Toivo Niiberg: ma olen õpetaja

September 5th, 2014

„Ma ei ole läinud kõrgkoolidesse mitte sellepärast, et koguda kõrgkoolide diplomeid, vaid saatuse rada on lükanud mind ja olen mulle antud katsumused lihtsalt vastu võtnud,“ selgitas Toivo Niiberg.

Toivo Niiberg

Tuntud ka kui Ivo Ivari

Eelmisel nädalal kohtus hingeteadlane Toivo Niiberg Sindi Avatud Noortekeskuses ühise laua taga väikese seltskonna tütarlastega ja kõneles nendega tähtsamatest sõlmedest, millest oluliselt oleneb vastastikuse suhtlemise parim tulemus. Psühholoogia vallas peamiselt laste, teismeliste ja pereküsimustega tegelev professor ei soovinud, et noortekeskuse juhataja esitleks teda akadeemilise kraadi lisamisega. Lihtsa ja tagasihoidliku loomuga mehele piisab täielikult sellestki, kui teda tutvustades nimetatakse üksnes eesnimi, Toivo.

Enne noorte inimeste seltsi istumist leidis ta aega vestelda täiskasvanute inimeste keeles, millest hiljem tuli osaliselt jutuks ka tütarlastega. Siiski polnud meie jutuajamises midagi sellist, mida teismelised oma nooruse tõttu poleks pidanud kuulma.

Helle Vent, ANK juhataja ja Toivo Niiberg loeb oma värsse

Teada on Toivo mitmekülgsus, mis ei piirdu üksnes psühholoogia erivaldkondade tundmisega. Tema huviks on ka aiandus ja nobe kirjutamine. Kirjamehe luuletusi, aforisme ja följetone lugedes tuleb meeles pidada autori varjunime Ivo Ivari. Teisi raamatuid või artikleid kirjutades kasutab aga endiselt oma kodanikunime. Toivo Niiberg kuulub Eesti Huumoriliitu ja Ajakirjanike Liitu ning soovib liituda ka Eesti Kirjanike Liiduga.

Kuna paljude teadmistega mehel on hulk erineva väljundiga töiseid tegevusi, siis tekkis küsimus, kas saaks teda ikkagi veel mingi ühise nimetajaga tituleerida? Psühholoog, aednik ja kirjanik viitavad alati ühele kindlale tegevusele. „Olen õpetaja,“ sain kiire vastuse, kuigi oleksin söandanud ise teda nimetada õpilaseks. Viis kõrgkooli lõpetamist andnuks selleks põhjendatud õiguse.

Suvetöölt innukalt edasi

„ Kui pooleli ei jäta, siis saan veel 6. kõrghariduse ja pereterapeudi kutse. Oleksin sellel aastal lõpetanud, kui poleks väikest õnnetust juhtunud. 3 aastat õppimist eeldab, et kõrgharidus on all – kas arst või psühholoog.“ Milleks nii palju kõrghariduse omandamist? Kas ei piisa ühest või äärmisel juhul paarist kõrgharidusest, et sellele toetuvalt süvenedes elus edasi minna? Ometi ei hämmastanud kõige rohkem paljude kõrgkoolide lõpetamine, vaid veel rohkem üllatas haridustee algus.

„Sain suvetöö matemaatikas ja vene keeles sellepärast, et tekkis konflikt õpetajaga. Õpetaja Palm mulle matemaatikat ei andnud, aga tema juhendamisel tegin suvetöö viiele. Väga tore õpetaja, kes sai aru, et ma pole loll. 21. Koolis olid üldse väga toredad õpetajad, kõigi nimesid ei mäleta. Näiteks füüsika õpetaja oli väga huvitav ja tubli inimene. Ullo Toomi abikaasa Vilja oli meil laulmisõpetaja algklassides. Tema pani kogu 21. Kooli laulma,“ meenutas Toivo sooja tundega Raua tänava kooli, mille lõpetamise järel siirdus spordiinternaatkooli.

„Linnalapsel oli seal väga huvitav. 21. Koolis tekkis mingi vahe. Kes oli direktori või mõne ülemuse laps, aga spordiinternaati tulid maalapsed üle Eesti kokku. Tundsime õlg-õla tunnet ja teineteise toetamist, oli hoopis teine mikrokliima.“

Huvitasid roosid…

Edasi rääkis Toivo hirmus suurest tahtmisest minna Tartusse ülikooli. „Sattusin kogemata Riia mäele ja pool juhuslikult Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse. Vaatasin üle ukse sisse: aiandusagronoomiat, veterinaariat. Olen suviti maal olnud ja meeldib lilledega tegeleda. Nägin aiandusagronoomias väikest konkurssi ja läksingi sisse. Valisin aianduse eriala. Üldse ei kahetse. EPA oli väga vahva kool ja lõpetasin ’77-dal peaaegu cum laude (ladina: “kiitusega”) ära. Üks kolm oli sees, kõik ülejäänud olid viied. Teatud ainetega hästi läbi ei saanud. Mulle öeldi küll, mis pulli ma teen? Aga ma ei teinud marksistliku filosoofiaga nalja.“

„1976 oli Tartus suur üliõpilaste mäss ja mina grupi juhatuses. Mäletan, et mina ise, Riho Mesilane, Tiit Merinäkk, luuleteater – kõik me olime siis sees. Tuli julgeolek ja kõik puistati laiali. Väga palju asju võeti ära, käisin kolm korda ülekuulamisel ja lõpuks sain kaks ettepanekut: kas EKP-sse või KGB-sse. EPA tuli ära lõpetada, astusingi parteisse. Väga head soovitajad olid, üks neist Arnold Rüütel, tolleaegne EPA rektor, väga tore ja soe inimene. Meil olid vabamad tingimused. Paljud asjad mida Tartu Riiklikus Ülikoolis ei tohtinud teha, oli EPA-s lubatud.“

„EPA lõpetamise järel ei tahtnud õpetajaks hakata ja tahtsin kindlasti minna roose kasvatama. Kõigepealt suunatigi Pirita lillekasvatus näidissovhoosi roosikasvatuse agronoomiks, aga suunamine muudeti kehtetuks ja saadeti hoopis Antsla sovhoostehnikumi botaanika õpetajaks. Sain aru, et mind oli tarvis Tallinnast kaugemale saada. Polnud pedagoogikat õppinud, aga sain hakkama. Õpilaskontingent oli seal väga raske. Antslasse minek oli minu jaoks samuti väga hull ettevõtmine, sest Tallinnast käimine võttis 7,5 tundi aega ära. Mõtlesin, et olen nii vähe seal õpetaja kui ma saan olla ja kohe tulen ära. Teadsin, et Nõukogude sõjavägi vabastab lepingust ja pärast seda võib minna kuhu tahad. Antslas olin 2 või 3 kuud õpetaja ja selle järel pääsesin ajateenistusse.“

Õpetajaks läbi psühholoogia tundmise

„Teenisin polaarjoone taga Murmanskis, kus Norra piir kätte paistis. Sõjaväes pidin olema aasta, aga siis lisati ohvitseriks saamiseks pool aastat juurde. Sõjaväes omandasin velskri kutse ja lõpuks edutati mind haigla peavelskriks.“

„Enne sõjaväe lõppemist sain Antslast 200 õpilase allkirjaga kirja, milles paluti tulla tagasi Antslasse. Antslas oli 240 õpilast. Süda läks hardaks, loobusin Piritast ja läksingi Antslasse tagasi. Sealt leidsin ka tulevase abikaasa, kes õppis arstiteaduskonnas. Elu oli selline, et tulin Antslast ära Tartusse, et asuda EPA-sse õppejõuks. Samas ei saanud õpetaja olla, kuna puudus pedagoogiline kutse. Tänapäeval võib igaüks olla õppejõud, kes ei tea mitte midagi metoodikast.“

„Tartu Ülikoolis avati juba ’78-dal psühholoogia osakond. Nii sattusin siis psühholoogiat õppima ainult selleks, et saada pedagoogiks. Psühholoogia eriala võrdsustati pedagoogilise haridusega. Peale Moskva mujal seda võimalust ei pakutud. Kursuse vanem oli dr Noormann alias Tõnu Ots. Lõpetasin ’84-dal ja hakkasin EPA-s õppejõuks. Kuid siis suunati mind ikkagi Moskvasse vägisi, läbisin Moskva Timirjazevi nim Põllumajandusakadeemia pedagoogilise osakonna, praeguse bakalaureuse õppe.“

„Tagasi tulles hakkasid need pöörangud peale. Mulle on väga meeldinud usuteadus ja religioon, olen usklikus peres üleskasvanud. Läksin Helsingi ülikooli kaugõppesse usuteaduskonda, mis kestis 3 aastat. Õppisin alternatiivpedagoogikat, mida meil tol ajal üldse ei õpetatudki.“

„Siis jõudis kätte Eesti Vabariik ja avastati, et Nõukogude psühholoogia ei ole kõige parem. Südametäiega töötasin siis Akadeemias Nord õppejõuna, nii kaua kui Nord eksisteeris, üle kümne aasta. Samal ajal läbisin Tartus täis magistratuuri, aga kaitsesin oma tööd Nordis. Ametlikult lõpetasin Akadeemia Nord filosoofia teaduskonna.“

Truuks jäämine bioloogiale ja psühholoogiale

„Ma ei ole läinud kõrgkoolidesse mitte sellepärast, et koguda kõrgkoolide diplomeid, vaid minu saatuse rada on lükanud mind ja ma olen need katsumused lihtsalt vastu võtnud. Ma ei ole tagasi lükanud seda, mis mulle on antud. Pedagoogika ongi olnud minu punane niit, et olla veelgi parem õpetaja. See ongi see psühholoogiline rada. Nüüd ma olen siis väga palju psühholoogiaga tegelenud, aga edasi kavatsen minna Tartu Ülikooli pereterapeutikat õpetama.“

„Kümme aastat tagasi asutasin Tartusse teraapiakeskuse Katriito (Kati, Triinu, Toivo). Minu tütar on kliiniline psühholoog. Keskuses tegeleme perenõustamise, arvutisõltuvusega.“

„Kaks aastat tagasi läksin jälle Räpinasse, kus olen varem 10 aastat olnud direktor. Nüüd olen poole kohaga aianduskooli köögiviljanduses õpetaja ja poole kohaga psühholoog.“

Kirjutamine

Toivo kuulub vaimupuudega inimesi ühendava ajakirja Vaimupuu  toimetuse kolleegiumi. Kuna raha napib, on ajakiri interneti põhine. „Tore ajakiri, milles ma nõustan ajupuuetega inimesi. Olen algusest peale selle ajakirja juures olnud ja toetanud. Ajakirjanikutööna on see tegevus praegu kõige südamelähedasem. Minu esimesed lood hakkasid ilmuma tudengieas EPA lehes. Vello Lään oli siis 15 aastat selle toimetaja. Vello Lään ongi minu ajakirjanduslik isa. Keeleliselt on mind toetanud ja väga õiglast kriitikat teinud Karin Rummo, Paul-Erik Rummo abikaasa. Tänu temale olen eestikeeleliselt arenenud. Karin oli EPA õpetaja.“

„Vanasti kirjutasid väga palju artikleid ikka eriala inimesed. Nüüd kirjutavad ka need, kes asjast midagi ei tea ja teevad sellega väga palju vigu, alates sõnavara kasutusest. Kuna honorari maksmine on piiratud, siis võib superlolluseid välja lugeda. Seni olen arvatavasti umbes tuhatkond artiklit kirjutanud“

„Kirjastatud raamatute arv küünib nüüd seitsmekümneni. Kirjutamiseks pean hästi palju lugema ja lahti kirjutades vaatama, et teine inimene sellest samuti aru saaks. See on põnev tegevus, milles avastad ka palju vasturääkivusi. Tänapäeval on võimalik kasutada väga palju keeli google vahendusel. Google tõlge on küll väga vigane, aga kui ise teemat valdad, taipad, millest jutt käib. Asja sisu tundes ei ole tähtis, mis keelest tõlgid ka google abil. See muudab asja veel põnevamaks. Ilukirjandust ei saaks muidugi nii tõlkida, aga oma eriala piires on võimalik.“

Võimalus väljaelamiseks

Kogumik sisaldab satiirilise allegooriaga luuletusi, kus inimesed võivad näha kõverpeeglis ka iseennast

„Huvisid on palju, aga põhihobiks jääb luuletuste, aforismide ja följetonide kirjutamine. Nendega elan ennast välja. Bussis on paber ja harilik pliiats kaasas. Hariliku pliiatsiga saab igale poole kirjutada, ka siis kui paber on määrdunud või käsi kriidine. Harilik pliiats on minu põhiline töövahend. Kirjutan huumoriajakirjale Pilkaja, samuti Perekodu, omal ajal Postimees Extra, Õhtulehes on lugusid ilmunud ja paljudes teistes väljaannetes.

„Luulekogumikuna ilmus viimasena „Issanda loomaaed“. 115 luuletust, tegelased loomad. Loomadesse on peidetud kogu inimmaailma absurdsus, headus, halbus ja kõik muu. Seda kirjutasin 25 aastat. Aasta tagasi ilmus nalja ja satiiriga täidetud jõulusalmik. Kasutan väga erinevaid värsimõõte, meeldib eksperimenteerida. Oleme Contraga koos istunud, lugenud oma luulet ja kritiseerinud vastastikku.“ rääkis mitmete kirjandusvõistluste laureaat.

Diagnoosiks: võimu pähe hakkamine

„Poliitikaga alustasin Räpinas Rahvarindest. Olen olnud ka Savisaarega seotud siis kui polnud veel Keskerakonda, aga oli Rahvarinne. Omal ajal astusin Isamaaliitu, millest nüüdseks on saanud IRL. Mõtlen sealt välja astuda. Kõik, kes partei etteotsa astuvad, unustavad ära Eesti rahva, unustavad varsti ära ka oma erakonna. Küll on hirmus, kui võim pähe hakkab. Selle diagnoosi panen kõigile, ka IRL-is, kahjuks.“

„Väga vähesed inimesed elavad võimu juurde pääsemise üle. Enamusele lööb võim pähe. Palju on jooksmist, noored tulevad ja lähevad. Mõned siiski väärivad lugupidamist: Marju Lauristin, Ene Ergma, Arnold Rüütel. Mind teeb kurvaks nende vähesus. Muidugi ei ole olemas puudusteta ja eksimatuid inimesi. Olen olnud 38 aastat õpetaja ja kõiki reforme näinud alates Nõukogude ajast. Uute tulekuga hakatakse vana lammutama. Pole ime, et meil enam haridust ei ole. Õpetajad on tohutult kannatanud ja nende käest ei küsita midagi. Tasuks kuulata vanemaid õpetajaid. Usaldatagu meid kui õpetajaid. Bioloogia õpetajana lähen ma tundi ja õpetan looduse armastust, rohkem ei olegi vaja. Mingi põhisõnavara võiks ju olla sellest, mida ma õpetan, aga mitte 100% ettekirjutatult. 60% olgu õpetaja otsustada. Mul oli väga hea kogemus Nordis bioloogiat õpetades. Viskasime kõik õppeplaanid ja õpikud kõrvale. Kõik tahtsid tundi tulla, lollid tahtsid ka tundi tulla. Kui ta tunnist osa võttis ja vait suutis olla, siis ma kolme panin ikka. Kummaline, kõik hakkasid kuulama ja bioloogia muutus huvitavaks.“

Meheks tegev veresoon peab vabanema hirmust

„Eesti on väga kõrge lahutuse protsendiga maa. Meil peaks olema tugev perekond. Väga paljud homoseksuaalsed inimesed ei sünni homoseksuaalsetena. Väga paljud poisid saavad homoseksuaalideks tänu lõhutud peredele, tänu oma väga rangele emale, kes neid üksinda kasvatab. Poisid ei julge enam naisega olla. See suur meheks tegev veresoon on surutud hirmu alla ja lihtsalt ei funktsioneeri enam.“

„Või võtame joodikutest isade tüdrukud, kellest on saanud lesbilised naised. Hirmuäratavad kogemused ei võimaldagi enam olla mehega. Mina ise olen väga raskesti oma vanemate lahutuse üle elanud. Kui pereväärtused oleksid paigas, siis muud vähesed probleemid ei tekitaks küsimusi. Probleem on meie pere tugevuses ja kõik teised küsimused on jäämäe tühine nähtav osa. Neis asjus võivad kõige häälekamalt sõna võtta need, kes ei ole lahutatud, on 4-5 last ja lapselapsed üles kasvatanud. Mitte inimesed, kel puudub tarkus peret tervena hoida ja väärtustada.“

Meheks ja naiseks!

Oma noortele kuulajatele soovitas Toivo lugeda tema enda kirjutatud raamatut „Naiseks, emaks ja daamiks“, mis on loogiline jätk varem avaldatud raamatule „Meheks, isaks ja härrasmeheks“.

*

Kohtumine Sindi ANK-is

Lotte ja Adalbert abistasid Port Arturit koolikinkide jagamisel

September 4th, 2014

Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 1c klassi õpilastele andsid 1. septembri aktusel aabitsa, koolivesti ja Port Arturi kingikoti kätte Leiutajateküla Lotte ja Adalbert ning Port Arturi esindaja Viljo Vetik.

Leiutajateküla Lotte, Adalbert ja Port Artur Grupi juhatuse liige Viljo Vetik andsid Kuninga tänava põhikooli õppeaasta avaaktusel 1C klassi õpilastele üle Aabitsa, koolivesti ja Port Arturi kingikoti Foto Port Artur

„Õppimine on tähtis. Port Arturi koolikingitus on meie panus kooliteed alustavatele lastele. Soovime lastele kustumatut teadmiste janu ja palju häid sõpru koolipingist kaasa,“ ütles Port Arturi esindaja Viljo Vetik.

Lastele pakkus rõõmsat üllatust Leiutajateküla Lotte ja Adalberdiga koos kooliteed alustada. Lotte näitas aktusel ka oma uusi teadmisi ja oskusi, näiteks hundiratta tegemisel.

Sel aastal saatis Port Artur juba üheksandat aastat kogu Pärnu maakonna koolidesse kingitused esimesse klassi astujatele. Sussikott, jooneline ja ruuduline vihik, joonistusplokk ja pliiatsikomplekt anti 948 esimese klassi lapsele koolis üle septembri alguses.

Port Artur on koolidelt ja lapsevanematelt saanud koolialguse kingituse eest palju tänusõnu. Paljude perede jaoks on Port Arturi kingikott oluline abi koolialguse asjade ostmisel. Kiita on saanud ka sussikotti vastupidavus ning ilusad ja heast paberist vihikud.

Hariduse väärtustamiseks toetab Port Artur Pärnumaa esimese klassi lapsi koolitarvetega alates 2006. aastast.

Kingitud kooliasjad on öökull Aare pildiga. Port Arturi lastemaskotile panid lapsed nime paari aasta eest korraldatud nimekonkursil. Väljavalitud nimi Aare sümboliseerib tarkust ja väärtustamist. Port Artur toetab sporti, kultuuri ja haridust ning lastele suunatud projekte.

Samal teemal:

Triibu Trakspüks läheb isiklikult koolikotikesi jagama vastselt remonditud uude Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi


1. september Sindi koolimajas

September 1st, 2014

Artjom Malinovski alusab 1. C klassi nimekirjas üksinda

Sindi koolihoones alustas täna hommikul tööd lisaks Sindi Gümnaasiumi õpilastele veel ka 2 lasteaia koolieelset rühma.

Oma klassi uksel

Esimene september Sindi Gümnaasiumi õuel

Sindi Gümnaasiumis algab tänavune õppeaasta 33 esimesse klassi mineva lapsega ja gümnaasiumi viimases klassis jätkab õpingut 10 õpilast. Kevadel lõpetas gümnaasiumi 15 abiturienti. Üldse on sel õppeaastal nimekirjas 302 õpilast.

Kooli avaaktusele tulid esimesse klassi minevad lapsed koos 12. klassi õpilastega. Aabitsad andsid igale ühele nimeliselt kätte gümnaasiumi õppealajuhataja Margit Rebane ja direktor Ain Keerup, linnapea Marko Šorin kinkis roosiõie.

Koolijuht soovib esimese asjana kõigi uute õpilaste nimed kiiresti meelde jätta

Kooli lipp tuuakse pidulikule aktusele

Keerup usub, et kindlasti toob algav õppeaasta rohkem rõõmusid kui muresid. „Aga muresid on samuti vaja, siis oskame rõõmsaid hetki hinnata!“ Direktor tunnistas, et ei suudaks paremagi tahtmise juures igal hommikul kõiki kooli tulevaid õpilasi kättpidi tervitada. Et siiski esimesse klassi tulevate laste nimed kiiremini meelde jääksid, lubab Keerup paar esimest nädalat ennast kättpidi teretada ja palub õpilastel seejuures ka oma nime uuesti ja uuesti öelda. „Soovin, et saaksime väga headeks sõpradeks, sest sõprusel on tarkuse kõrval elus väga tähtis roll.“

12. klass

12. klassi õpilastele ei peaks direktori arvates õnne soovima: see, kas kevadel gümnaasium lõpetatakse või mitte, ei ole õnne teema. „Tulemus sõltub suuresti teist endast. Loomulikult on ka palju teisi tulemuse saavutamist segavaid faktoreid, kuid teie tarkus seisnebki nende minimiseerimises.“

Lastevanematele pani direktor südamele olla ka ise valmis pikkadeks õpiõhtuteks. „Ma olen veendunud, et nii mõnigi teist on nädala pärast, seda küll salaja, oma lapse õppimise järjest paari peatüki võrra ees. Ikka selleks et olla tark ja kõiketeadev lapsevanem. Tänapäeva õpikud on üllatusi täis!“

Artjom Malinovski ja klassijuhataja Jelena Oleštšenko

Õpetajatele ja koolitöötajatele soovis koolijuht üksnes häid õpilasi ja aega õpilasi igas olukorras ära kuulata. „Ja tarkust langetada vaid õigeid otsuseid, ka siis kui olukord tundub lootusetult segane.“

Lõpetuseks jagas direktor kõigi aktusel viibinutega tihti kuuldud mõttetera, et ei peaks oma niigi vähest energiat kulutama negatiivsetele asjadele, vaid püüdma seda suunata positiivsetesse tegevustesse ja olema osaduses inimestega, kes meid mõistavad, austavad ja armastavad.

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev, 120-aastane lasteaed laienes koolimaja pinnale

Kairi Gustavson, Sindi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialist ning Marko Šorin sisenevad uutesse lasteaia ruumidesset

Marko Šorin meenutas oma elust kui tähtis oli tundunud talle üleminek lasteaiast kooli. Tema tuli kooli mõnisada meetrit kaugemal asuvast lasteaiast, aga täna samas koolihoones avatud lasteaia osakonna kahe rühma jagu lapsi ei peagi enam maja vahetama, vaid astuvad järgmisel õppeaastal hoone teisest tiivast sisse.

Teisele korrusele

Koolimaja C korpuse 2. korrusel valminud täiendavad kohad muudavad maakonna enim rühmi omava Sindi lasteaia Pärnumaa suurimaks. Senisele 200-le kohale lisandus veel 40 kohta. Koolimaja hoones asuvates rühmades hakkab tööle 6 uut töötajat.

Lasteaiakohtade vähesus on valmistanud linnale muret juba päris mitmeid aastaid ja veel mõned nädalad tagasi polnud Sindi Lasteaia direktor Viivi Palmissaar kindel, et 1. septembril saaks uutel pindadel tööd alustada.

Esimesel septembril esimesele jalutuskäigule

„Kuumal augustikuu 6. päeval osalesin ehitusnõupidamisel, kus tundus, et töid on ees veel vähemalt poole-jagu. Nii väitis ehitaja esindajagi, et 15. augustiks, nagu tähtaeg oli ette pandud, kindlasti ei jõuta. Seda teades tuli kiiresti laste paigutamine ajavahemikku 15.-29. august ümber planeerida. Saime koolieelikud kuidagi paigutatud teiste suverühmade juurde, kuid tänasest poleks nende jaoks enam peamajas ruumi olnud. Ehituse veelgi pikema viibimise korral oleksime olnud juba rohkem kui tõsise probleemi ees,“ meenutas Palmissaar ärevaid viimaseid nädalaid.

Esimesel septembril uues ruumis

Palmissaare sõnul anti 6-7 aastaste laste rühmade töötajatele vabu päevi aegsasti varem kätte, olles nõnda ette hoiatatud ja moraalselt valmis vajadusel rühmaruume sisustama ka nädalavahetusel, et lapsed ikkagi septembri esimesel päeval oma rühmadesse tulla võiksid. „Alustasime ju peamajas oma 12. ja 13. rühmaga juba 25. augustist ja ehitustähtaja edasilükkumise tõttu olidki koolieelikud, kes nüüd asuvad koolihoone C-korpuse vastvalminud ruumides, sisuliselt augusti lõpuni ilma rühmaruumideta. Peab mainima, et üksikud tööd veel jätkuvad, kuid need ei sega õppekasvatustegevust,“ on Palmissar hetke seisuga rahul.

„Eks eelmise nädala lõpp läks meie inimestel küll väga töiseks ja kiireks. Aga kõik laabus kenasti ja täna olimegi juba uutes ruumides. Laste rõõmsatelt nägudelt võis lasteaia peamaja tänahommikusel traditsioonilisel Tere! -peol välja lugeda rahulolu ja pisukest uhkustki.“

Et “nõelasilmast” tulnud ruumid korda said, tahab Palmissaar öelda tänusõnad õpetajatele Annelile ja Merikesele ja nende abikaasadele, Üllele pojaga, õpetaja Astale ning Janikale ning õpetaja abi Evile, kes neljapäevast laupäevani ruumides tööd teha rassisid. Loomulikult oli igal pool tegutsemas meie remondimees Leonid ning oma abist ei öelnud ära ka gümnaasiumi remondimees Jüri. „Suur tänu lapsevanematele Harri Tagoberdile, Reido Ruulile ja Jaan Eggertile, kes õpetajaid nõu ja jõuga rühmaruumide sisustamisel abistasid.“

Esimeseks septembriks korrastatud toas

Palmissaar ei hoia end tagasi paljude kiitmisel. Sisustus- ja varustustööde ladusa sujumise eest hoolitsesid lasteaia majandusjuhataja Liina Müür koostöös gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmmega. Suur tänu kuulub kommunaali juhatajale Heli Ruusile, kes oli koos oma töötajatega varem kokku lepitult abis vajaliku mööbli ümberkolimisel peamajast uutesse ruumidesse. „Just nii ühiselt oma jõude koondades ja koostööd tehes pole ükski võimatuna tunduv olukord nii võimatu, et lahendus olemata jääks.“

Mõlemal rühmal, Naerukillud ja Nublud, on omaette väline sissepääs, aga ruumid on ka seespidiselt läbikäidavad. Teisel korrusel jätkub piisavalt ruumi kõigele tarvilikule: mängu- ja magamistoad, WC-d ja pesemisruumid eraldi mudilastele ja töötajatele, loomulikult ka personali ja muud abiruumid. Ümberehituse käigus uuendati välistrepid, trepikojad ja hoone soojasüsteem. Kõik vanad aknaraamid on juba varem uutega asendatud. Toitlustamine on korraldatud kooli sööklas. Seetõttu tuleks nüüd ka kooli kokale rohkem jõudu soovida, kuna peab menüü koostamisel arvestama täiendavalt lasteaia päevarežiimi ning toiduvalikuga.

Kõrvalhoonel on ülestõstetavad uksed

Lasteaia laienduse tingimuseks oli veel hoonevälise panipaiga olemasolu. Sellepärast otsustati lasteaia vajadusi arvestavalt remontida terviklikult kooli kõrvalhoone, milles asuvad ka Sindi vabatahtliku tuletõrje seltsi garaažid auto ja muu tehnika tarvis, samuti kooli enda inventaar.  Tööde käigus vahetati täielikult välja katuse puitsõrestik ja kaeti tsingitud valtsplekiga. Seinad said uue välisviimistluse ja garaažiuksed vahetati ülestõstetavate vastu. Spordihoone, muusikakooli maja ja abihoone vaheline ala kaeti asfaltbetooniga. Maja kõrval oleva tulevase muruplatsi ümber ehitati puitlattidest aed. Lisaks sellele aiale pole lastel kaugel minna ka suure lasteaia mänguplatsidele või paari nädala pärast Pioneeride puiestee teises otsas valmivale mänguväljakule.

Mart Nõmm, Sindi Gümnaasiumi majandusjuhataja ja Rein Ariko, Sindi abilinnapea peavad lõpetataval objektil nõu

Marko Šorin pidas vajalikuks märkida abilinnapea Rein Ariko panust, kes igapäevaselt käis kohapeal kogu protsessi kontrollimas ja vajalikus suunas juhendamas. „Pean tema tegevust lasteaia laienduse juures ikka väga oluliseks. Samas oli hea jälgida mitme asutuse väga hästi sujunud koostööd linnavalitsuse, koolimaja majandusjuhataja Mart Nõmme ja lasteaia majandusjuhataja Liina Müüri tegevuse vahel.“

Riiete kuivatus

Projekti kogumaksumus on 270 000 eurot, mille tasumiseks võttis linn laenu 120 000 eurot. Lisaks sellele eraldati lasteaialaienduse tarbeks riigi eelarvest läbi Siseministeeriumi 40 000 eurot. Linnapea meenutas, et ühe esialgse variandiga saadi maksumuseks ligi pool miljonit eurot, kuid see idee heideti peast välja, kuna oleks olnud selgelt liialt kulukas. Moodullasteaia rentimine polnud Sindi oludes mõistlik raha kulutamine, sest pikemaaegne ekspluatatsioon nõudnuks märkimisväärselt suuremat väljaminekut. Olemasolevate köetavate ruumide otstarbekas ära kasutamine ei nõua nüüd ka täiendavaid soojaarveid.

Kooli sööklas

Palmissaar peab kasulikuks, et koolieelikud juba aastajagu varem õpivad tundma suurt koolimaja, sealseid ruume ja küllap töötajaidki, sest nüüd on üleminek lasteaiast kooli kindlasti veelgi sujuvam ja märkamatum kui seni olnud. „Kevadist tutvumist koolimaja ning õpetajatega pole eraldi enam tarvis ette võtta. Loetelu, mis hea kõik veel lisaks kaasneb seoses lasteaia laienemisega kooli ruumidesse, on kindlasti pikem ja annab endast peagi märku.“

Jätkuva lasteaiakohtade puuduse kõrvaldamiseks peab linnavalitsus otstarbekaks ühineda ümbruskonna omavalitsustega, et asutada maakonna keskusesse ühiselt rahastatud lasteaed. Sellise idee realiseerimise toetuseks saaks kasutada Euroopa Liidu linnapiirkonna jätkusuutlikkuse arengu meedet.

Samal teemal:

Kas Sindi Gümnaasiumil on arenguruumi?

Sindi Gümnaasiumis algas käesolev õppeaasta mitmete oluliste muudatustega


Taavi Tammik võitis Tootsis Sookolli jooksu

August 31st, 2014

Laupäeval, 30. augustil Tootsis peetud rahvaspordipäeval pandi loodetavasti alus uuele traditsioonile – Sookolli jooksule. Tootsi valla ja Rohelise Jõemaa koostöös korraldatud jooksuga ärgitatakse augusti viimast laupäeva tervist turgutades rabas veetma.

Üldvõitja on Taavi Tammik, kellele Tootsi vallavanem riputab kaela medali ja kingiv suveniirbriketi

 

Eleri Birk valmistub Sookolli jooksuks ja Piret Hallik-Sass, Turundustugi juhataja

Rahvaspordipäeva maskotiks on Sookoll

Sookolli jooksul võis valida jooksu, koeraga jooksu või kõnnidistantsi. Lastele korraldati lühimaa jooksu, täpsusviskeid noolega ja palli heideti Lastefondi Mõmmiku süles olevasse ämbrisse.

Tootsi vald on valinud välja rabas kulgeva trassi. Trassi algus ja lõpp asuvad rabarongiga sõitjate vaateväljas ja nii saab jooksjaid ka rongist jälgida. Sel aastal tuli vihmade tõttu osaliselt läbimatuks muutunud rabarajalt viia jooksurada kõvemale kattele. Raja pehmed lõigud on märgistatud ja saavad järgmiseks aastaks tugevama põhja. Rajale lisatakse juurde pikkustki.

Jooksu võitjad pälvisid karika ja jooksul osalejaid autasustati medalitega järgmistes kategooriates: mehed I-III koht, naised I-III koht, juuniorid (kuni 12 a kaasa arvatud) poisid I-III koht, tüdrukud I-III koht, seeniorid (45+) naised I-III koht ja mehed I-III koht, koeraga jooks I-III koht. Lisaks autasustati võitjaid turbabriketiga.

Ekstreemtantsurühm Viisuke

Tootsi Sookolli jooksu võitis 6 km pikkusel distantsil Taavi Tammik, kes läbis raja 24 minuti ja 13 sekundiga, võttes võimsa vahega esikoha karika. Tammik osaleb ka eelseisval Pärnu Kahe silla jooksul. Teisena lõpetas Veiko Lille ajaga 26.52. Kolmandana lõpetas jooksu kogu raja Veiko Lillega koos jooksnud Vallo Peedu Lubi, kes oli parim ka seeniorite arvestuses.

Naiste arvestuses võttis esikoha Erika Neiman ajaga 32.47, teine oli Ane Mitt (34.07) ja kolmas Kaili Kask (38.34).

Juuniorite arvestuses olid parimad Helen Mändma (32.58) ja Kaarup Kask (38.32). Parim seenior naiste arvestuses oli Juta Mitt (46.56).

Listra naudib oma võistlusklassi võitu

Koeraga jooksu võitis Margus Kask (30.58), kellest Listra jäi siiski pisut tahapoole. Kiiremad kõndijad olid Krista Kerde (47.46), Villem Päri (54.55) ja Anne-Ly Karpenko (55.54).

Jooksurajale minejad küttis kaelamurdvate trikkidega üles ekstreemrahvatantsurühm Viisuke. Lastega mängisid Lastefondi Mõmmik ja Sookoll. Aktiivsemad lastevõistlusest osavõtjad olid AveRiin Pedak, Roger Andreas Sadilov ja Adrian Alger Miil. Kõikidest osavõtutasudest 0,5 eurot läks Lastefondi toetuseks.

Rongisõit lõpetas sportliku päeva

Sportliku päeva lõpetuseks tegid osalised rongisõidu rabasse ja vaatasid üle rongi kõrval kulgeva rabaraja osa. Raudteel on sõitma pandud endisaegne rabatööliste vagun koos „restoranvaguniga“, millega omal ajal töölistele süüa viidi. Nii jooksurada kui raudtee viivad Tootsi Suursoo väljadele 2 km kaugusel olevasse rabakeskusesse, kus toimusid omal ajal turbakogumistööd. Jooksurada kulgeb sealt edasi.

Kalev Kaljuste ja Tatjana Puusepp

Rongisõidul olid kahes vagunis giidideks muuseumi tegevjuht Tatjana Puusepp ja Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste. Tagasisõidul vahetasid reisijad vagunit ja vahetusid ka giidid. Nõnda sai väga asjatundlikku teavitust kohaliku elu kohta mõlemalt oma ala hästi tundvalt inimeselt.

Kellel oli huvi, võis kiigata koos giidiga ka briketivabrikusse rajatavasse muuseumisse.

Tutvumine järgmiseks aastaks paremasse korda tehtava rajaga

Tootsi valla algatuse ja Rohelise Jõemaa koostöös sündinud rahvaspordipäeva sisulise korralduse eest kandis hoolt Pärnu Turundustugi ja projekti veab edaspidigi sama firma juhataja Piret Hallik-Sass, kellel on ka isiklik suhe spordiga nakatavalt eeskuju andev.

Järgmisel aastal toimub Tootsi Sookolli jooks 29. augustil ja poole pikemal rajal.

*


Elo Liiv muinastulede ööl Kabli rannas

August 31st, 2014

Elo Liiv

Skulptor Elo Liiv ja tema poeg Uko valmistasid eile õhtul Kabli ranna liival tuleinstallatsiooni jaoks neli kujundit: püstkoja, kala, viikingite laeva ja viietähelise sõna elite. Viimane tähistas Elite kliinikut, kes kujundid muinastulede ööks telliski.

Viiking veetakse veele lähemale

Kell 21.30 süüdati kujundid, lisaks neile veel hulk küünla taolisi pakkusid, mis kõik kaunilt vette peegeldudes Liivi lahe rannariba kaunistasid. Akordioni saatel lauldi ühiselt palju laule. Siiski enamik jäi sõnatult tulede juurde seisma või koguneti väiksemasse omaette seltskonda tillukese tule ümber. Kaugemalt võis näha paistmas teisigi rannaäärseid tulukesi.

*

 

Samal teemal:

Iidetuled Pärnu rannas

Muinastulede ööl musitseerivad õed Triinu ja Anu Taul

Muinastulesid süüdati „Alguse valguses“

Iidetuled eile õhtuses Pärnu rannas

Muinastuled Läänemere ääres


Tunne Kelam oli oodatud Tahkuranda ja Mõisakülla

August 30th, 2014

Reedel Pärnumaad väisanud Tunne Kelam külastas Valentina Suviste kutsel Võistes asuvat Mägra talu ja kohtus Uhlapere Seltsimajas Tahkuranna rahvaga. Samal päeval viibis Euroopa parlamendi liige ka Viljandimaal Mõisakülas, kus teda võõrustanud Andor-Olari Ilison võrdsustas oma koolivenda Jüri Kukke Praha üliõpilase Jan Palach’iga.

Tunne Kelam ja Mari-Ann Kelam tervitavad Mägra talu perenaist Valentina Suvistet

Euroopa Liidu kristlikke demokraate, konservatiive ja teisi paremtsentristlikke jõude ühendava Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikme Tunne Kelami huvi Eestimaa erinevate paikade käekäigu vastu on paljude aastate kestel olnud järjepidevalt väga elav.

Mägra talus

Valentina Suviste jõuab palju

Köögiviljakasvataja Valentina Suviste tutvus Mari-Ann Kelamiga lähemalt umbes 4 aastat tagasi Viimsi turul, kus taluperenaine käib kõigil laupäevadel talu saaduseid müümas ja järjekindlalt kutsunud ka oma majapidamist vaatama. GPS-seade juhatas meid vaevata Liivi lahest mõnesaja meetri kaugusele jääva maja õuele.

1200 ruutmeetrit katmikalasid

Perenaine sammus parajalt rutakalt vastu ja ilma vähimagi pidulikkuseta alustas kohe pärast kätlemist töise asjalikkusega oma valduste tutvustamist. Kõigepealt viskas siiski pilgu külaliste jalavarjudele ja lubas majani jõudes jalanõud vett pidavamate vastu vahetada. Päike polnud jõudnud vihmajärgset maad kuivatada, aga sellel maalapil ei tunta veest puudust ka pikal põua ajal.

5 aastat tagasi kaevatud tiigi keskele on jäetudsaareke

Taimede kastmisveega varustab piisava hulga veega oma maa seest välja voolav allikas, mis ei jäta kolme tiiki kuivaks ka kõige põuasemal perioodil. Üks kauni saarekesega tiik kaevati viis aastat tagasi. Niisutamist vajab 1200 m2 klaasi- või kilealust katmikala. Üldse on perel hoonete ümber 2,7 ha maad. Tegelikult on seda palju rohkem. Kõike ei jõua ise harida. Seepärast on 20 ha välja renditud.

Taimed ulatuvad aknast välja

Põllumajandusele pühendus Valentina pärast seda, kui oli 1991. aastal lasteaia kohalt koondatud. Töölt vabastamise valik olevat langenud Valentinale seepärast, et abikaasa Olev on tubli töömees ja nii ei muretsetud lasteaia juhtkonnas nende toimetuleku pärast. Valentina on lätlanna, kes tutvus oma tulevase abikaasaga juba 16-aastasealt Heinastes peetud peol. Tema eesti keele oskusele pole midagi ette heita. Tallinna peda lõpetas kiitusega ja praegugi meenutab vilka liikumisega naine uhke mõnutundega, et eesti keele eksamitulemustes seati teda teistele eeskujuks. Seega siis eestlastele.

Kass ärkab keskpäevasest uinakust

Lapsed käivad nädalavahetustel vanematele abiks, aga väga palju ka ei jõua, sest oma elu tahab samuti elamist. Ivika on Riias eesti keele õpetaja ja Inge Tallinnas inseneri-projekteerija oskustega töötamas. Inge Sirkel-Suviste nimi pole spordisõpradele tundmatu nimi. Näiteks 2010. aastal Austrias Stuhlfeldenis peetud Euroopa meistrivõistlustel vibujahis tuli ta naiste arvestuses Kajamaa Spordiklubi au kaitstes pikavibu klassi võitjaks.

Mari-Ann Kelam ütleb söögilauas tänupalve, milles kiidab ka perenaist

Pole kahtlust, et Suvistel on maatööd rohkem kui küllaga ja paneb imestama, kuidas seda kõike jõutakse. Poolsada õunapuud, marjapõõsaid olevat 700 ringis. Marjade järele olevat viimastel aastatel nõudlus langenud ja marjanoppimise abilisigi nappivat. Sellepärast on otsustatud põõsaid vähendada. Ühel põllul näitab Valentina sigurisalatit, mis sobib suhkruhaigetele. Teise põllu servas kasvab maisi. Valmis herned ootavad korjamist.

Tavatu kujuga tomatid

Tomatid on väga erilise kujuga, mida tavaliselt Eestis ei kohta ja nende kirjeldamine ilma pildita osutub mõnel juhul isegi keerukaks. Valentina käib regulaarselt Lätis Tomati liidu kogunemistel, kus hangib uusi ja põnevaid sorte. Tahkurand on juba ajalooliselt tuntud kurgikasvatuse poolest. Nõuka ajal käidi Leningradis müümas ja konkureeriti Peipsi äärsete kurkidega. Tahkurand ja Peipsi kant ongi olnud peamised kurgikasvatuse piirkonnad Eestis. Olev ütles naljatamisi, et töö hulk ei anna võimalust õlutki juua. Sellest aastast on ta otsustanud merele minekud ära lõpetada.

Hoidiste riiulid keldris

Enne lahkumist palus Valentina külalised tuppa ja pakkus äsja ahjust võetud sooje sarvesaiu, mis krõbeda koorikuga maitsesid eriti hästi. Kohvilauas rääkis perenaine, et on ka õmbleja ja kõik riided õmbles ta oma lastele ise. Teel auto juurde astusime läbi hoidiste hoidlast. Kelder on suur, kõrge ja piinlikult puhas. Mõned kastid olid kõrvale tõstetud. Need minevat vanadekodule. Üle aasta hoidiseid nende peres ei säilitata.

Uhlaperes kõneldi Ukrainast ja venelastest

Uhlapere Seltsimajas küsis Tunne Kelam, kes on tema poolt pildistatud fotol? Selgus, et praegune Eesti Vabariigi president

Uhlapere Seltsimajja sisenedes võttis Kelamit vastu poliitikast huvitatud väike seltskond inimesi ja mõnusalt leegitsev kamin. Jutu teemaks valitud Euroopa turvalisus, Ukrainas toimuv ja mõistetamatu Venemaa arenes kiiresti laiaulatuslikuks vestluseks. Kelami sõnul on seoses Ukrainas toimuvaga hakatud eestlasi läänemaailmas järjest tõsisemalt kuulama. Siiski ilmub ajakirjanduses ka üsna totra sisuga lugusid. Näiteks hiljuti kirjutas New York Times vene vähemuse tagakiusamistest Riias, kus üle poole elanikkonnast on vene keelt kõnelev elanikkond. Millisest vähemusest saab juttu olla? Kahjuks kipuvad endiselt Prantsuse ja Hollandi parempoolsed Venemaad toetama. Mistrali tehing on küll jätkuvalt jõus, aga viimaste asjade käigu valguses kahtleb Kelam väga sügavalt, et see häbiväärne tehing ikkagi lõpuks venelastele kasulikult lõpeb. Küsiti: kas läheb sõjaks? Kelam rääkis, et igal asjal on ka teine pool. Muidugi on Ukrainal venelaste mängule eeliste andmiseks teatav osa. Ukrainas lokkav korruptsioon on asi, mida Venemaa on edukalt oma huvides kasutanud. Loomulikult ei õigusta Ukraina puudused vähimalgi määral venelaste väljakuulutamata sõda nende vastu. Sanktsioonidega hilinetakse.

Viimased lahkujad Uhlapere Seltsimajast

Kui nõuka ajal koondas Venemaa võimu ja raha paigutamine välismaale polnud mõeldav, siis nüüd on teisiti. Koondatakse võimu ja raha kogutakse välispankadesse. Raha paigutamine väljapoole oma riiki näitab tegelikult suurt ebakindlust tuleviku osas. Nafta ja gaasi maardlad jäävad üha kaugemale ning kildagaasi turule tulemine ei tõota Venemaale head majanduslikku väljavaadet. Venemaa pole osanud mõistlikult majandada ja raha paigutada olulistesse investeeringutesse. Seega on Venemaa kergesti haavatav. Venelaste toetus Putinile tuleneb hästi korraldatud rahva lollitamisest. Siiski pole usutav ca 80% toetus nende valitsuse tegevusele ja protsent võib piirneda kusagil 55 ümber. Paljud kardavad ka avalikult oma arvamust väljendada.

Mõisakülas oli peamiseks teemaks Jüri Kukk

Andor-Olari Ilison

Poliitika vallas kaugemasse aega sattusime Mõisakülas. Külla kutsujaks oli Andor-Olari Ilison, kelle peamiseks mureks on oma koolivenna väärikam mälestuse jäädvustamine kodulinnas ja terves riigis. Ilison näitas oma Vabriku tänaval asuva maja õuel kahte eset, mis seotud koolivennaga. Üks oli hüppelaud ja teine omaaegne kits, millelt samuti hüppeid sooritati. Ta ütles, et kes katsub seda kitse, millel Jüri treenis, see on puudutanud ka legendaarset Jüri Kukke.

Kunagise Mõisaküla Keskkooli trepp, millele ka Jüri Kukk pidevalt astus

Mõisakülas sündinud ja õppinud Jüri Kukk väärib Ilisoni arvates samasugust üldrahvalikku austust, nagu Praha Karli Ülikooli filosoofiateaduskonna tudeng Jan Palach. Mäletatavasti süütas noormees 1969. a 16. jaanuaril ennast Václavi väljakul põlema. Sellega soovis ta protestida Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkiasse. Kolm päeva hiljem põletushaavadesse surnud noormees tunnistati Tšehhimaal rahvuskangelaseks. Süütamise asukoht pealinna peaväljakul on tähistatud. Prahas on Jan Palachi nimeline väljak ja kosmoses liigub taevakeha, mille nimetuseks on asteroid 1834 Palach.

Taastamist väärivad raudtee kasarmute hooned

Ilison sõidutas meid Posti tänavale ja peatus kohas, kus tänaseks lammutatud hoone number oli kuus. Praegu on plats umbrohtu kasvanud ja prahti kasvatav. Sellel kohal asus kahes vahetuses töötav 300 õpilasega koolihoone. Ilison rääkis kavatsusest paik korrastada. Lätimaa poolel asuva naaberlinna Ruijena Kunstikooli direktor Janis Galzons on juba platsile ideekavandigi koostanud. Ilison seisis umbkaudu samas kohas keset umbrohtu, kus võis arvatavalt asuda koolivenna Jüri koolipink, milles ta viimati Mõisaküla Keskkooli tunnis istus ja tutvustas kavandit, mille kujunditeks saaksid olema hoone peauks, ülijärsk trepp, stiliseeritud koolipink ja valgustatud luger, mis loendaks Eesti Vabariigi vabalt elatud päevi.

Kui neist hoonetest saaks tulevikus üleriigiline raudtee muuseum...?

Ilison ei lepi teadmisega, et üks osa eestlasi peab Jüri Kukke rumalaks enesetapjaks rahvuskaaslaseks. Ta väidab, et mõlemad mehed, nii Jan Palach kui Jüri Kukk väljendasid isiklike tegudega sama sõnumit oma rahva ja riigi vabaduse kaitsel.

Ilisoni mõtteis pesitseb soov, et kogu tõe võiks tema koolivenna kohta lahti kirjutada Sofi Oksanen. Samuti on ta oma lootuse asetanud Hardi Volmerile, et filmimees väntaks kõnekaid dokumentaalkaadreid.

Dokumentidega tutvumine

Ilison viis külalised Mõisaküla raudteetehaste hoonetesse ja muu hulgas tutvustas üht mahajäetud saali, kus järgmisel aastal võiks tähistada esindusliku konverentsiga kangelase 75. sünniaastapäeva. Samas hoones tutvustas ta ka materjale, mida oli omal ajal KGB tema enda kohta kogunud ja näitas väheseid Jüri Kukke meenutavaid materjale. Muude dokumentide hulgas jäi silma Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne tekst, mille ta esitas Tartu Ülikooli aulas Jüri Kuke mälestuskonverentsil 2005. a 27. märtsil. „Jüri Kuke surma-aastapäeval on kohane küsida: missugune oli ja on tema tähendus oma ajas, nüüd ja tulevikus? Jüri Kuke teeb eriliseks tema märtrisurm,“ kinnitas Velliste toona ja rääkis sellestki, et Mõisakülla tuleb rajada järk-järgult Jüri Kuke keskus, millest muuseum moodustaks osa. Tuleb koondada dokumente tema ja ta mõttekaaslaste tegevuse kohta. Jüri Kukest tuleks vändata põhjalik dokumentaalfilm ja ka mängufilm. „Mõisaküla tuleb tuua maailma kaardile! Ja maailm tuua Mõisakülla!“ rääkis Velliste 9 ja pool aastat tagasi.

Renoveeritud kirik Mõisakülas

Tunne Kelam ütles, et pingi paigaldamine on hea mõte. Sünniaastapäevaks võiks valmida mälestusplaat märtri kodumajale ja muuseumi asutamiseks tuleb tööd jätkata.

Huvitav oli kuulda Ilisoni mõttealgatust, et Eesti tulevane raudteemuuseum võiks olla Lavassaarest ja mujalt üle riigi koondatud vanadesse raudteetehaste hoonetesse. Mõisaküla muuseumi asutaja oli tema isa Valter Ilison.


Avalikud arutelud riigi rajajate monumendi püstitamiseks Pärnusse

August 28th, 2014

Kolmapäeval esines kunstiajaloolane Heie Treier Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avaliku loenguga „Linna skulptuuripoliitika ja esteetika“, milles tutvustati rohke pildivaliku abil paljude maailma linnade monumente. Ettekandele järgnes kuulajatega jagatud mõttevahetus, mis kestis pärast ametliku osa lõppu veel väga pikalt püstijalu ringis vesteldes.

Heie Treier

Kohtumine Heie Treieriga leidis aset Pärnu Linnavolikogu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni kutsel. Ettekande eesmärgiks oli kaasa aidata kavandatava riigi rajajate mälestusmärgi võimalikult kõrgetasemelise lahenduse leidmisel. Loengule järgnenud ajurünnaku väljapakutud teema „Missugust linnasüdant soovivad pärnakad näha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?“ haaras algselt kavandatud küsimustest palju enamat. Mõttevahetustes osalesid ka nädalaks Pärnusse saabunud tosin Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse üliõpilast, kelle ülesandeks on soovituste väljatöötamine riigi suurjuubeliks püstitava ausamba jaoks. Kõnelusi juhtis ajutise erikomisjoni aseesimees Mark Soosaar.

Alustades Viinist

Treier keskendus oma ettekandega peamiselt nn poliitilistele monumentidele, kuid peatus peamise paremaks mõistmiseks ka teistsuguse sihitusega kunstiteostel. „Rooma keiser Marcus Aurelius (121-180 eKr) olevat öelnud, et järeltulevad põlved otsustavad, kellele püstitada monumendid,“ nimetas kunstiteadlane ammu kuuldud mõttetera. Praegu peavad pärnakad otsustama, kellele konkreetselt, millisel kujul ja kuhu siis ikkagi lõpuks riigi rajajate auks mälestusmonument püstitada. Sellele küsimusele Treier mingit viidet ei teinud, aga abistas mõtlemisainet pakkuvate näidete varal.

Postmodernistlik monument Viinis

Pärast monumentide püstitamise pikemat mõõna valmis esimene väga hea postmodernistlik monument Viinis 2001. aastal ja oli pühendatud hologausti mälestuse jäädvustamiseks. See on tõsine poliitiline monument. Seina moodustavad tagurpidi riiulisse laotud raamatud. Uksel märkab lingi puudumist. „Kogu rajatis kõnetab külastajat väga sügavalt, mida peab ise kohapeal nägema,“ jutustas Treier.

Kaotatud võidukas Talvesõda

Talvesõja rahvusliku monumendi kavandikonkursi võidutöö tegi Pekka Kauhanen. Foto: Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium

Talvesõjas osutas soome rahvas kangelaslikku vastupanu, millega säilitas iseseisvuse vaatamata sellele, et mingist osast territooriumist pidi loobuma. Ajaloo mäletamiseks korraldati Soomes Talvesõja rahvusliku monumendi kavandikonkurss. Võidutöö autoriks tunnistati Pekka Kauhanen ja monument tahetakse avada Helsingi Kasarmitoril järgmise aasta 13. märtsil, et sellega tähistada Talvesõja lõppemise 75. aastapäeva. Eesti jaoks ei lõppenud II maailmasõda nii võidukalt ja jäi pooleks sajandiks võitja riigi haardesse. Siiski ei kaotanud ta okupeeritult riikliku järjepidevust ja võib vähem kui 4 aasta pärast tähistada ühena viiest (Poola, Leedu, Läti, Soome, Eesti) riigist sajandat juubelit.

Värvid kunstis ja poliitikas

Tänapäeval on avastatud võimalus kujutada skulptuure leidlike perfomantsitena, milleks kasutatakse värve. Moskvat tabas suur skandaal, et nende linnas värviti ühe torni tipp võõrastesse värvidesse. Hiljuti juhtus midagi sarnast New Yorgis. Triumfikaartega sillal lehvinud USA lipp asendati ühel ööl valgeks värvitud lipuga nõnda, et USA lipu värvid ja kontuurid paistsid läbi. Hiljem selgus, et teo tegijad olid kaks Saksa kunstnikku, kellel puudus igasugune poliitiline motiiv ja kõike tehti üksnes kunsti nimel. Bulgaarias paikneb üks nõuka-aegne monument, mida on värvitud ja mõnitatud.

Rodin’i eeskujul Tartus

Monumentaalkunstil jätkates pöördus Treier XIX sajandi teise poolde, kui Prantsuse kunstnik Auguste Rodin, sünninimega François-Auguste-René Rodin (1840-1917) oli omandanud skulptuuride loomisel täiesti uue mõttetasandi. Rodin oli arvatavasti kunstnik, kes esimesena kujutas inimest ühena meie hulgast ja kelle tööd ei sobitunud sellepärast varem valitsenud tavadesse. Rodin voolis inimkeha realistlikult ja kujutas seejuures teda isikupärase füüsise ning iseloomuga, jättes kõrvale igasuguse traditsioonilise allegooria või mütologiseerituse. Rodin nägi inimest ühena meist, mitte posti otsa asetatult teistest kõrgemale tõstetuna. Ta paigutas oma skulptuurid maa peale tavapärases suuruses ja kogu inimlikus olekus.

Eestis võib Tartut pidada teistest linnadest eristuvalt kõige inimlikumaks. „Skulptuure vaadates on Tartu inimese tasandil arvestaja. Näiteks Aili Vahtrapuu skulptuur Vanemuise ees,“ tõi Treier näite. 2005. aasta juunis avatud monument on pühendatud helilooja Eduard Tubina mälestusele. Skulptoriga tegid koostööd arhitekt Veronika Valk ja heliinstallatsiooni looja Louis Dandrel.

Skulptuur õiges suhtes asukohaga

Samas tõi Treier hoiatavaid näiteid sellest, kui hästi valminud skulptuur leiab sobimatu koha sellepärast, et pole peetud tähtsaks arhitekti nõuga arvestada. Lasnamäel, Peterburi teel asub Susi hotell, mille sillutisest paistab välja ainult ülakeha ja peanupp. Juuresolev tekst selgitab: Maailma kõigi aegade parim maadleja Aleksander Aberg (1881 – 1920), kes 17 aasta jooksul seljatas rohkem kui 5000 maadlejat ning ei kaotanud mitte ühtegi võistlust. „Tegemist on Arseni Mölderi hea kvaliteediga skulptuuriga. Aberg oli Lurichi järglane, sama rida võib jätkata sumomaadleja Kaido Höövelsoni alias Barutoni. Aga mis on selle kõige juures valesti?“ küsis teadlane viimaks. „See on õudne ja kohutav, kui ei kaasata arhitekte! Kui võetakse skulptori väga professionaalne töö ja siis need väga sooja südamega patrioodid rikuvad oma tarkuses kõik ära,“ vastas Treier enda poolt tõstatatud küsimusele.

Bratislava skulptuur tänavakaevust väljavaatavast santehnikust

Ta näitas fotot Taipei loomaaiast Taivanis, kus krokodillide skulptuurid asuvad maadligi tänavasillutisel. Bratislava skulptuur tänavakaevust väljavaatavast santehnikust võib möödujale tekitada ootamatul märkamisel humoorikat ehmatust. „Kui need skulptuurid paigutuvad hästi madalale, siis on neil selge mõte olemas, aga Abergi puhul tekitab mõttekus suure küsimärgi.“

Taaskohtumise pühitsemine Laidoneri pere kodukohas Viimsis

Selle kõrval on hea näide tänavu veebruaris Viimsi mõisa pargis avatud Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärk, mille kujundasid samuti Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Monumendi “Taaskohtumine” autorid on praegu Pärnus viibivate üliõpilaste kursusekaaslased Juhan Kangilaski ja Maria Freimann. „Kui minna Viljandisse, siis seal on vanamoodne Laidoner hobuse seljas, aga Viimsis on moodne Laidoner koos naisega,“ selgitas Treier.

Hiidlased on tublid

„Ja ennäe, sõidad rattaga mööda teed kuni järsku komistad monumendi otsa… See oli periood, kui Eestis mitte ühtegi monumenti ei püstitatud sellepärast, et raha ei olnud, aga hiidlastel oli,“ jätkas esineja. „Kalju Reitel on kuuldavasti Tauno Kangro õpetaja, kellelt valmis viimase suurema tööna 1991. aastal „Leiger“, mis oli uus algus pärast monumentaalkunsti segaste aegade vahepausi.“ Leiger asetati Kassari Veskimäele 1997. aastal. Pronksi valatud suuremõõduline Hiiumaa müütiline vägilane on oma teel astuv teotahteline, tugev ja pikk mees, aga kivil konutavad mehikesed annavad vastakaid nõuandeid Hiiu-Saare silla ehitamiseks. „Väga suur au hiidlastele!“, ütles Treier huvitavalt ülesehitatud loengut lõpetades.

Kārlis Zāle pärand

Kindlasti pole siinkohal mõeldav kõike kuuldut vahendada ja kõigest ei saanud ajapiiratusel rääkidagi. Mark Soosaar täiendas loengut Riia vennaskalmistu näitega. „Kompleksi autor on skulptor Kārlis Zāle, kelle projekti järgi loodi ka Vabadusmonument Riia südalinna,“ rääkis Soosaar ja rõhutas Zāle erakordset loomingulisust sellega, et monumendil asuv Milda kujutis oli Läti viiese lati peal, praegu ka euromündil. „1936. aastal pühitsetud Riia Vennaskalmistu on I maailmasõja ajal ning vabadusvõitluses langenute puhkepaik. Seal asub Baltimaades suurim maastikuansambel ja suurim skulptuuri ansambel üldse. Võtke aega, sõitke ja vaadake, milline majesteetlik ilu ja rahu,“ rääkis Soosaar.

Riigikukutajatest riigi rajajateni

Mark Soosaar ja Jaan Roosnurm, kes selgitab oma seisukohti monumentidest

Küsimustevoorus sai esimesena pikalt kõnelemiseks sõna Jaan Roosnurm, kes pole rahul Vanas pargis asuva riigikukutajate mälestusmärgiga. Ta leiab, et südalinna park ei peaks olema riigikukutajate rahula ja säilmed tuleks matta kalmistule, kus on vastavalt eestlaste kultuuri arusaamale surnute puhkepaik. Ühtlasi tegi ta ettepaneku püstitada riigi rajate monumentaalteos Rüütli platsile ja pärast valmimist anda kohale Vabaduse väljaku nimetus.

Viljandimaalt, Olustverest pärit kunstiüliõpilane Liis Uustal esines julgete avalduste ja küsimustega. Ta ütles, et juba üritatakse nende tööd mõjutada nõudlike arvamustega ja avaldas kõigi üliõpilaste nimel tahet siiski iseseisvalt soovituslikud tingimused ja kujunduse alused välja töötada. Uustal kahtlustas poliitilisi mänge. Talle polnud ka päris selge, miks Pärnus tahetakse lisaks olemasolevale riigi väljakuulutamise monumendile püstitada veel dubleeriv riigi rajajate monument. Soosaare vastusest selgus, et ta oli seda juba eelmisel päeval tudengitele pikalt ja põhjalikult selgitanud. Komisjoni hinnangul on tegemist täiesti erinevate mälestusmärkidega ja ettevõtmisel puudub poliitiline motiiv.

Komisjoni liige Peeter Saunpere ütles, et tudengid peavad saama täiesti iseseisvalt ilma kõrvaliste mõjutusteta töötada ja seda mõtet toetasid endiselt valdav osa kohal viibinutest.

Keresel puudub male ja isevalitseja väärib austust

Mõttevahetustega jätkati veel tänavalgi

Ajurünnakul juhiti tähelepanu lõpetamata töödele. Üks neist on kunagise Pärnu Poeglaste gümnaasiumi juurde püstitatud Paul Kerese monument. 1966. aastal Mare Mikoff’i loodud büst vaatab endiselt tühja muru enda ees ja linnakodanikud ei mäletagi enam, miks male suurmeister maha vaatab. Töö ootab siiani lõpetamist…

Soosaar tuletas meelde ajaloolist tõsiasja, et Aleksander II oli Venemaa valgustatud monarh, kelle valitsemise ajal said alguse paljud head arengud. Sellepärast vääriks Vanapargi tänava nimi asendamist endisaegsega.

Viktor Kaarneem rääkis jätkuvestluses vajadusest tuua Rüütli tänavale suurem rahvahulk tagasi. Selle saavutamiseks pakkus väga konkreetset abinõu, millega ettevõtjaid motiveerida. Tema sõnul olevat Euroopast piisavalt palju häid eeskujusid võtta. Pärnu peaks oma rendipindasid välja üürima 0 euroga või koguni pisut peale maksma, mis ei tohiks linna rahakotile väga valusalt mõjuda.

Tallinna tudengite kokkuvõtte avalik tutvustus toimub täna, 29. augustil kell 15 taas Uue Kunsti Muuseumis, kuhu jälle kõiki huvilisi oodatakse.

Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse üliõpilased ja juhendajad

Samal teemal:

Mälestusmärk riigi rajajatele

Ülevaade Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni esimeste kuude tööst

Tudengid pakuvad ideid Pärnusse kavandatava riigiloojate monumendi rajamiseks

Erikomisjon külastas vilistlaste Pätsi ja Vilmsi kooli

Pärnus alustas tööd Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon

Neli meest Kuninga tänava ringile


Hooaja viimasel Pärnu moealleel köitsid tähelepanu käsitsi tikitud mantlid

August 27th, 2014

Suve jooksul on „Pärnu Moodi“ moealleel tutvustatud Eesti ja Pärnu disainerite põnevamat loomingut. Eile õhtupoolikul vaadati kuurordigalerii Central selle suve viimasel Pärnu moealleel sügisesse. Donna Nordica esitles põhjamaisele enesekindlale naisele loodud kauneid kleite ja Liss tõi vaatajateni käsitsi tikitud naiste ja tütarlaste mantlid.

Kuna kahtlaste kavatsustega ilmaolud ei lubanud  vaipa tänavale lahti rullida, leppis ümmarguselt poolsada moehuvilist kuurordigalerii ahtal pinnal ka kitsamates oludes moedemonstratsiooni vaatamisega. Kolmapäevastele moeesitlustele tullakse ka kaugematest Eestimaa paikadest. Näiteks Riina Ruusmaa tuli Tartust, kus ta töötab kutselise kinnisvaramaaklerina ja on juhatuse liige firmas Ruusmaa Konsultatsioonid.

Riina Ruusmaa

„Moedemonstratsioon oli meeldiv ja põnevust tekitav, tegelikult tulin just mantlite pärast, mille vastu on eriti suur huvi. Seni pole ma midagi kuulnud Liss’i mantlitest. Mul on endal väga hea disainer ja õmbleja, kes siiamaani on mulle kõike teinud, aga nüüd tahtsin hoopis teistsugust kogemust saada. Mantlid on väga ilusad ja tikandite poolest huvitava ideega. Täiesti mõeldav, et mõne aja pärast otsustan isegi tellida, sest tikandid on hästi paeluvad,“ jagas nähtust oma muljeid Ruusmaa.

Ta ütles, et lapsed on juba suured, aga sellegipoolest pakkus silmailu ka laste mantlite nägemine. „Varem, kui tütar oli nende laste vanune, polnud selliseid mantleid mitte kusagilt võtta,“ rääkis Ruusmaa siiras vaimustuses mantlitest.

Ruusmaa hinnangul ei ole Donna Nordica kleidid millegiga ülepaisutatud, mis nõndaviisi sobivadki tema valikutega. Kleite demonstreerides öeldi tutvustamiseks juurde, et materjalina kasutatakse looduslikke kvaliteetseid Põhjamaadele omaseid kangaid. Kleidid on loodud iseseisvale haritud naisele, kes armastab kleite. Disainis on püütud leida Eesti naise ühisosa Skandinaavia värvide, lõigete, mustrite, ajaloo, looduse, ellusuhtumise ja identiteedi osas.

*

Samal teemal:

Moealleel „Pärnu moodi“


ERASMUS programmiga samm edasi

August 26th, 2014

Pärnu Nooruse Maja võõrustab 21.-30. augustini toimuval koolitusel üheteistkümne riigi 30 noorsootöötajat, kes tutvuvad mitteformaalse õppimise erinevate võimalustega.

Vitalie Cirhana ja Ieva Grundsteine, õppepäevade korraldajad

Õppepäevadel istutakse ringis Nooruse Maja suure saalis

Tegemist on Euroopa komisjoni poolt rahastatava programmiga ERASMUS pluss, millesse võivad olla kaasatud lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka selle ühenduse kandidaatriigid ja naabrus- või majanduspiirkonna riigid. Pärnus osalevad Ukraina, Armeenia, Georgia, Moldaavia, Rumeenia, Türgi, Poola, Austria, Saksamaa, Läti ja Pärnumaa noorsootöötajad. Koolitust viivad läbi Ieva Grundsteine Lätist ja Vitalie Cirhana Moldaaviast, kuid kogu programmi tehnilise ettevalmistuse juhtimise eest on hoolt kandnud Nooruse Maja direktor Uudo Laane.

Uudo Laane, direktor Nooruse Majas ja projekti ERASMUS pluss vedaja

Laane sõnul on varem sarnaseid koolitusi korraldatud kohalikul tasandil, näiteks Moldaavias, veebruaris Georgias. Sealt edasi arenes mõte minna teadmiste ja kvaliteedi osas üle täiesti uuele tasandile ja haarata ühistegevusse võimalikult palju Euroopat. Laane ettevõtmine võitis Nooruse Maja Pärnu Rahvaülikool Euroopa Liidu uue rahastusperioodi esimesse taotlusvooru esitatud projekti „A step forward – training for trainers“, mis lihtsas keeles ära seletatult tähendabki „Samm edasi!“ „Edasimineku muutis kergemaks seegi, et 15 tänase osalejaga olen eelmistes projektides varem kohtunud ja nemad on juba vanad tuttavad,“ rääkis Laane.

Krista Habakukk, atesteeritud arenduskonsultant Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest, on samuti üks koolitusel osalejaid. Tema hinnangul on tegemist tänuväärse ettevõtmisega, mis puudutab väga otseselt noorte tööhõive temaatikat. Koolituse tulemusena saab täiendada ja parandada oskuseid, mis on vajalikud noorte tööturule suunamiseks. Habakukk rääkis sellestki, et tänapäeva noored eristuvad vanema põlvkonna inimestest sooviga paljusid asju eelnevalt katsetada enne kui midagi omaks võetakse.

Nooruse Maja suure saali keskel ringikujuliselt istuvad õppurid alustasid meeskonna komplekteerimisega, õppisid projekte koostama, ühte jalga astuma ja konfliktidest hoiduma või selle puhkedes neid likvideerima. Õpiti tõrjutud positsioonidel olevatele inimestele sõna andma. Kolmel viimasel päeval jõuavad õppurid viimistlevasse faasi. Peatutakse veel mitmetel tõsisemat tähelepanu väärivatel teemadel. Vesteldakse seksi, rassismi ja vähemuse ainetel.

Ieva Grundsteine Kihnu naiste keskel Foto Uudo Laane

Sisutihedad pikad õppepäevad vahelduvad sõnaliste ettekannete ja mõttetegevust harjutavate meeskondlike mängulaadsete ülesannete lahendamisega. Viimaste kasu seisneb Laane nägemuses meeskondliku töö mobiliseerimise võimekuse tõstmises. Näiteks täna hommikul mängiti pangaröövile järgnenud kriminaaluurimist. Menetluse käigus sai iga osaleja enda kasutusse mingi niidiotsa, mida püüti koostööna sobitada teiste valduses olevate kogutud materjalide mosaiiki. Poole tunniga loodigi kuriteost tervikpilt ja tabati süüdlased.

Liivast mandala

Tavapäraselt kuuluvad taoliste suurte ja palju rahvuseid hõlmavate projektide juurde vastuvõtva maa traditsioone tutvustavad õhtud, aga saavad ka külalised särada enda tavasid ning kultuure tutvustades. Kavas on talendiõhtu, kuid juba võis näha nelja värvilisest liivast mandalat, mis asuvad suure saali erinevates nurkades. Mis on mandala (sanskriti keeles ‘ring’)? „Mandala on nagu buda munkade liivaskulptuur, värvilisest liivast tasapinnaline ja kaduv kunst kuni esimese tuuleni,“ rääkis Laane, kes veel kuu aega tagasi muretses sellepärast, kust hankida vähemalt nelja värvi liiva (kollast, rohelist, sinist, punast) ja palus abi oma facebooki sõpradelt. Mandala pidavat olema inimkogemuses üks suurimaid ajatuse ja kõikehõlmavuse sümboleid, milles väljendub jumalik kord kõiges olemasolevas.

Üheteistkümne riigi noorsootöötajad Kihnu muuseumis Foto Uudo Laane

Kavandatud aja sisse mahtus Pärnu linnaga tutvumine omapärasel viisil. Külalised said kaardi ja orienteerumist hõlbustavad fotod, mille abil liiguti ühest sihtpaigast teise ja lahendati lihtsaid ülesandeid. Eile külastati Kihnut, mis on samuti killuke Eesti kultuurist. Ka päeva valik oli õnnestunud, sest suuremad vihmavalingud asusid peamiselt suvelinna kohal ja väiksematest vihmasabinatest säästis isand Juhus, kes juhatas külalised iga märja piserduse korral kuhugile katuse alla. Laane arvates poleks ka hullem ilm külalisi heidutanud, sest saarerahva elu ja Kihnu vaatamisväärsustega tutvumine lummas väliskülalisi igal silmapilgul sedavõrd, et siinne Balti mere äärne heitlik taevas ei suutnudki enam ehmatada.

Kokkuleppel projekti juhtidega võivad koolitusel viibinud erinevate riikide töötajad selle artikli juures kommenteerida oma emakeeles. 31. augustil saabunud kommentaarid:

I hope that I am not late for sending this mail :) I am one of participants step forward.
“İnsanlar güzeldi, yemekler güzeldi, şehir güzeldi, proje çok güzeldi. Bol öğrenmeli, bol eğlenmeli çok iyi bir projeydi. Canım sıkkın olduğunda hatırlayıp yüzümü gülümsetebilecek bir sürü anı biriktirdim Parnu’da. ”
Istem Gizem Demir from Turkey
Best wishes
Istem Gizem Demir
*
Daniel

Tak, to był wspaniały tydzień z niesamowitą grupą ciekawych ludzi! Dzięki Uudo za to doświadczenie! I do zobaczenia, mam nadzieję!

Samal teemal:

Pärnu linna teenetemärgid Uudo Laanele ja Ulf Ljunggrenile

Vabatahtlikud Makedooniast ja Prantsusmaalt

Homerin Gaétan tuli vabatahtlikuna Pärnusse

55 + vabatahtlikud Eestis ja Küprosel

Floriane tutvustas prantsuse kultuuri

Floriane Rigaud tunneb end Pärnus ja eestlaste keskel väga hästi

 


Mälestusmärk riigi rajajatele

August 25th, 2014

Pärnu linnavolikogu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni kutsel leiab 25. – 29. augustini suvepealinnas aset Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse üliõpilaste töötuba (juhendaja Indrek Rünkla), mille eesmärk on töötada välja soovitused parima lahenduse leidmiseks, et püstitada riigi suurjuubeliks ausammas meie riigi rajajatele.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Toomas Tammis ja erikomisjoni aseesimees Mark Soosaar vaatlevad Pärnu linnaruumi selle pilguga, mis kuhugile kõige paremini võiks sobida

Trivimi Velliste mõtetega Pärnu linnaruumis

Trivimi Velliste, volikogu erikomisjoni esimees, teatab, et professor Andres Alveri ja emeriitprofessor Veljo Kaasiku juhtimisel tutvutakse eelnevalt Pärnu linnaruumiga virtuaalselt. Esialgseid mõtteid võrreldakse vaatluste ja analüüsiga kohapeal. Tuuakse esile linnaruumi olulisemad parameetrid ja väärtused – skaala, nähtavus (vaadeldavus), kättesaadavus, tseremooniate võimalus, haakuvus igapäevaolukorraga jm.

Töötoa käigus esineb kunstiajaloolane Heie Treier avaliku loenguga „Linna skulptuuripoliitika ja esteetika“, milles esitatakse ulatuslik pildivalik monumentidest paljudes maailma linnades. Loeng toimub kolmapäeval, 27. augustil algusega kell 14 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (Esplanaadi 10). Loengule järgneb ajurünnak teemal „Missugust linnasüdant soovivad pärnakad näha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?“ Ajurünnakut modereerib Uue Kunsti Muuseumi asutaja Mark Soosaar. Kõik huvilised on oma mõtete ja ettepanekutega oodatud.

Töötoa kokkuvõtte avalik tutvustus leiab aset Uue Kunsti Muuseumis reedel, 29. augustil kell 15. Velliste sõnul on taas kõik huvilised teretulnud.

Samal teemal:

Ülevaade Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni esimeste kuude tööst

Tudengid pakuvad ideid Pärnusse kavandatava riigiloojate monumendi rajamiseks

Erikomisjon külastas vilistlaste Pätsi ja Vilmsi kooli

Pärnus alustas tööd Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon

Neli meest Kuninga tänava ringile