samal teemal:

Rahvatantsijad neljapäeval Kalevi staadionil

„Aja puudutus puudutuse ajas“ ei puuduta mitte üksnes, tule, laulude ja tantsudega

Sütevaka toob laulupeole oma sõbrad neljast riigist

Nädal algas tantsupeo tantsudele viimase lihvi andmisega


Rahvatantsijad neljapäeval Kalevi staadionil

July 4th, 2014

Samal teemal:

„Aja puudutus puudutuse ajas“ ei puuduta mitte üksnes, tule, laulude ja tantsudega

Sütevaka toob laulupeole oma sõbrad neljast riigist

Nädal algas tantsupeo tantsudele viimase lihvi andmisega


„Aja puudutus puudutuse ajas“ ei puuduta mitte üksnes, tule, laulude ja tantsudega

July 3rd, 2014

Tule Tulemine. Foto: Väino Pool

Kuni reedeni kestval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” on kohalikud tantsurühmad, koorid, orkestrid saatnud peotuld peopaika. Raadil süüdatud tuli on kulgenud tuhandet kilomeetrit ületaval teekonnal läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa, et lõpetada pikk rännak peolinnas. Sama pikalt on teel olnud ka 40 sinimustvalget Eesti Lipu Seltsi lippu, millega kaunistati peatuspaikasid.

Tule Tulemine. Foto: Väino Pool

AS Rait, kes toodab ja turustab Raitwood kaubamärgi all põhjamaisest okaspuidust viimistlus- ja ehitustooteid, ei pidanud paljuks valmistada abistavalt lippude mugavamaks paigutuseks terve hulga aluseid. Tule Tulemise koordinaator Hannes Astok ütles, et neljakümnele lipule valmistatud alused jäävad lipu seltsile tehtava kingitusena meenutama „Aja puudutust puudutuse ajas“.

Lipu seltsi juhatuse liige Tarmo Kruusimäe rääkis sellest, et erinevate sündmuste toimumispaikades on olnud sageli suur vajadus aluste järele. Seni on selts saanud kasutada Sindi Gümnaasiumi aluseid, aga alati pole piisavalt mõttekas neid kaugematesse piirkondadesse vedada.

Samal teemal:

Pärnust saadeti tantsu- ja laulupeotuli teele

Tule Tulemine läbis Mihkel Lüdigi kodukoha, kuhu istutati tamm

Merle Rallmann läbis Tule Tulemine teekonna Sindi paisust Reiuni

Laulupeotuli peatus enne Pärnu linna jõudmist Reius


Sütevaka toob laulupeole oma sõbrad neljast riigist

July 2nd, 2014

Kontsert Koidula pargis laulupeole mineku päeva eelsel õhtul

Noored muusikud Itaaliast, Hispaaniast, Saksamaalt ja Poolast tegid laulupeole minekul vahepeatuse Pärnus, kuhu saabuti esmaspäeval. Koos Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte-, poiste-, tütarlaste- ja segakooriga harjutati laulupeo kava ja enne homset Tallinna poole teele asumist anti täna õhtul Koidula pargis ühiskontsert.

Pietro Magri

Koos külalistega osales Koidula pargi kontserdil ligemale 200 esinejat. Nelja riigi 65-st külalisest on Itaalia ja Saksamaa orkestri liikmed ning Poola ja Saksamaa koorilauljad. Mullu anti enamvähem samas koosseisus ühine kontsert Vahemere rannikul asuvas Valencia linnas. Laulupeo kavast on väliskülalised omandanud 3 laulu. Lisaks sellele on väliskollektiividel ka teisi lugusid selgeks õpitud. Kõike seda võis Koidula pargis kuulda.

Aire Luhaoja

Sütevaka koore juhatas Aire Luhaoja. Ühendorkestrit dirigeeris Itaalia kooliõpetaja Pietro Magri.

Pärast kontserti astus murulavale Sütevaka päritolu folkmuusikat viljelev Tori Hobune, kelle pillimängu saatel võis jalga keerutada.

Tallinna laulupeorongkäigus astuvad nelja riigi muusikud pärnakate seltsis, kuid kõrge laulukaare alla nad siiski esinema ei lähe.

Gerli Laur ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets

Ühislaulmise ja -musitseerimiseni jõuti projekti Sounds Like Europe toetusel ja sütekate eestvedamisel, mida toimetatakse Comeniuse elukestva õppeprogrammi raames. Kahe aastast projekti veab õpetaja Gerli Laur. Ettevõtmise sihiks on Euroopa kultuuride parem mõistmine.

*

XXVI laulupeol esineb umbes 1050 välisriigi lauljat. Pärast taasiseseisvumist osaleb esimest korda koor ka Venemaalt. Esineb naiskoor Kontrast MGPU. Päris esimest korda on Eestis orkester Taiwanist. Lisaks on välisriikidest esindatud Austraalia, Belgia, Iirimaa, Inglismaa, Kanada, Norra, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Ukraina ja USA. Väliseesti laulukoore on 21, kõige rohkem (6) Kanadast. Kokku tuleb välismaalt laulupeole 11 laulukoori.

Samal teemal:

Nädal algas tantsupeo tantsudele viimase lihvi andmisega


Vabaerakonna Algatusrühm otsib ka Pärnus toetust

July 2nd, 2014

Läinud nädalavahetusel toimunud Pärnu Hansapäevade ajal oli Lõuna tänava servas püsti ka Vabaerakonna Algatusrühma telk, kus jagati uue poliitilise ühenduse kohta vajalikku teavitust ja koguti allkirju kollektiivsele pöördumisele Riigikogu poole. Pöördumisega soovitakse lõpetada erakondade ületoitmist.

Andres Herkel kogub allkirju erakondade ületoitmise vastu

Täna kirjutatakse Vabaerakonna kodulehel, et algatusrühm on kogunud 410 liiget ning loodab lähema kuu jooksul ületada erakonna registreerimiseks vajaliku viiesaja liikme piiri.

Vabaerakonna Algatusrühm vastab pärnakate küsimustele

Juunis liitus Algatusrühmaga umbes 150 uut liiget ning eriti oluliseks peavad eestvõtjad liikmehõive laienemist maakondadesse.
Vabaerakonna ja Vaba Isamaalise Kodaniku ühised suvepäevad toimuvad 19. ja 20. juulil Lääne-Virumaal Barto puhkemajas. Seal keskendutakse peamiselt programmi ettevalmistamisele.

Algatusrühma kuuluva Andres Herkeli arvates on uut erakonda vaja eeskätt selleks, et lahendada need Eesti ees seisvad probleemid, millega neli kartellierakonda kas ei oska või ei taha tegeleda.

„Pean silmas näiteks Rahvakogu ettepanekuid, omavalitsustele suurema otsustusõiguse andmist ning ettevõtluse olukorra parandamist,“ ütles Herkel. „Me peame poliitika lõpuks ometi pöörama näoga inimese poole ning andma riigi rahvale tagasi. Vastasel juhul jääb Eesti oma talentidest ilma, sest inimesed ei näe siin perspektiivi.“

Vabaerakonna Algatusrühma arvates peaksid Eesti erakonnad loobuma eriti väikeettevõtjaid ahistava kontrolliühiskonna ehitamisest. Selle asemel tuleb otsustavalt vähendada avaliku raha kasutamist nelja kartellipartei positsioonide tsementeerimiseks.


Nädal algas tantsupeo tantsudele viimase lihvi andmisega

June 30th, 2014

Reet Juurikas oma lastega Kalevi harjutusväljakul

Haapsalu Linna Algkool kasutab puhkehekte võimalikult aktiivse tegevusega

Andre Laine

XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo nädal on alanud. Täna hommikul läksid Pärnumaalt, Pärnust, Haapsalust ja kõikjalt mujalt üle Eestimaa esimesed tantsupeolised Tallinna poole teele. Tervest riigist koguneb pealinna ümmarguselt 10 tuhat tantsijat 654-s tantsurühmas. Kalevi staadioni harjutusväljakule olid täna koondunud viiendate ja kuuendate klasside segarühmad.

Pärnu Ühisgümnaasiumi tantsijad

Teiste hulgas on ka Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased. Tantsurühma juures oli Reet Juurikas, kes aitas lastel tantsuliselt liikuda vastavalt koreograaf Andre Laine juhistele. Riigi kagunurgast Kanepist tulnud mees pani lapsi tantsuliselt mõistma, et „Karjapoiss on kuningas“. Juurika sõnul on osa lapsi juba teist korda tantsupeol. Eelmisel laulu- ja tantsupeol olid nad esimese klassi õpilased.

Tookordne suure peo elamus ainult suurendas tantsukirge. Kättejõudnud nädalat on Juurika lapsed suure põnevuse ja kannatamatusega juba ammu oodanud.