Pärnusse torm ei jõudnud

January 11th, 2015

Tänahommikune Pärnu rannapromenaad

Eile õhtul kümne paiku Pärnu maile jõudnud lumesadu kattis ööseks maa puhta valge vaibaga, mis andis juba öötundidel sahkadele kõvasti tööd. Nüüd muudab kraad kuni paar pügalat sooja lume uuesti veeks.

  

Tänahommikune sulailm Pärnus Keskväljakul ja Pikal tänaval

Pärnu Rannapargis

Eesti ilmateenistuse ennustatud kuni 30 m/s puhuv tuul jäi Pärnus olemata. Kõige rohkem jututeemat annavad alati edelatuuled, mis paisutavad merevett üle kallaste ka väiksemate tuultega. Sedakorda prognoositud tase jääb taas madalamaks. Pärnu sadamas mõõdeti meretaseme kõrguseks kell 08:00 137,6 cm. Seejärel vesi langes paarkümmend cm ja kell 11:10 näitas graafik veeseisuks 134 cm, mis pole midagi ebatavalist.

Mõõdukas tuul jätkab täna puhumist valdavalt edelakaarest, kuid suuremat veetõusu ei prognoosita.

Sulalumine hommik Pärnu rannas

   

    

    

    

 

Samal teemal:

Merelt ja taevast tulev vesi meelitab Pärnu rannapiirkonda veeturiste

Tarmo Kõuts: Pärnus on meretaseme ennustamine väga raske

Veetaseme vahelduv kõikumine Pärnus

Veetaseme näidik vallikraavi silla juures


Rakvere raibe eesti keele lilleaias

January 9th, 2015

Tõlkjas ehk rakvere raibe on ohtlik umbrohi, mida võib õitsemas näha kogu Eestis. Kuna taim on väga elujõuline, vajaks sellest lahti saamine riiklikku abiprogrammi. Foto: Maaleht

Poisikesepõlves jutustas ema korduvalt lugu peretütrest, kes võõrsilt naastes oma sünnikohta külastas, vigast saksa keelt purssis ja teeskles emakeele unustamist. Mõlemat keelt kangelt väänates päris ta ühe ja teise asja kohta kuni upsakal sammul nina püsti kõndides astus reha pulkadele. Muidugi sirutas rehavars end seepeale täies pikkuses püsti ja äsas tugeva vopsu vastu piiga laupa. Ootamatu löök meenutas hoobilt emakeelt ja neiu vandus täiest kõrist selges eesti keeles: „Kuradi reha!“

Mullu kevadel kiitsin mõttes üht üldhariduskooli õpilast, kes rääkis head eesti keelt tugeva inglise aktsendi mõjuga. Uurisin uudishimulikult, kus neiu varem elas või õppis ja mis on kodune keel. Vastuseks kuulsin, et pole kusagil väljapool Eestit pikemalt viibinud ja emakeel on eesti keel. Sügisel kuulasin Reet Kromeli esinemist ja imestasin kui puhtalt ja peaaegu märkamatu inglise aktsendiga räägib ta endiselt eesti keelt. Aastakümned kodumaalt eemalolek ei ole rikkunud emakeele puhtust.

Oktoobris äratas erilist huvi Trivimi Velliste esinemine XII kohanimepäeval. Sõnavõtus keskendus ta mõtlemise ja mälu võimekuse lahutamatule seotusele meie keelelistes valikutes.

1988. a oktoobris loitsisid tuhanded inimesed tuletungaldega Tallinnas Raekoja platsil eesti keelele tulevikku. Mõisteti, et eesti keel on meie ühismälu peamine kandja ja tuleb kätte võita see staatus, mis eesti keelele võõrandamatult kuulub. Ligemale veerandsada aastat pärast keeleloitsi juhtis Velliste tähelepanu paradoksile. Mullu suvel möönis prof. Rein Taagepera, et kolhoosikord ja raudne eesriie aitasid kaasa eesti rahva ja keele säilimisele. Teatava irooniaga öeldud väide tundub esmapilgul uskumatu ja ehmatav, aga selles leidub tubli annus tõtt, tõdes kõneleja. Tõepoolest polnud kolhoosikord ju muud kui XIX sajandi sunnismaisus. Kolhoosikord lõi sellise tõsiseltvõetava sisemiselt tasakaalus keeleruumi, mis erines suurematest linnadest. Eesti keel võis siin vene keelest hoolimata vabalt kõlada. Kõik see erineb vägagi sellest, mida me täna nelja tuule poole avatud uste kaudu näeme.

Velliste: „Nii nagu 25 aastat tagasi küsisime, mis on eesti keele staatus, sama moodi küsime me täna uuesti. Mis on selle keele staatus, maine? Milline on selle keele prestiiž teiste keelte hulgas? Mis on selle keele väärtus? Mis ootused on eesti keelele nüüd ja tulevikus? Milline on selle keele väärtus maailmas laiali olevate teiste eestlaste jaoks? Kui ohustatud on eesti keel praegu?“

Vene keele surve oli tugev, aga vastupanu sellele suhteliselt lihtne, sest vastase maine oli meie silmis väga madal, kinnitas Velliste. Vene keelt vaadeldi kui okupatsiooni tööriista. Seepärast osati vene keelt kõikvõimalike vahenditega tõrjuda ja seetõttu ei suutnud vene keel lõppkokkuvõttes kõigi okupatsiooni aastakümnete kiuste eesti keelele mõjuda kuigi laastavalt.

Seevastu teame, millises inglise keele surveväljas elab eesti keel tänapäeval. Erinevus seisneb selles, et vene keelele vaadati ülevalt alla, nüüd on inglise keelega asi vastupidine.

„Vikerraadiost kuulsin, et toimus kohtumine Ukraina ülemraada spiikriga. Huvitav! Aga miks mitte tamadaga? Mille poolest oleks tamada halvem kui spiiker? Aga olen kuulnud ka kohtumistest Georgia parlamendi spiikriga… Nende puhul võiks ju ometi öelda, et toimus kohtumine tamadaga. Veel kuulsin Vikerraadiost: praegu kontrollivad demokraadid USA kongressi esindajate koda. Kas kujutate olukorda ette? Mida või keda nad seal kontrollivad? Kas toolialuseid või nurgataguseid? Asi on lihtne: demokraadid on esindajate kojas enamuses, mis tähendab, et neil on sealses esinduses meelevald. Aga kes siis tänapäeva eesti keeles kasutaks sõna ‘meelevald’?“

Velliste esitas veel ühe näite: „Kas tänapäeva Eestis on debateerida OK?“ „Sõna debatt on tulnud eesti keele üleüldisesse kasutusse mõne viimase aastaga. Varem kasutati seda sõna harva, kuigi oli Võõrsõnade leksikonis kogu aeg olemas olnud. Aga Võõrsõnade leksikonist leiab tuhandeid sõnu. Nüüd äkki on meil igapäevaselt – debatt. Kui vanasti arutati riigi eelarvet, siis nüüd debateeritakse riigi eelarve üle, olgu Toompeal või telemajas. Debatt on minu arvates rakvere raibe eesti keele lilleaias. Või ehk sosnovski karuputk. See on kõige eredam näide suunast, kuhu meie keel liigub. Sõna debatt järele puudub vähimgi vajadus. Tegusõnad väitlema või arutama oma tuletistega võimaldavad suurepäraselt kõnelda väitlustest ja aruteludest jms. Seega on siin väga tõsine mõtlemise koht. Mis siis toimub meie keeleteadvuses? Mis sünnib meie alateadvuses?“

Sageli kasutatakse väljendit Euroopa Rahvapartei, samamoodi Austraalia Tööpartei, Iisraeli Tööpartei, jätkas Velliste. „Samas olid meil kunagi kahekümnendatel-kolmekümnendatel tööerakond, rahvaerakond. Eestis kõlbas küll ütelda rahvaerakond, aga kui jutt läheb nüüd Euroopale või Austraaliale, peab juba olema partei. European Party, unsere Partei, наша дорогая партия – või veel paremini – верной дорогой партия наша нас к коммунизму ведет.

Ja Velliste jätkas näidetega: „Üks väga lennukas poliitik Toompeal kasutas jällegi Vikerraadios väljendit: seda probleemi me saame adresseerida. (Muidugi: we can address the problem.) See näitab, mismoodi inimesed loevad läbisegi nii eestikeelseid kui ingliskeelseid tekste ega suuda vahet teha kahe täiesti eraldi seisva keeleruumi vahel. Ei suudeta normaalselt tõlkida. Toimub keelte segunemine ja sünnibki nn. keelekontakt, millest võib alguse saada nõrgema keele järeleandmine ja viimaks keele täielik väljasuremine. Lähim näide on võtta liivlastelt, kes viimaks hakkasid oma keelt häbenema ja läksid üle tugevama rahva keelele, valdavalt läti keelele ja mõnes siinpoolses kihelkonnas ka eesti keelele.“

Eelnevale jätkuks irooniline paradoks Velliste tähelepanekutest. „Kui me juba oleme nii suurepärases inglise keele väljas ja mõnikord tuntakse sellepärast vaata et uhkustki, siis sellisel juhul peaks olema meil jõukohane ka kõrgpilotaaž, näiteks ingliskeelsete nimede hääldamisel.“ Paradoks seisnebki selles, et seda ei suudeta. Hämmastav, kuidas meie inimesed püüavad iga hinna eest eesti keele kasutusse tuua sisse inglise keele mõjuvälja, aga samas ei tule toime lihtsate nimede ütlemisega. Peame endilt küsima, miks see nii on?“

Kuid Velliste on leidnud Vikerraadiost ka häid näiteid. Kaja Kumer-Haukanõmm ütles, et 1944. a sügisel lahkuti Ojamaale – mitte mingisugusele Gotlandile. Saarlased käisid oma käiasid toomas ikka Ojamaalt. Täpselt samamoodi on meie keeles Riia ja mitte Riga, Pihkva, Võnnu, Heinaste, Pariis, Moskva, Peterburi. Ei mingisugust Sankt Peterburgi!

Velliste on teadagi kuulanud professorite Vääri ja Ariste loenguid keele ajaloost ja mõistab filoloogina, et keeled muutuvad ja arenevad. „Ükski keel ei püsi paigal. Küsimus on pigem selles, kus suunas ja milliseks nad muutuvad. Selles on suur osa meie otsustada. Keel ei muutu iseenesest, vaid sõltuvalt meist. Võõrsõnade leksikonis on tuhandeid sõnu, aga mida enam on võõrsõna asendatav omasõnaga, seda tagasihoidlikumalt peaks võõrast päritolu sõna tarvitama. Tema hinnangul on debatt ehmatav ja hoiatav näide, mis viitab tõsiselt vildakale hoiakule ja asjade käest minekule.

Olles ohtralt esitlenud väljavõtteid Velliste esinemisest tulen loo lõppedes tagasi Kromeli juurde. Kohtumisel ütles laulja ja raamatute kirjutaja, et kohati tundub olevat oma keele unustamise ja võõrapärasega sidumise puhul tegemist labase eputamisega. Märkasin, et ta ei kasutanud pika vestluse jooksul mitte kordagi väljendit OK. Endamisi arutledes küsin: mis juhtub eesti keelega, kui riigikogusse pürgijad kibelevad väitlemise asemel eelistama debateerimist ja ajakirjanikud tõttavad sama debatiga kapates poliitikutele kannuseid teenima? Miks oleme keeleliselt nii hõlpsasti mõjutatavad ja kas sarnane mõjutatavus mõjutab meid ka kergemini võõrapäraselt mõtlema? Kas on tegemist plahvatusliku kadakaeestlaste põlvkonna pealekasvuga?

Samal teemal:

Trivimi Velliste ei pea „debateerimist“ vajalikuks


Karmen Mets oli aastal 2014 juhtrajasõidu parim juunior

January 8th, 2015

3. jaanuaril Tallinnas toimunud mudelisportlaste pidulikul 2014. a hooaja lõpugalal tunnistati parimaks juunioriks juhtrajasõidus Karmen Mets, kes käib harjutamas Sindi ringrajal.

Karmen Mets hoiab käes 2014. a juhtrajasõidu parimale juuniorile kingitud karikat

Esimesed sammud sellel spordialal tegi Karmen 2008 aastal, alustades noortele kohaselt N-14 klassist. Esimese aasta tulemuseks oli 24. koht. Hoolimata kehvast tulemusest ei heitnud Karmen meelt ja jätkas usinalt harjutamist. Järgmisel aastal tuli Karmen 16. kohale. Läbimurre toimus 2010. aastal, kui Karmen saavutas N-14 klassis 5. koha ja sai ka oma karjääri esimese karika. Sealtpeale on asi jõudsalt ülesmäge läinud. Lisandusid ka uued klassid PR-24 ja Open-12. Alates 2012. aastast võistleb Karmen kõigis Eestis sõidetavates klassides. Tõsi, vahepeal on aeg edasi läinud ja noorteklassist on ta tänaseks vanusega välja langenud.

„Heameelt teeb see, et kahel viimasel aastal on Karmen ka sportklassides nn „vanadele tegijatele” valusasti kandadele astunud. Tunnustust väärib ka Karmeni visadus, sihikindlus ja töötahe. Ilma selleta ei oleks ta selliseid tulemusi saavutanud,“ tunnustab läinud aasta parimat juuniorit MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja Johannes Mets.

Suur roll on Karmeni saavutustel tema isal Markol, kes hooldab noore võistleja mudeliparki. „Väärib märkimist asjaolu, et kuni 2011. aastani võttis võistlustest osa ka Karmeni isa, kuid sellest hetkest, kui tütar isast paremaid tulemusi hakkas saavutama, lõpetas Marko võistlemise,“ osundas Mets, kelle arvates võib olla tegemist ka teadliku kompromissiga, et Karmen saaks oma potentsiaali täielikult realiseerida. Kahe mudelikomplekti tipptasemel korrashoid võtab liiga palju vaba aega.

2013 aastal Tallinnas peetud lõpugalal pälvis Karmen Mets Ilmar Viira nimelise rändkarika.


Juhan Parts: sõda ei tule, kuid Venemaa laguneb

January 8th, 2015

Pärnu Väärikate ülikooli kuuenda õppeaasta teine poolaasta algas eile õhtul Riigikogu liikme Juhan Partsi esinemisega Eesti geopoliitilistest võimalustest.

50+ kuulajad saabuvad Tervise keskuses toimuvale Väärikate ülikooli järjekordsele loengule

Praegu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Väliskomisjoni liikmena tegutsev Juhan Parts oli 2011-st aastast kuni mullu kevade alguseni majandus- ja kommunikatsiooniminister. Sama ametit pidas ta ka Ansipi teises valitsuses ja aastatel 2003 kuni 2005 oli peaminister.

Õpetajad Jelena Kuvšinova ja Eneli Arusaar, õpilased Sirelin Kukk, Sten Sepp ja Andrea Õispuu teel Väärikate ülikooli kuulajate juurde, et pakkuda lühikest meelelahutus eeskava

Nagu tavaliselt, hõivati seegi kord tuntud isiku tulekul kõik 288 Tervise konverentsisaali istekohta. Lisaks toodi saali täiendavalt toole või istuti treppidele. Samuti võis jääda suurde vestibüüli, kus kogu esinemine oli videoülekande vahendusel jälgitav. Algava aasta puhul esinesid lühikese meelelahutuskavaga õpetajate Eneli Arusaare ja Jelena Kuvšinova juhendamisel õpilased Sirelin Kukk, Sten Sepp ja Andrea Õispuu Sindi Gümnaasiumist. Tervitussõna ütles Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe.

James Martin valmis eriarvamusi korrigeerima

Juhan Parts tutvustab raamatuid, mis peaksid olema Väärikate ülikooli kuulajatele kohustuslik lugemisvara

Minutilise täpsusega Tervise keskuse uksest sisse astunud Parts üllatus, et teda on kuulama tulnud ligemale paar korda rohkem huvilisi, kui eelnevalt öeldud. Ta ütles, et oli selleks esinemiseks hakanud ette valmistama kohe pärast Paide Arvamusfestivali, kus Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli talle kutse esitas. Suurväli olevat tookordset kutse esitamist Arvamusfestivalil selgitanud huviga, mida Parts tekitas oma välja öeldud arvamusega. Toona kinnitas poliitik, et tema nägemuses lõppevat 10 aastat kestev Vene-Ukraina konflikt Venemaa lagunemisega.

Sissejuhatavate mõtete esitamiseks kasutas Parts kahte raamatut. Ta soovitas Väärikate ülikooli kuulajatel lisada mõlemad raamatud kohustusliku lugemisvara hulka. Neist üks on kümmekond aastat tagasi trükitud „The meaning of the 21st century“ (21. sajandi tähendus), mille autoriks Oxfordi professor James Martin. Autor väidab, et Eesti kuulumine Nõukogude Liitu oli ajalooline loomulik asjade käik. Teadlane eksitab lugejat faktivigadega ja sellest tulenevalt käsitleb Eestit tegelikkusele mitte vastavalt. Selle raamatu kohta on Partsil hulk kriitilisi märkusi, mida ta ka meilikirjades professorile selgitas. James Martin olevat vastuskirjades lubanud raamatu järgmise trüki toimetamisel nende märkustega arvestada. Siiski, vaatamata puudustele soovitas Parts seda raamatut lugeda.

Jätkuv USA mõjuvõimu kestvus

George Friedman avaldas 2008. a raamatu „The next 100 years“. „Kui ma raamatu ilmumise aastal ühel pikemal lennureisil Friedman’i ettenägemist sündmuste arengutes lugesin, ei tahtnud ma teda uskuda. Nüüd hämmastab Friedman mind sellega, kui täpselt on ta aastani 2015. asjade käiku ette näinud.“ New York Times väljaandel avaldatud bestseller on tõlgitud ka eesti keelde. „Järgmised sada aastat“ autor on ühe tunnustatud luureanalüüside ja prognoosidega tegeleva erafirma Stratfor asutaja. Mõtteerksa tulevikku vaatajana keskendub geopoliitilise luure analüütik lugejat šokeerivate pilgu heitmistega sellele, mis võib maailma ja Ameerika Ühendriike ees oodata järgmiste kümnendite jooksul.

Väärikate ülikooli kuulajad

Parts püüdis juba ettekande alguses luua rahvaga kahekõnet. Ta küsis, mida pidanuks oskama aastal 1910 ennustada tolleaegne „Friedman“? Paraku ei leidunud siis inimest, kes oleks näinud ette praegust tehnoloogilist arengut, plahvatuslikku planeedi elanike arvu kasvu ja USA mõjuvõimu esile kerkimist. Möödunud sajandi alguses andis sisepõlemismootori laialdane kasutusele võtmine täiesti uue arengukäigu kogu maailmale. Aga veel mõnikümmend aastat tagasi ei osatud kujutleda võimalust, mis lubaks samaaegselt üksteisega suhelda miljonitel inimestel. Peaaegu võimatu oleks ennustada järgmisi kümnendeid, aga Friedman üritab seda teha kaugemalegi.

Kui Venemaa propaganda püüab USA-d näidata nõrgeneva jõuna maailmas, siis tegelikkus on täiesti vastupidine. Venemaal puudub majanduslik võimekus, välja ehitamata on riigi normaalseks tegevuseks vajalik taristu jne. Ukrainas ei lahene asjad mitte niipeagi. See võib kesta kümmekond aastat. Parts ei kahtle selles, et Venemaa laguneb juba lähema kümnendi pärast. Eesti satub Venemaa ja läänemaailma vahelise heitluse keskmesse. Poola võib mõjuvõimult tõusta Saksamaast ettepoole. Võimalik, et muu hulgas kehtestab Poola otsevõimu Valgevene üle.

Friedman võrdluses Huntingtoni, Brzezinski, Mangiga

Eespingis istuv naine tundis muret sõja vallapääsemise pärast. „Proua, sõda ei tule, ärge seda kartke!“ vastas Parts kuulajale võimalikult lähedale kummardudes. Seda seisukohta kinnitas ta veel hiljemgi.

Väärikate ülikooli kuulajatele on toodud toole juurde

Keegi härra küsis, kas Parts on lugenud Huntingtoni või Brzezinski nägemusi tuleviku osas, kes olevat juba palju varem samadest asjadest kõnelenud? Vastusest ilmnes, et Parts hindab Friedmani analüüsi metoodikat ja ta eristab filosoofilist, poliitilist ja luureanalüüsi põhist prognoosi, millest viimane tundub kõige detailsema teadusliku kirjeldusena. Igor Mang ennustavat ka ülitäpselt, aga Parts ei võta teda ülemäära üldise sõnastuse tõttu tõsiselt.

Huvitav on teada, milliseks kujuneb meie riigi tulevik, kui planeedil jätkub plahvatuslik ülerahvastumine ja samal ajal toimub Eestis rahvastiku väljaränne? Kas tõesti tuleb Eestil okupeerida Peterburi, millest kõneleb USA mõttekoja Stratfor vedaja Friedman?

Samal teemal:

Ants Laaneots tutvustas Venemaa taotlusi

Väärikad Jääaja ja AHHAA keskustes

Priit Neilinn: minus on kaks kolmandikku eestlast ja üks kolmandik iirlast

Pärnu Väärikate ülikoolis algas uus õppeaasta

Väärikad tutvusid Läti väärtusliku mõisapärandiga

Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute arv kasvab aasta-aastalt


Fotod meenutavad möödunud aasta sündmuseid

January 5th, 2015

Valitud 39 fotot ei anna muidugi täielikku ülevaadet lõppenud aasta sündmuste kõigist kajastustest. Valikud pole tehtud mitte niivõrd sündmuse või isiku tähtsust arvestavalt. Pigem on püütud esikohale seada emotsioone, mida tekitab piltide vaatamine.

Eleri Birk valmistub esimeseks Tootsi Sookolli jooksuks

Akrobaatilised ja tantsulised etteasted Pärnu rannas

Andres Metsoja annab valitsevale maailmateistrile Alexander Georgievile esimesena kätt alistumise märgiks

Annely Akkermann ja hüdrobioloog Tauno Jürgenstein on keskendunud väga pikale vestlusele vee-elustiku teemal

Christian ja Heli Künnapas Pärnu kirjandusõhtul

August Puuste

Ekstreemrahvatantsurühma Viisuke kaelamurdvad harjutused Paikuse tervisekeskuse avapäeval

Artjom Malinovski alusas Sindi Gümnaasiumi 1 C klassis üksinda

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Toomas Tammis ja Pärnu Linnavolikogu erikomisjoni Eesti Vabariik 100 aseesimees Mark Soosaar

Jääaja keskuses kohtusid Väärikate ülikooli õpilased Maimu Eriste ja Armilde Koppelmaa pärast 60 aastast vahet oma Seljametsa kooli õpilase Vahur Jaaksoniga

Eneli Arusaar ja Edgar Savisaar Sindis Rahvarinde näituse avamisel

Ibrahim Mukunga jäi ka tänavu Kahe Silla jooksus võitmatuks

Kadi Elmeste ja Adnan Ali Hussain Mubarak Hedon spaa vana mudaravila õuel

Joosep Tammo tutvub Piiblite valikuga Sindi Gümnaasiumi raamatukogus

Kristel Reinsalu lipu päeva kontserdi peaproovil

Jüripäeval Püha Jüri ratsamonumendi juures auvalves

Kaitseväeparaadil Pärnus

Marko Šorin tutvustab presidendile kingitavat raamatut

Kooseluseaduse vastasel kogunemisel Toompeal

Kärt Jürgens võitis Pärnumaa VII Rattaretkel jalgratta

Ohutult Kurgo Villa katustel

Mart Saarso käis pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

President Toomas Hendrik Ilves jagab Valga paraadil võidutuld maakondadesse

Motoklubi Wild Cards MC korraldusel mootorrattad Pärnus Rüütli tänaval

Oskar, Markus, Eino-Jüri ja Sydny istuvad paplitüvest voolitud vaalapoja seljas

Pärnakad tulid XXVI laulu ja XIX tantsupeo rongkäigule väga paljude Pärnu lippudega

Peeter Nurmik ja Maie Kukk ajavad kahekesi vagusid

Petra Roth, Tunne Kelam ja Annely Akkermann Nurme turbaväljadel

Reet Juurikas oma lastega Kalevi harjutusväljakul

Pärnu maavanem Andres Metsoja külastas Paikuse valla juhte

Tallinnast Vilniusesse teel olevad mees ja naine, kes seisid ka 25 aastat tagasi Balti ketis, peatusid nüüd Särevere mälestuskivi juures

Segarahvatantsurühma Kuu esinemine Tallinnas Raekoja platsil

Sindi Gümnaasiumi kellamängijad Vändra Alevi Hoolekandekeskuses

Tauno Kangro võidutseb õnnelikult, et tema loodud mälestusplaat on jõudnud ajaloolise maja juurde

Tallinna 21 Kooli liputoimkond

Toomas Kivimägi spaahotell Hedon avapäeva ööpeol

Valdis Nilovs palub peakohtunikku, et finišilint maratonivõitjale loovutatakse

Trivimi Velliste president Pätsi sünniaastapäeval Tahkurannas

Uhlapere Seltsimajas küsis Tunne Kelam, kes on tema poolt pildistatud fotol

 

 

 


Pärnule kingiti Gustav Fabergé pronkskuju

January 5th, 2015

uudist täiendatud 8. jaanuaril

Laupäeval, 3. jaanuari hilisõhtuses tormituules avati kontserdimaja ja muuseumi vahelt kulgeva Aida tänava ääres Pärnust pärit juveliiri ja maailmakuulsa juveelifirma Fabergé asutaja Gustav Fabergé pronkskuju. Skulptor Jevgeni Burkovi loodud monumendi kinkis Pärnu linnale Eesti juurtega Alexander Tenzo, kes on Peterburi juveelimaja Tenzo Jewellery House omanik.

  

Gustav Fabergé pronkskuju Pärnus, taiese looja Jevgeni Burkov

Pärnu koolinoored puhkavad jalga Gustav Fabergé seltsis

Samal õhtul kaunistas erakordset sündmust Pärnu Kontserdimaja suures saalis toimunud ajalooliselt kordumatu ja suurejooneline Fabergé ball, mille korraldas Pärnu Fabergé selts. Esmakordselt Baltikumis peetud Fabergé balli juhtisid balli korraldamise ja monumendi rajamise eestvedajad Tiina Ojaste ja Toomas Kuter. Pärnu Linnaorkestrit juhatas Erki Pehk. Kaastegevad olid solistid, pianistid, ansamblid, tantsijad, muusikud ja artistid Eestist, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Katarist, Šveitsist, Saksamaalt, Itaaliast, Liibanonist, Prantsusmaalt, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Ukrainast, Valgevenest, Hiinast, Leedust ja Poolast – kokku 17 riigist.

Peaesinejana laulis Milano La Scala kauaaegne primadonna Denia Mazzola Gavazzeni. Ballil viibivat seltskonda üllatas Helsingis resideeriv Indoneesia Vabariigi suursaadik ühes oma kaaskonnaga. Eestist oli rohkete esinejate seas esisopran Heli Veskus, samuti Erkki Otsman, aga ka Eesti-Armeenia muusikud Andranik ja Hambardzum Kechek. Balli kava koostas Toomas Kuter.

Mõned aastad tagasi Tiina Ojaste algatusel Pärnus loodud juveliiride peret tutvustav Fabergé selts leidis sidemed perekonna järeltulijate ja Fabergé uurijatega terves maailmas. Monumendi avamise ja balliga tipnesid mullu märtsis Pärnus alanud Gustav Fabergé 200. sünniaastapäeva tähistamise pidustused.

Kontserdimaja galeriides ja jalutussaalides näevad külastajad juba detsembri algusest Tiina Ojaste maale, millest üks osa on saanud inspiratsiooni Fabergé munadest. Väljapanekul näeb müstilisi maastikke ja naisefiguure. Soovitav on vaadata maali lihavõttemunaga vürstinnast. Seda maalides süvenes Ojaste huvi Fabergé vastu ja järgnes seltsi loomine. “Siin- ja sealpool piiri” on Pärnus kunstniku suuremaid isikunäitusi, mis jääb avatuks jaanuari lõpuni.

*

Teisipäeval, 6. jaanuaril paigaldati pronksist Gustav Fabergé kuju ja toolide ette ka laud, millel tindipott.

  

Samal teemal:

Kaks päeva Pärnus pühendatud Fabergé kunstile


Vändra Alevi Hoolekandekeskuses jutustati “Vanaisa pajatusi”

January 3rd, 2015

Sindi Gümnaasiumi noored esinevad Vändra Alevi Hoolekandekeskuses

Täna külastasid Pärnumaa IRL-i naisklubi naised Mari Suurväli ja Maika Safin koos Sindi Gümnaasiumi õpilaste ning neid juhendava õpetaja Eneli Arusaarega Vändra Alevi Hoolekandekeskust. Koolinoored jutustasid vanavanemate või vanemate sugulaste käest kuuldud endisaegseid lugusid, mis kandsid tinglikku nimetust “Vanaisa pajatus”.

Eneli Arusaar usub , et nende külaskäik tegi kindlasti kõigile Vändra Alevi Hoolekandekeskuse hoolealustele ühe sooja pai

Külalised Vändra Alevi Hoolekandekeskuse ees

14. novembril osalesid Sindi Gümnaasiumi õpilased Madis Tropp, Marko Nuut, Mirette Juurikas, Martti Šorin, Jaanika Kangur, Chätlyn Parts, Õnneli Pilliroog Järvamaal Ambla vallas toimunud II üleriigilisel koolinoorte jutuvestjate konkursil “Kratilood”. Etluskonkursil peeti kõige olulisemaks võimalikult säravat jutustamist, mitte autori sõnastuse täpset järgimist. Polnud lubatud kasutada kostüüme ja erinevaid lisavahendeid. 4 minutiga pidi esitaja jutustama paar rahvalikku naljandit, muistendit või legendi jne. Samad Sindi noored, kes panid oma oskused teistega võisteldes sügisel proovile Aravete Kultuurimajas, viimistlesid oma sõnaosavust täna tund enne väljasõitu Krulli kohvikus. Minnes Vändra hoolduskeskuse hoolealuste ette esinema taheti seda teha sellises headuses, nagu seisti toona elukutseliste žürii liikmete Tamur Tohveri, Toomas Lõhmuste ja Arlet Palmiste ees.

Martti Šorin õpib kitarri Sindi muusikakoolis neljandat aastat

Vanaema-vanaisa pajatustele vahelduseks mängis Martti Šorin kitarri, mida ta õpib Sindi muusikakoolis juba neljandat aastat. Martti mängis 6 lugu. Meeldejäävamad olid „Rocking around the Christmas Tree“, „We vish you a merry Christmas“ ja „Mäekuninga koobas“. Kuulajad hakkasid meeldimise märgiks plaksutama mõnel juhul juba esinemise ajal või enne loo lõpetamist.

Noored etlejad kasutasid mõtte paremaks mõistmiseks sõnadele hea ilmekuse lisamist, julgemad žestikuleerisid väga loomupäraselt ja näomiimikast oli samuti palju abi. Nooruslood armastusest tõid kuulaja silma pisarad. Südamlik vastuvõtt tõi ka esinejate kurku klombi, mida püüti siiski näitleja osavusel varjata.

Mari Suurväli ulatab kingituse esinejatele

Mari Suurväli on jäänud Vändra hooldekodu külastama sellest ajast saadik, kui tema perele lähedane inimene sinna asus. Nüüd käib ta juba viiendat aastat hoolt vajavaid inimesi külastamas. Esinejad on alati erinevad, aga sagedamini tullakse kaasa Sindi Gümnaasiumist. Õpetaja Arusaar ütles, et püüab tuua eakate abivajajatega kohtuma iga kord uued noored. Nii omandab seesuguse kogemuse suurem hulk noori, mis on kasvatuslikult hästi tähtis.

Naisklubi liikmed küpsetavad ise kooke ja pirukaid, mida seegi kord rohkelt kaasa toodi.

Samal teemal:

Jõulumeeleoluga Vändra hooldekodus

Vändra hoolekandekeskusesse toodi jõulurõõmu


Preester Enos lõi vaherahu aastapäeval Sindi kiriku kellasid ja õnnistas valitsust

January 3rd, 2015

Täna hommikul kell 10:30 helisesid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi Jumalailmumise Koguduse pühakoja tornis kellad. Nii on talitatud vähemalt viimased viis aastat mälestamaks vaherahu kehtima hakkamist Vabadussõjas.

Teadaolevalt ainus pilt, millel on näha Sindi kiriku seinale kinnitatud mälestustahvel Vabadussõjas langenud koguduse liikmetele. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki kinnitusel on see Pärnumaal ainus taastamata mälestustahvel.

Kui varasematel aastatel on kellasid helistanud koguduse vanem Vladimir Kokorin, siis täna oli kohal koguduse preester Enos Heinsoo ise. Linnaga tehtava hea koostöö märgiks kinkis linnapea Marko Šorin preestrile Sindit kujutava tassi ja pildialbumi „Sindi elu piltides“, milles on ka kaks kiriku ajalugu tutvustavat väärtuslikku fotot.

Sindi õigeusu kirik, mille ehitust alustati 1895. aastal Moskva kaupmehe Roman Shöni ja Sindi kalevi tekstiilivabrikute ühisel kulul ja pühitseti 5. juulil 1899 jumalailmumise auks. Erinevalt teistest Pärnumaa AÕ kirikuhoonetest on kujundamisel kasutatud nn. vene baroki elemente, kusjuures dekoor on rikkalik. Interjööris ikonostaasi raamistus, ilus tisleritöö; seintel ja lagedel maalingud. Hallist kahhelkivist ahjud. Paraku pole kiriku tänane ehituslik seisund kiita. Andmed Sindi kodulehelt.

Järgnenud vestluse ajal mõtiskles preester vaherahu teemal ning avaldas arvamust, et ei ole vahet kelle poolel sõditakse. „Õnnis on see hetk, kui relvad vaikivad ja saabub rahu. Peame olema tänulikud, et meile on võimaldatud elada rahu ajal, mis ei pruugi olla nii iseenesest mõistetav, nagu see sageli võibolla tundub. Rahu on kõikidele inimestele tähtis.“

Üheskoos tunnistati Sindi sakraalhoone kehva seisundit ning räägiti kiriku ja Sindi ajaloost. Selgus, et nii linnapea kui preester pühendavad ajaloohuvilistena osa oma ajast ajaloo uurimisele. Preester on olnud Järvakandi muuseumi loomise juures ning avaldanud raamatugi Järvakandi ajaloost. Nimelt on Sindi kiriku karjane pärit just sealt kandist ja tänagi hommikul võttis ta ette pikema teekonna, et rahukuulutamisest kellade helinal teada anda.

„Praegu me peame tunnistama Sindi kiriku nukrat seisu, kuid küll aeg sellele ka uue hingamise annab. Teame ju, et ka näiteks peale Liivisõda kirjutati kroonikates kuidas terve maa oli laastatud ja hävitatud. Kirikute varemetel kasvasid kogunisti puud. Kuid kirikud on taastatud ja teenivad kogukonna vajadusi endiselt, järelikult on seda ikkagi rahvale vaja. Nii saab see ühel päeval sündima ka siin. Kord küsiti minult ühes teises koguduses, et millal te tulete oma kirikut korda tegema. Oma kirikut! Kelle kirik see ikkagi on? Kas kellegi teise või ikkagi kogukonna enda kirik. Ka kogukond peab panustama! Kirik ei ole kellegi võõra oma, ikka enda inimeste oma,“ mõtiskles preester lootusrikkalt kiriku seisukorda hinnates.

„Teenistuse lõpus palume alati Loojat, et ta annaks jõudu ja tarkust ka meie valitsusele ja kaitseks neid vaenlaste eest. Kui me seda soovime, siis on sellest ka neile kasu ja nad langetavad häid ja tarku otsuseid meie kõigi kasuks. Siin kohtuvad vaimulik ja ilmalik võim päris otseses mõttes. Ja me tõesti soovime, et neil oleks tarkust. Tulgu valitsusele ja ka Teil õnnistatud aasta.“

Samal teemal:

95 aastat relvarahu algusest

Vaherahu aastapäeva tähistati Sindis ühiselt kahe omavalitsusega

Sindis meenutati 3. jaanuari ajaloolist tähtsust

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva


Meretase reaalajas Pärnu sadamas

January 2nd, 2015

Vaade Pärnu sadamale möödunud aasta teisel jõulupühal

Ilmateenistuse teatel pole tänasel tormisel päeval Pärnu lahes ajavahemikul kella 20-22 välistatud lühiajaline veetaseme tõus kuni 170 cm-ni üle keskmise, ületades sel juhul kriitilise taseme. Siit saab jälgida meretaset Pärnu sadamas reaalajas.

Samal teemal:

Merelt ja taevast tulev vesi meelitab Pärnu rannapiirkonda veeturiste

Tarmo Kõuts: Pärnus on meretaseme ennustamine väga raske

Veetaseme vahelduv kõikumine Pärnus

Veetaseme näidik vallikraavi silla juures


95 aastat relvarahu algusest

January 2nd, 2015

3. jaanuaril kell 10.30 möödub 95 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande mehe, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande mehe surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

 Sindi kiriku kell heliseb  3. jaanuaril samuti koos paljude teiste kogudustega

Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.

Kakskümmend viis aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke pühitsemise avalikult. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, trammid ja trollid jäid seisma. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.

Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval 3. jaanuaril kogu Eesti rahvast, s.h. riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse ning kõiki kaaskodanikke kell 10.30 minutiks peatuma – kuulatama kirikukellade helinat, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi.

Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures üle terve riigi, aga ka kodudes! Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!

Tallinnas Võidusamba jalamil on üles rivistatud aukompanii. Kõlavad signaalid „Head ööd!“ ja „Äratus!“ Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Sven Mikser ja Reaalkooli õpilane Katariina Päts. Vaimulikule palvele, mille peab EELK peapiiskopi kohusetäitja Einar Soone, järgneb pärgade asetamine.

Kõik on oodatud!

Eesti Lipu Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts

Kindral Johan Laidoneri Selts

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

SA Jaan Poska Mälestusfond

Samal teemal:

Vaherahu aastapäeva tähistati Sindis ühiselt kahe omavalitsusega

Sindis meenutati 3. jaanuari ajaloolist tähtsust

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva