Peeter Päts 135

March 5th, 2015

Täna tähistati Pärnus Peeter Pätsi 135. sünniaastapäeva mälestushetkedega Pätside kunagise Raeküla kodumaja juures ja Metsakalmistul, millele järgnes kõnekoosolek Raeküla Vanakooli Keskuses.

Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna abilised, Sindi Gümnaasiumi 8. klassi õpilased auvalves perekond Pätside kunagise kodumaja ees Raekülas

Peeter Pätsi abikaasa Aita täditütar Alviine Poeld oskab mõndagi meenutada ja jutustada

Veidi pärast kella kahteist peatus Riia mnt 273 ees suur buss, millest astusid välja Konstantin Pätsi muuseumi liikmed. Selleks ajaks olid sinimustvalgete kandelippudega rivistunud omaaegse Pätside kodumaja ette Eesti Lipu Seltsi noored abilised Sindi gümnaasiumist, 8A klassi õpilased Kevin Viikoja, Chris Makovei, Toomas Gussev ja Markus Sõber, samuti mõned Lipu seltsi liikmed. 2011. aasta vastupanuvõitlemise päeval avatud mälestustahvli ees süüdati küünlad ja Pätsi muuseumi tegevjuht asetas laguneva hoone krohvipudemete peale lillekorvi.

Trivimi Velliste kõneleb Raekülas asuva kunagise Pätside kodumaja ees

Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste tutvustas lühikeses sõnavõtus põllumehe poja, Peeter Pätsi tegevust, millest on olnud Eesti riigile palju abi, kuid tema elu on jäänud teenimatult Nikolai ja teiste vendade varju. Velliste avaldas taas lootust, et Nikolai, Konstantin ja Voldemar Pätsi vennast kirjutatakse hiljemalt Eesti Vabariigi sajandaks juubeliaastaks üksikasjalik monograafia ja Raekülas asuv Pätside maja saab aastaks 2018 sellise väljanägemise, mis oli Pätside Pärnus elamise ajal.

Kaitseliitlased kolonelleitnant Tõnu Miil, kapten Kristian Kivimäe ja major Mehis Born annavad sõjaväelist au Peeter Pätsi kalmul

Edasi liikus mälestajate seltskond samas lähedal asuvale Metsakalmistule, kuhu Peeter Pätsi põrm 1966. aastal salamisi ümber maeti. Kalmul jutustas Pärnus elav Peeter Pätsi abikaasa Aita täditütar Alviine Poeld sellest kuidas kõik täpsemalt toimus. Algselt oli Peeter Päts maetud Tallinna Metsakalmistule. Alviine Poeld on aastakümneid kandnud hoolt haua korras hoidmise eest. Peeter Pätsi perekonna hauakivi valmimise eest seisis hea Ali Rza-Kulijevi, kelle vedamisel taastati ka Konstantin Pätsi monument Tahkurannas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk Alevi kalmistul.

Ene Saar ja Andrei Jurs

Pärjad asetasid kalmule Konstantin Pätsi muuseum, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kaitseliit.

Raeküla Vanakooli Keskuse saalis toimus algselt kavandatud paari tunni pikkuse koosviibimise asemel märksa kauem kestnud istumine ja ettekannete kuulamine. Esmalt esinesid Tagaküla Ööbikud ja Rannavaresed, koosseisus ansambli juht ja klarneti mängija Ene Saar, tuubamees Andrei Jurs ja lõõtsamängija Jaan Lepik. Solistina laulis Eili Laanela.

Tervitussõna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, kes sedakorda esindas siiski eeskätt Sindi ajalooklubi. Šorin jagas oma emotsiooni, mida tekitasid Raeküla ansambli esitatud laulud. Ta tundis läbi meloodiate Peeter Pätsi ajastu hõngu, mis tekitas hea vaimse pideme möödunud aegade meenutamiseks. „Ka Sindi on olnud ajaloos Pätsidega seotud. Riigi esimene president Konstantin Päts ja Sindi vabriku direktor Mark van Jung olid omavahel väga heas sõpruslikus suhtes,“ teadis ajaloohuviline rääkida. „Puudub päris tõendatud kinnitus, aga võib arvata, et Peeter Päts külastas Sindit viimati 1940. aasta 16. juunil. See on päev, kui toimus kaheteistkümnes Vabadusristi Vendade päeva tähistamine Pärnus ja Sindis.“

Tiina Tojak seadistab projektorit

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak kasutas aega selleks, et rohke pildimaterjali varal tutvustada Pätside perekonda ja peatus pikemalt Peeter Pätsi isikul. Selgus, et mõndagi on veel teadmata. Pole isegi selge, millises Pärnu koolis Peeter Päts õppis. Ühena arvamustest on pakutud näiteks Riia maantee ääres paiknevat hoonet, kus praegu tegutseb militaarpood.

Raeküla Vanakooli Keskuses

Kalle Ojaste, kes oli viies sõjajärgne Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pealik, kõneles põgusalt Peeter Pätsi teenetest Kaitseliidu loomisel. Vabadussõja alguses astus ta Pärnu 6. jalaväepolku; osales soomusauto ja Pärnu soomusrongi ehitamisel, millest teatakse üldiselt väga vähe. Peeter Päts oli Pärnumaa rahvaväe Kaitseliidu ülem Vabadussõjas ning Pärnu komandant.

Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees ütles, et on suur loodushuviline ja seepärast ka Peeter Pätsi loodushoiuga tegelemine talle väga hingelähedane.

Lembit Roosimäe

Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuste õpetaja  on ühtlasi ka Sindi ajalooklubi tegevuse eestvedaja. Roosimäe tutvustas raamitud originaalfotot, mille kinkis talle psühholoog Heiki Krips. Fotol näeb Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmeid uue põhiseaduse vastuvõtmisel 1934. aasta jaanuaris.

Mälestuspäeva korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts peamiselt Tiina Tojaki vedamisel. Ettevõtmist toetasid Konstantin Pätsi muuseum, Raeküla Vanakooli keskus, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Sindi Gümnaasium, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond ja Sindi ajalooklubi.

 

Samal teemal:

Raekülas meenutatakse Peeter Pätsi teeneid

Riigimehe mälestuseks

Peeter Pätsil on täna 130. sünniaastapäev


Mängulaas Pärnu südalinnas

March 3rd, 2015

Kaks varajasemast ajast teineteisele tundmatut noort ema kandsid oma südame all poeglapsi seni kuni Jan Johann ja Hugo andsid üheaegselt märku saada siinse maailma täieõiguslikeks kodanikeks. Nii kohtusid Helga Isand ja Mairi Habanen kolme aasta eest Pärnu Haigla sünnitusosakonnas, kus algas noorte naiste omavaheline usalduslik tutvus ja tegus ühine toimetamine.

  

Mairi Habanen ja Hugo                                                     Helga Isand ja Jan Johann

Mõttevahetustes otsiti vastuseid küsimustele, millega noored polnud seni veel nii lähedalt kokku puutunud. Mõlema naise abikaasad töötasid kodust kaugel. Esmakordne emaks saamine liitis Helga ja Mairi ühisele tegevusele, millest loodeti abi mitte üksnes iseendile vaid ka teistele samasuguste ootustega väikelaste vanematele.

Helga on õppinud Pärnu kolledžis sotsiaaltööd, Mairi Soomes hotelli- ja restoranijuhtimist. Omandatud erialad said heaks eelduseks mõttele luua laste ja lastevanemate arengut abistav keskus.

Mullu aprillis avati Pärnu südalinna kiviste majade keskel õdus maalähedane keskus. Mängulaas on hea nimevalik. Kujundlik viide igivana looduse keskel asuvale põlismetsale peidab selle nime varjus enamat, kui esmamulje laseks aimata. Mairi sõnul sündis Mängulaas nende endi vajadustest: „Taipasime, kui tähtis on noorte emade omavaheline läbikäimine ja kogemuste jagamine.” Väikelastekeskus Mängulaas ei ole tavaline laste mängumaa, kus mudilased koos vanematega lõbusalt aega viidavad,  sünnipäevi  ja teisi erinevaid tähtpäevi peavad. Sarnaseid paiku leiduvat naiste sõnul Pärnus mujalgi, lisaks mitmeid ka maakonnas, kuid Mängulaas pakub midagi enamat kuni kolme-aastastele lastele ja nende vanematele. Peamiseks eesmärgiks on seatud noorte perede toetamine, et kõrvuti pisikeste võsukeste sirgumisega kasvaks ka emade teadmised ja oskused, mis omakorda kindlustaks asjatutest pingetest vabanemise ning sedavõrd suurema rõõmu oma lapse paremal mõistmisel.

Mairi Habanen püüab Hugot "urust" kätte saada

Helga ja Mairi ei kahtle emade võimekuses ise vajalikku infot hankida. Selleks leiab palju võimalusi raamaturiiulitelt ja internetist. Raskusi võib tekitada üksnes teabe üleküllus ja sellest paljusest peamise leidmine. Sellepärast kutsutaksegi Pärnusse kohapeale vastava eriala inimesi. Kasuks tulevad usalduslikud vestlused väiksemas seltskonnas. Helga nimetas lapse tunnete kompamist ja tõi näite jonnimisest. Kui palju lasta jonnida, kus on piir ja kuidas seda lõpetada nõnda, et laps jääb hingelt terveks ja ema närvikava ei kahjustuks? Tõepoolest väga peen ära tundmine ja erilist tarkust nõudev ema käitumise viis.

Mängulaane mängunurk

Näide kinnitab, kui oluline koht on väikelastekeskuses koolitustel. Veebruaris toimus koolitussari „Laste kasvamine läbi rõõmu“. Kõnelejaks ja nõuandjaks oli Maili Liinev. Ta selgitas toime tuleku võimalusi olukordades, kus laps ei käitu vanema soovide kohaselt. Probleemselt raskeks võib osutuda lapsevanemana hoolivaks ja toetavaks jäämine siis, kui tundub jõudu nappivat. Varemgi on kutsutud oma ala asjatundjaid vestlema teemadel, mis Helgat ja Mairit endid, aga samuti teisi vanemaid, lasteaia- ja kooliõpetajaid ühtviisi huvitab. Hea akadeemilise ettevalmistusega esinejad on kõik ise emad, kellel lisaks õpitud tarkustele jagada ka isiklikke kogemusi.

Jan Johann

Novembris kohtuti koolitusjuhiga Eesti Lastevanemate liidust. Kristiine Vahtramäe kõneles lapsevanemaks olemise nippidest. Logopeed Kadi Künnapuu teenust ei saa samuti alahinnata. Spetsiifilise abi vajadust ei pruugi vanemad alati õigel hetkel tähele panna ja kui märgataksegi, siis on tähtis spetsialisti lähedus. Alati ei keskendu tähelepanu lastele. Emad peavad leidma aega ka enda jaoks. Personaalseid nõuandeid jagasid Carolina ilusalongi stilistid-juuksurid, kohtumise pealkirjaks nimetati “Ilu sinus eneses”.

Huvi pakub beebimassaaž, mida juhendab Riinu Verlin, kes on tegev rasedate joogaõpetaja, sünnitoetaja ja imetamisnõustajana. Noorim, kes massaažitunnis algust teinud, oli alla kuune imik. Tundides saavad osaleda kõik pisibeebid, kes veel ei käi. Lisaks käivad Mängulaanes koos rühm sihikindlaid Figuurisõpru, kuhu vanemad võivad kaasa võtta ka lapsed. Üksikasjalisema selguse annab Mängulaane ettevõtmistest ja võimalustest koduleht ja sotsiaalmeedia konto Facebookis, mille disainimisel on kaasatud disainer Koidu Pilve.

Hugo

Samal ajal, kui vanemad räägivad lapse kasvatamisega kaasnevatest rõõmudest-muredest, saavad lapsed muretult sukelduda Mängulaane tegemistesse. Mängulaane ruumide lahenduse on  naised  ise pilkupüüdvalt ja  maitsekalt kujundanud. Õhuline valge kangas lae all koos ootamatult suurte ja näiliselt hõljuvate tuttidega mõjub hubaselt ja koduselt, kuid just nõnda peabki „laanes“ iga külastaja ennast tundma.

Mängulaanes

Miks „laanes“? Aga seepärast, et Mairi on toonud oma kodumetsa tuppa ja suhteliselt väikesed ruumid sellega palju laiemaks paisutanud. Ühes seinas näeb tihedat kasesalu, mis ei ole tapeedile maalitud pilt. Tegemist on päris ehtsate koorimata kasetüvedega, mille koore pealispind pestud ja erilisel viisil töödeldud. Jämedamatele kasepakkudele on kootud baretid pähe. Kudumi alla asetatud poroloon teeb istumise palju pehmemaks. Mairi ütles, et neis tegemistes tulid appi nende pered, kes aitasid kaasa keskuse valmimisele.

Butiigiosa

Ühte tuppa sisustati poe nurgake, kus müüakse valdavalt Eesti käsitööd ja väikelaste rõivaid ning mängukanne, tasse ja postkaarte. Nurgas näeb meetriseid joonlaudu, millega hea oma laste kasvamist pikkuses mõõta. Butiigist saab sobivat nii katsiku- kui ka sünnipäevakingiks. Laupäeval külastas Mängulaant taas Kristhel Vaht, kelle tehtud Naistepäeva pildid saab paigutada pere fotoalbumi lehtedele.

Mairi Habanen, Hugo, Helga Isand, Jan Johann

Et jätkata alustatud tegevust, pealegi kasvavalt edukalt, tuleb neil oma tegemistesse palju rohkem panustada. Naised on tegusalt optimistlikud ja ei kavatsegi esimeste saavutuste turjal liugu laskma hakata. Helga ja Mairi istusid rõõmsa kelmikusega laste liumäe ülemisel serval, olles uhked esimese aastaga saavutatu üle. Aga liugu lasta lubasid üksnes lastel, kellele on selleks puhuks jäetud Mängulaanes eriõigused.


Mart Helme võttis Annely Akkermanni hääled

March 2nd, 2015

Pärnumaal parima tulemuse saavutanud Toomas Kivimägi eelistas elektroonilisele mugavusele tulla valimispäeval oma häält andma valimisjaoskonda

Enamik Pärnumaalt Riigikogusse pürgijaid eelistasid valimisööd veeta pealinnas. Reformierakonna inimesed kogunesid valimispäeva õhtul Pärnus Kolhethi kohvikusse, IRL-i Pärnumaa esinumber Annely Akkermann võõrustas ilma suurema pidulikkuseta lähimaid toetajaid oma kodus ja samast erakonnast Riigikogusse pääsenud Andres Metsoja oli oma abilistega Tervise Paradiisis.

Mart Helme

Nagu Mart Helme ilmekalt ütles, suleti laupäeva lõppemisega kõigi lubaduste kaubamaja. Nüüd on lubaduste taga seisvad jõud teada ja ees seisavad pingsad läbirääkimised võimalike valitsuse moodustajate vahel. Pärnumaalt läheb Riigikokku 6 inimest, neist 3 isikumandaadiga. Parima tulemuse tegi hiljuti Reformierakonnaga liitunud Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kogudes 7 607 häält. EKRE peaministri kandidaat Mart Helme sai 6 717 häält. Koguselt kolmanda häältesaagi saavutas Keskerakonna liige Kadri Simson 5 732 häälega. IRL-i kandidaadi Andres Metsoja tulemus oli 2 206 häält. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar sai 1 945 häält. Reformierakonnast jõudis 1 570 häälega uuesti Riigikokku ka Jüri Jaanson.

Annely Akkermann oma kodus

Annely Akkermann jäi 1 327 häälega Riigikogust välja. Ka Väino Lindele antud 1 207 häält ei võimalda enam Riigikogus jätkata. Akkermann ütles vahetult peale tulemuse selgumist, et jätkab tööd poliitikas Pärnu Linnavolikogu liikmena. Samuti on ta endiselt IREN-esimees IRL-i üleriigilises naiste ühenduses. Akkermann ei kahelnud selles, et enamik algselt loodetud hääli kaotas ta Mart Helmele, kes kandideeris Pärnumaalt ainsa peaministri kandidaadina.

Anneli Rabbi, Toomas Kivimägi, Väino Linde Kolhethis

Toomas Kivimägi ütles, et nii suur häältesaak kohustab teda kindlasti jätma linnapea ameti kellegile teisele ja läheb Riigikogusse. Ta rääkis, et ei ole mõelnud ministri kohale, aga kindlasti soovib väga tugevalt seista Pärnu linna ja maakonna huvide eest. Esimeste asjadena nimetas ta 2+2 sõiduradadega Via Baltica ehitust ja loomulikult ka Rail Balticu projekti edukat kulgemist.

Eelvalimisel osales Pärnumaal 11,1 % maakonna valijatest, täpsemalt 7289 inimest. Maakonnas olid tublimad eelvalijad Saarde vallas, Vändra alevis ja Sindi linnas.

Marko Šorin tuli koos pojaga valima, et juba alates maast madalast kasvatada kodaniku kohustuse täitmise vajadust

Pärnumaalt käis valimistel 59,9 % kodanikku, mida on pisut rohkem kui 2011. aastal. Siis oli 57,5 %. Üldse oli Pärnumaal registreeritud 65 557 valijat. Kandidaatidest eelistasid valimispäeval oma sedeli kasti lasta näiteks Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Sindi linnapea Marko Šorin. Seevastu Annely Akkermann tegi sama asja ära elektrooniliselt. Marko Šoriniga oli valima minnes kaasas tema noorem poeg Martti. Ta pidas oluliseks seda emotsionaalset elamust, mida annab valimispäeval valimisjaoskonda minek. Pojal tuleb veel oma valimisõiguse aega pisut oodata, aga isa peab väga tähtsaks juba varakult harjutada lapses kodaniku kohustuse täitmise vajadust.

Harri Lusik väikese sõbraga valimas

Keskpäeval ja paar tundi hiljemgi oli Sindi seltsimajas suur sagimine ja mõne nimetähe juurde tekkis pikem järjekord. Harri Lusik tuli terve perega, ka pisike kutsu oli kaasas. Imetleti väga rahvarohket hääletamist, aga Lusik juhtis tähelepanu, et hääletati ilma valiku võimaluseta Nõukogude võimu ajal. Härra sõnul on nüüd kõigil kodanikel võimalus käija valimas, et teha erakondade ja isikute vahel enda nägemuses kõige parem valik.


Raekülas meenutatakse Peeter Pätsi teeneid

March 1st, 2015

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi korraldusel tähistatakse 5. märtsil Raekülas Vabadussõja-aegse Pärnu Maakonna Rahvaväe Kaitseliidu ülema ja Pärnu linna komandandi, Eesti riikliku looduskaitse rajaja Peeter Pätsi 135. sünniaastapäeva.

Peeter Päts. Foto; Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Peeter Pätsile (05.03.1880, Tahkuranna – 09.11.1942, Tallinn) pühendatud päev algab pool tundi pärast keskpäeva mälestushetkega perekond Pätsi kodumaja juures Raekülas (Riia mnt 273). Umbes pool tundi hiljem mälestatakse Peeter Pätsi tema kalmul Pärnu Metsakalmistul. Kell 14.00 algab pidulik koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuse saalis, kus kõnelevad Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak, Konstantin Pätsi muuseumist Trivimi Velliste ja Elle Lees, Sindi Ajalooklubi liige Marko Šorin, Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuste õpetaja Lembit Roosimäe, Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg jt.

Muusikalise tervituse teevad Raeküla Vanakooli Keskuse Rotiküla vanamehed,
Tagaküla ööbikud ja rannavaresed.

Mälestuspäeva läbiviimist aitavad korraldada ja toetavad Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Pärnumaa Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum, Raeküla Vanakooli Keskus, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Sindi Gümnaasium, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, Sindi Ajalooklubi.

Samal teemal:

Peeter Pätsil on täna 130. sünniaastapäev


Pärnu spordiajaloo päeval kuulati jalgpallureid

February 28th, 2015

18. veebruaril külastasid XX Pärnu spordiajaloo päeva jalgpallur Raio Piiroja ja Pärnu jalgpalliklubi naiskonna peatreener Jüri Saar.

Aksel Lau (vasakul) sai 15 jaanuaril 90-aastaseks

Mälestati lahkunuid

Tavapäraselt meenutasid kokku tulnud esmalt eelmisel aastal lahkunud Pärnumaa sportlasi. Nende mälestuseks süütasid küünla Henno Sepp (93) ja Aksel Lau (90). Priit Neeme meenutas igaüht lühikese tutvustusega.

Helmut Hunt (05.10.1932-10.01.2014) harrastas poksi, jalgratast, meelisala oli jalgpall. Ta oli aastatel 1989-2013 Pärnu Jalgpalliklubi president ja Kalevi auliige. Talle omistati Pärnu linna teenetemärk, Vapimärk ja Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk.

Anne Tohver (13.08.1953-20.01.2014) hakkas ujumist harrastama 1961. a Pärnu ujumiskoolis Heino Kübara õpilasena. Ta tuli vaba- ja teateujumises seitse korda Eesti meistriks ja parandas seitse korda Eesti rekordit. Pärnu Kalevis töötas ujumistreenerina aastatel 1977-1992.

Ilmar Lumiste (16.12.1043-14.03.2014) oli tervisesportlane, kes alustas maratoniga veteranieas. 46-aastasena läbis distantsi ajaga 3:14,29. Neeme sõnul pole paljud Pärnu linna „kõvad“ mehed sellele ligi saanud, mis on visaduse näide. Ta oli tunnustatud mälumängur ja neljakordne Eesti meeskondlik meister.

Priit Neeme

Voldemar Elbrecht (31.08.37-17.03.2014) oli kergejõustiklane, kes 29-aastasena heitis ketast 40,46 m.

Oleg Tammsalu (15.04.1948-25.03.2014) oli korvpallur, mängis Pärnu Kalevis, hiljem KEK-is. Ta oli tagamängija, s.t. mängujuht. Viimati oli noortetreener.

Robert Soakas (23.121933-28.03.2014) sündis Karjalas, elas lastekodus. Ta oli poksija, 52-57 kg. Taipoksis võitis 297 matšist 264 korral.

Annus Kaareste (07.05.1945-06.04.2014) sündis Pärnu-Jaagupis. Kergejõustikutreener ja sporditegelane lõpetas 1971. a Chişinău ülikooli kehakultuuri teaduskonna.

Feliks Valter (19.01.16-30.04.2014) oli teenekas jalgpallur, treener ja spordientusiast. Hüüdnimega Velka oli enne sõda poolkaitsja Pärnu Tervises, sõja järel Pärnu Kalevi liidreid. Treeneritööd tegi Velka üle kolmekümne aasta, viies mitu Pärnu noortemeeskonda Eesti meistriks ja õpetas teiste seas ka Helmut Hunti, Sergei Ratnikovi ja Märt Siigurit.

Karl Teearu (21.11.1949-30.04.2014) oli Metsakombinaadi korvpallur, kes kandis hüüdnime Tank. Massiivse mängijana hoidis ta korvi all „platsi puhtana“.

Anu Tammik (06.11.2055-04.07.2014) oli Kalevi instruktor, spordikoolis õppealajuhataja ja direktor.

Gunnar Talv (14.08.1950-04.07.2014) kuulus võrkpallurina Pärnu Kalevi meeskonda.

Kalle Voolas (08.06.1947-27.08.2014) heitis 1968. a vasarat 47,60, mis oli tubli tulemus. Töötas EKP Pärnu LK instruktorina ja oli VTK komisjoni liige.

Valdur Tamming (08.01.1935-09.09.2014) oli spordiajakirjanik ja sporditegelane. Sportima hakkas keskkoolis Harry Aumere innustusel. Ta oli korvpallis Eesti noorte meistreid ja 1951. a Eesti meistrivõistlustel pronksi võitjaid. Võistles ka käsipallis ja autorallis. Korvpallurina osales veteranide maailmamängudel, MM-il ja EM-il ning võitis 2 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi. Aastatel 1965-1968 oli ETV ja 1968-1971 Noorte Hääle spordireporter. Ta on olnud Automi tegevdirektor. Aastatel 1999 kuni 2012 oli Eesti Saunaklubi president ja alates aastast 2001 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige.

Jalgpallilegendi arvates oli spordiajaloo klubi ees esineda veider tunne kuna tema ajalugu on veel ees

XX spordiajaloo päev kahe jalgpalluri osavõtul

Raio Piiroja on sündinud 1979. a 11. juulil Pärnus. Eesti koondises tegi ta debüütmängu 19-aastasena, kui 1998. a sügisel toimus sõpruskohtumine Armeeniaga. Mäng kaotati seisuga 1:2. Raio Piiroja on tunnistatud korduvalt aasta parimaks jalgpalluriks.

Piiroja rääkis, et tal on kaks isa ja kasuisa on jalgpallitreener. „Võibolla sellepärast hakkasingi jalgpalli lisaks teistele harrastustele mängima.“ Esimeses klassis alustas ujumisega, mida tegi kaks aastat. Proovis ka võrk- ja korvpalli, isegi purjetamist. „Hüperaktiivne, nagu ma olen, üllatasin ühel õhtul trenni minnes vanemaid sellega, et lubasin minna male trenni. Seal ma kaua vastu ei pidanud, mäletan, et Munamäe kõrval need trennid toimusid,“ rääkis Piiroja, kes oma lapsepõlve siinsamas ümbruses ja praeguse nimetusega Vanalinna koolis veetis. Hiljem elas Ülejõel Rohelisel tänaval. Ka maadlustrennis on ta käinud. Meenutas, kuidas kaaslane teda ühel korral maadlustrennist seljas koju vedas, sest keegi olevat tema tossud jalga tõmmanud. Spordisõbrad said pidevalt naerda lustakalt esitatud jutust, mis vaheldus asjalike meenutuste ja naljakate kildudega. „Olen kõike proovinud, ka kergejõustikku, kuhu Ando Palginõmm mind meelitas. Jooksust oli hiljem kõvasti abi.“

Raio Piiroja annab autogramme

„Jalgpalli ajal ei olnud suurt aega ja ega ei lubatudki teiste aladega eriti tegeleda.“ Olin siis juba FC Flooras ja koondises. Eirasin keeldu ja osalesin traditsioonilisel igamehe kümnevõistlusel Pärnus. Tegin hea tulemuse jooksus, mida ka lehes nimetati. Sain tol ajal ca 2000 krooni palka, millest pidin selle tüki eest karistusena 8000 krooni trahvi maksma,“ rääkis külaline ka oma üleastumistest.
„Tegelikult raha polnudki kõige suurem kaotus, elasin spordigümnaasiumis, kus elamine ja söök prii, raha oli teisejärguline. Kartsin, et vaadatakse, et sellest mehest ei saagi asja ja visatakse grupist välja…“

Spordigümnaasiumi ühiselamus elas ta veel paar aastat pärast lõpetamistki. Andrus Värnik oli toakaaslane, kellega Piiroja sõnul polnud igav mitte kunagi. „Tal oli korralik Lõuna-Eesti huumor, kahjuks ta ei teadnud kunagi, millal huumoriga lõpetada. Tegelikult oli ta tõsine mees, kes töötas turvamehena, magas, sõi, tegi trenni, magas ja läks taas tööle, et uue ringiga alustada. Sellises rütmis siis kuni maailmameistrini välja. Ta oli hea poiss. Sellest, mis hiljem juhtus, on kahju.“

„Jaanuar, veebruar, märts, viimati ka aprillis olime alati Küprosel laagris, neli kuud jutti. Mäletan, et laagrisse minnes suutsin rinnalt suruda 35 kg ja kükke teha 65 korda. Kui pandi suured koormused peale, siis tundsin pooleteist kuuga, et keha ei tule järele ja jalad ei kuula enam sõna. Vanemate mängijate käest sain sõimata ja tuju läks alla. Lõpuks läksin ja ütlesin, et minust vist asja ei saa ja mina ei jõua, et äkki saadaks mu koju?“ Piiroja arvas, et kui sel hetkel oleks teda koju saadetud, siis oleks jalgpalliga lõpp olnud.

„Õnneks vana kogenud treener jagas ära, mis toimub. Andis mulle taskuraha ja rentis auto ja saatis nädalaks mööda Küprost reisima. Puhkuse nädal oligi täpselt see, mida vajasin. Pärast seda hakkas kõik ülesmäge minema. Kolm kuud hiljem laagrist koju sõites surusin rinnalt 100 kg ja kükke tegin kahesajaga. Hüppeline areng oli toimunud ja ema ütles, et ei tunne enam poissi ära. Läksin piitspeenikese poisina ja tagasi tulin juba mehe moodi. Lihastüüp on pigem selline keskmaa jooksja oma. Plahvatuslikku kiirust on vähem. Olen pidanud pidevalt kõvasti tegema kangi ja hüppeid, et hoida plahvatuslikku kiirust ja püsida vee peal.“

Raio Piiroja vestlemas spordisõpradega

Ta rääkis vajadusest pidevalt keha forsseerida, mis on saanud paljudel juhtudel kehaliste vigastuste põhjuseks. „Võibolla ei ole minu keha päris selle ala jaoks loodud, aga tahtmine on olnud seda ala teha. Ühtegi vigastust ma ei kahetse ja midagi taga ka ei nuta, kuigi kaks-kolm viimast karjääriaega on olnud suhteliselt piinarikkad. Suurt armastust jalgpalli vastu enam ei olnud ja pingutasin karjääri nimel rohkem selleks, et raha teenida. Arvan, et seegi käib asja juurde. Pikisilmi ootasin koju tagasi jõudmise aega, et saaks proovida spordialasid, mis on seni keelatud olnud. Jälgisin kogu aeg, millega tegelevad sõbrad, kellega varem võidu jooksin. Kõik teavad Roman Fostit, keskmaa jooksjat Marek Nõmme. Jälgisin nende tulemusi ja mõtetes tegin jookse kaasa.“

Piiroja meenutas: „Mäletan kaheksat kuud Hiinas, kus oli kohutavalt igav. Neljapäeviti saatis Marek meiliga orienteerumiskaardi. Selle järgi tegin Hiinas mõtteliselt samuti orienteerumisneljapäevaku läbi.“

Jalgpalluri unistuseks on joosta maratoni alla kolme tunni. „Tundub, et vorm kestab ja jalad kannavad. Arvna, et saan sellel aastal kõvasti rekordeid ületada.“

„Kui varem olen olnud Tartu maratonil tuhande sees, siis nüüd on isu kasvanud ja lootsin jõuda 500 hulka. Tegelikult oli vorm nii hea, et lõpetasin 179. kohal.“

Piiroja lahkumismäng toimub 31. märtsil, kui Eesti koondis võõrustab A. Le Coq Arenal Islandi rahvusesindust.

Samal teemal:

Pärnu spordiajaloo päeval kuulati muljeid Sotšist

Gerd Kanter osales Pärnumaa Spordiajaloo päeval

Harjumaa aukodanikuks valiti Gerd Kanter

Karl Utsar külastas Pärnu spordiajaloo klubi

Spordiajaloo päev Tammedega


Puhkpilliorkester äratas Sindi linna

February 24th, 2015

Sindis toimus täna hommikul raekoja juures iseseisvuspäeva pidulik rivistus, lipuheiskamine ja rongkäik Sindi koolimaja õuele, kus Krulli kohvik kostitas oma kuludega rahvast saiakestega.

Jannseni aegne Sindi Laulukoor

Vihmasadu ei takistanud päiksetõusu ja Saxoni mängu

Saxon mängib Sindi raekoja juures vara hommikul esimesi äratusmarsse

Samaaegselt päikesetõusuga alustas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon dirigent Kaido Kivi juhatusel mängimist, mis viis täna hommikul ka kõige sügavamalt maganud lähikonna elanikelt une silmist ja andis märku, et nobedamad võiksid kiirustades jõuda veel viimasel hetkel Sindi raekoja tornimasti tõusvat lippu vaatama. Ärksama vaimuga rahvas oli aga juba sel ajal teel pidulikule iseseisvuspäeva tseremooniale, et täpselt kell 07:55 näha sinimustvalge lipu heiskamist. Tornilippu on kõigil aastatel heisanud Mihhail Škljar.

Tähelepanu väärivad mudilased ja maavanem

Kardo Kase, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakona juhatuse liige, kaitseliitlane, Sindi Linnavolikogu liige

Pidulikul rivistusel seisis loendamatu hulk Sindi gümnaasiumi õpilasi oma kooli sinimustvalgeid kandelippe hoides. Paremal tiival asusid Eesti Lipu Seltsi kollase narmaspalistuse ja kuldse kolme lõvi teravikuga esinduslipp, selle kõrval Kaitseliidu lipp koos relvastatud auvalvega. Väljas olid Sindi linna, gümnaasiumi, lasteaia ja seltside lipud. Sindi gümnaasiumi lipu kõrval oli aukohal kooli sinimustvalge esinduslipp, samasugune nagu Lipu seltsil, ainult kuldse munaga varre tipus. Mõlemad esinduslipud kingiti Riigikogu poolt möödunud aasta lipu päeval. Alati on olnud esindatud Sindi Kalju ja Sindi Laulukoori lipp, esimest korda oli rivistusel ka Eesti vanima järjepidevalt tegutseva, 120-aastase Sindi Lasteaia lipp. Varast ärkamist ei pidanud paljuks mitmed kõige pisemadki mudilased, nagu seda tegid nende vanemad. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste püüdis iseseisvuspäeva hommikust haarata maksimumi. Pärnus toimus ammuse traditsiooniga riigilipu heiskamine Pärnumaa skautide ja gaidide maleva liikmete osavõtul algusega kell 7:32. Aga ta jõudis ka Sindis toimunud pidulikust sündmusest osa saada!

Saatku edu kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse

Esmakordselt toodi Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele raekoja juurde Sindi Lasteaia lipp, mis kaunistas eelmisel päeval ka riigi sünnipäeva aktust koduste seinte vahel

Sindi linnapea Marko Šorin julgeb pidada ka Sindis tähistatavat Eesti Vabariigi aastapäeva hommikut juba väljakujunenud traditsiooniks, mis annab tervele pidupäevale hea energia ning tubli annuse patriootlikku emotsiooni. „Uhke on vaadata lehvimas sinimustvalget lippude rivi ja nendele lisaks auväärses vanuses Sindi Laulukoori ning spordiselts Kalju, gümnaasiumi ja lasteaia lippe.

Marko Šorin Sindi raekoja rõdul

Linnapea meenutas, et mullu kevadel gümnaasiumile kingitud piduliku riigilipu pühitsemisel ütles tollane peapiiskop Andres Põder – saatku edu teid kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse. „Need on head soovid ja näitavad, et meie koolinoorte ja nende toetajate varasem panus on juba edukas olnud. Nüüdseks on Eesti lipukultuuri hoidmisse kaasatud ka meie linna lasteaialapsed, kes osalesid oma vanemate ja õpetajatega möödunud suvel lipu päeva pidustustel Pärnus. Mul on väga hea meel, et Sindi noortes on tahtmist ja sädet ja see omakorda annab kindlust tuleviku peale mõeldes. Eestlased olime, oleme ja eestlasteks ka jääme!“ mõtiskles Šorin.

Mart Nõmm hoolitseb lipuhoidjate eest

Ta jätkas skautide suurepärase mõtteteraga: võtkem müts maha meie mineviku ees ning käärigem käised ülesse tuleviku tarvis! „See meeldejääv fraas võtab ilusasti kokku 97 aastase riigi olemuse ning annab meile selle suure narratiivi, mille puudumist mõned on kurtnud. Me ei pea jõudma viie rikkama hulka, kuid me võiksime jõuda kõige õnnelikemate rahvaste hulka. Siis püsib Eesti rahvas, siis püsib meie riik, kust enam ära ei minda! Siis meil on, mida hoida!“

Mõtestades taasiseseisvunud riiki

Iseseisvuspäeva hommik vihmases Sindis

„Täna tähistame riigi 97 sünnipäeva, millest ca 70 aastat oleme saanud elada enamvähem rahu tingimustes, kuid siiski 51 aastat oleme pidanud taluma võõrriigi meelevalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes on ka eelnevatel aastatel head naabrit käinud iseseisvuspäeval tervitamas. „Meid on ikestatud, küüditatud, kollektiviseeritud, püütud ümber kasvatada, aga vabaduse püüdlust ei ole antud raskused meis murdnud. Taasiseseisvumise aja 24 aastat usku, lootust, ootust ja tööd on toonud meid tänasesse päeva.“

Iseseisvuspäeva hommik suunab pilgud tornilipule

Erkmann mõtestas taasiseseisvunud riiki meie ühises nägemises. „Oleme ehitanud oma riiki ja kodusid – külasid – valdu – linnu- maakondi – olenemata kohatud raskustest. Üksmeeles ja entusiasmiga – vaeva ja armastusega. Lootes paremale homsele – lootusega , et meie järglastel oleks ohutum ja parim elupaik ja võimalused enese teostamiseks. Paljud meie vanavanemad ja isad ning emad on maksnud meie tänase vabaduse eest kõrgeimat hinda – oma eludega. Meie ja järgnevate põlvkondade kohustus on hoida meie vabadust ja olla meie eelkäijate väärilised. Vabadus ei ole ja ei tule ega ole tagatud iseenesest – meie kohustus on seda kaitsta oma töö ja meelsuse ning koostöö ja kokkuhoidmise läbi, et säiliks ühtne eesti rahvas, eesti keel, eesti meel ja Eesti riik.

Saxon mängis „Hoia Jumal Eestit“

Headus julgemaks ja tigedus aremaks

Eneli Arusaar Sindi gümnaasiumi õuel

Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar asetas sõnalisesse seadesse mõtiskluse oma riigist, seades aukohale inimese. Head mõtted muutusid kuuldavaks Arusaare õpilasteabiga. „Mis siis on see isamaa?“ Vastati küsimustega: „Memme kootud käpikud? Emme kallistus või issi noomimine?“

Eneli Arusaare lapsed esitavad sõnalist mõttepõimingut

Keegi ütles: „Mina usun, et õnn kuulub neile, kes sinililledest heldivad ja keda tähistaevas mõtlikuks teeb. Ja teine tema kõrval usub, et õnn ongi selles, et iseenda tee leiame, et tunda julgeme, et pärast kukkumist tõuseme. Ja siis jäi jälle midagi olulist kumisema: „Su kodu vajab sind ja sina teda, nii kaua, kuni süda jaksab armastada, sa oled olemas, sa oled teel.“ Ja uuesti õnnest: „Õnn on vaadata kõigile silma põlguseta. Õnn on elada sõja ja hirmuta.“ Lõpuks avastasin, et õnn on armastuse parem käsi: „Armastagem üksteist – nõnda headus julgeks saab ja tigedus on arem.“

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ helises vihmamärjas õhus Sindi Laulukoori laulusuus Kristel Reinsalu juhatamisel.

Elu kui kümnevõistlus

Urmas Saard meenutas episoodi USA presidendi Bill Clintoni lennureisist Atlanta olümpiamängudele. Ajakirjanik uudistanud , milline oleks tema meelisala. Pikemalt mõtlemata vastanud Clinton: kümnevõistlus! Huvitav ja tähelepanuväärne oli presidendi selgitus sellest, miks just kümnevõistlus. Presidendi sõnul sarnaneb kümnest erinevast osast koosnev spordiala väga meie endi eluga, millest lähtuvad erinevad harud ja millele igaühele tuleks keskenduda võrdse otsusekindlusega.

Omavalitsuse allasutuste ja seltside lipud

Paljud inimesed jagavad oma elu lahtriteks. Inimesed kinnitavad, et tullakse toime üksnes seepärast, et elatakse oma elu erinevates lahtrites nagu töö, kodu, perekond, sõbrad, lõbud, lootused ja truudused. „Siit on lubatud mõttes jätkata presidendi arutlust: kas keskendume sama võrdse otsusekindlusega ka oma riigile, kelle sünnipäeva me täna tähistame. Kas lepime sellega, et asetame Eesti riigi väga ahtasse lahtrisse, kus tal oleks ebamugavalt kitsas üksnes meie liigse hoolimatuse tõttu või avame oma meele, mõtted ja teod riigi hoidmisele nõnda, et meie elu oleks tasakaalustatud kümnevõistluse sarnaselt võrdsetes otsusekindlust nõudvates osades?“

Rongkäigule

Rongkäik on jõudnud lasteaia kohale

Paraadikorraldaja Mart Nõmme juhiseid järgisid kõik rongkäigule asutajad tähelepaneliku kuulekusega ja kavandatud ajalise täpsusega mindi Saxoni marsirütmide saatel 1,1 km pikkusele teekonnale, mis lõppes Sindi gümnaasiumi õuel. Marsilugudeks samad palad, millega raekoja ees alustati: „ „Jää vabaks Eesti meri“. „Enne veel, kui kustub eha“, „Sõdurid“ ja teised lood.

Sindi Laulukoor rongkäigus

Silmist und pühkivad viimased ärkajad piilusid kardinate vahelt, mõned avasid aknad, et kõrgete majade vahel võimsalt peegelduv heli paremini tuppa kostaks. Mõned haarasid videokaamerad ja andsid võimaluse sotsiaalmeedia vahendusel ka teistel sellest elamuslikust sündmusest teada saada, et mitte üksnes Tallinnas, Luunjas või Pärnus ei peeta tähtsaks Eesti Vabariigi aastapäeva.

Saiad liiguvad kohale

Gümnaasiumi õuel võttis tänusõnadeks kõneaega kooli direktor Ain Keerup. Orkester mängis lõpulooks „Congratulations“, millega sooviti Eesti Vabariigile palju õnne! Seejärel pääsesid ka puhkpilliorkestri mängijad teed jooma ja saia kastide juurde. Paraku oli peakorraldaja osavõtjate arvukust väiksemana ennustanud ja nii jäid viimased ilma saiadeta. Aga loodetavasti ei vähendanud see ettenägematus elamust, mida kinkisid Saxoni mängijad, laulukoor, Eneli õpilased, Sindi Gümnaasiumi loendamatu hulk välja toodud sinimustvalgeid lippe ja inimeste rõõmsate nägude nägemine.

Saxon on hea töö teinud

Samal teemal:

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni


Eesti on mulgipudru sünnimaa

February 23rd, 2015

Täna ennelõunal tähistati Sindi lasteaias vabariigi 97. aastapäeva 120 sinimustvalge lipuga, sest just nii vana on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed.

  

Sindi Lasteaed                                                                  Ülle Jantson

Milline on see maa, millele kõige väiksemad ja pisut suuremadki mudilased tugeva häälega laulsid „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“? Pidupäeva muusikalise kujunduse stsenaariumi koostamise eest hoolt kandnud Ülle Jantson sõnastas meie riiki kandvat maad selliselt, nagu Keila Kooli õpilased on mõtestanud Eestit ja eestlaseks olemist: Eesti on laulu- ja tantsumaa; Eesti on huvitav koht, kus saab käia soodes, metsades ja rannas; Eesti on täis värvilisi sügislehti ja valget lund; Eesti on rukkilillede põllumaa; Eestimaa on kahtlemata üks huvitav maa, siin süüakse verivorsti, praetakse hapukapsaid, kord nädalas tehakse sauna ja suvel jaanituld; Eesti on mulgipudru sünnimaa; Eesti on ka miski eestlaste südames, mitte vaid piirjooned kaardil või sõnad paberil; Eesti on nagu kuld – ilus, vastupidav ja kallis.

Kõige väiksemad lasteaiakaaslased Pesamunadest, Tibudest ja Krõllist laulsid laulu „Kodus on nii hea“.

Lapsed Sipsikute ja koolieelikute Nublude ning Naerukildude rühmadest tantsisid Eesti rahvatantsu „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse“ ja seejärel küsiti kui palju erinevaid sõnu sünnipäevalise kohta armsas emakeeles öelda saaks. Lapsed teadsid öelda: Eesti Vabariik, Eestimaa, kodumaa, isamaa, sünnimaa, Maarjamaa. Puhhid, Mesimumm ja Rõõmuraasud olid õppinud selgeks „Eesti on mu kodumaa“, autor Kersti Kuusk. Lepatriinud, Midrilinnud, Sipsikud, Mürakarud esitasid Katerin Rüütli „Eestimaa“.

Pidu lõpetati ühislaulmisega. „Sindi lasteaia laul“, millele sõnad on kirjutanud Sindi Linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja viisi loonud Sindi Laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, algas ja lõppes Jantsoni ksülofoni mänguga, aga laulmise ajal liikusid lauluõpetaja sõrmed klaveri klahvidel.

Viivi Palmissaar ja Marko Šorin

Sindi linnapea Marko Šorin kiitis lasteaialaste imetlusväärselt head hümni laulmist ja lasteaia direktor Viivi Palmissaar kutsus kõiki lapsi koos vanematega 24. veebruari hommikul toimuvale pidulikule lipuheiskamisele raekoja juurde, kus lapsed saaksid taas oma vanematele näidata oma hümni laulmise oskust. Täna lauldi Frederik Paciuse viisil Johann Voldemar Jannseni sõnu väikekandle ja flöödi saatel. Iseseisvuspäeval saadab laulmist Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon.

Samal teemal:

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Vanalinnas

Eesti Vabariigi aastapäeval antakse Sindis vastus küsimusele: mis on Isamaa

Eesti Vabariigi aastapäeva sündmused Pärnus, Sindis ja mujal maakonnas

Iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindis

Paikuse Põhikool muretses endale 30 sinimustvalget lippu


Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Vanalinnas

February 23rd, 2015

Jana Tringi erakool pühitses pühapäeval Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiga „Kodu“, mida alustati ühislaulmisega „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ja lõpetati 126 esineja eeslaulmisel ja kogu saali kaasa laulmisel looga „Laul Põhjamaast“.

Jana Trink ja mudilased

“Soovisime kodust, muhedat ja sooja kontserti,” ütles Jana Tringi erakooli arendusjuht Heli Tammsalu pärast eile õhtust Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud esimest kontserti Pärnu Vanalinna põhikoolis. “Mul on raske midagi juurde lisada,” sõnas Tammsalu. Polnudki vaja midagi lisada. Eks vahetu emotsioon olegi see, mis kuulamist-vaatamist ja märkimist väärib. Esinejaid koolil ju seinast seina, alustades Pöial-Liisi ja Pöialpoisi pikukestest tüdrukutest ja poistest või siis veidi suurematest, nii umbes kolme-nelja-aastastest mudilastest. Naiskoori Põllepaelad liikmed on nii noored neiud kui juba ema ealiseks saanud noorikud, aga samuti vanaemad.

Vabariigi aastapäeva kontsert Pärnu Vanalinna põhikoolis

Jaana Trink kinkis lilled Kaarit Visnapuule, kes alles eelmise nädala teisipäeval käis kooriproovis ja kolmapäeval teatas rõõmsat uudist. Tublile kooriliikmele sündis tütar. Võibolla saab tema nimeks Liisbet, võibolla muud, seda ei taibanudki kohe uurida. Aga loodetavasti laulab temagi juba mõne aasta pärast omaealistega sama erakooli ridades. “Ka selle äsjasündinud pisipõnni vanaema laulab meie kooris, mis tähendab järjepidevuse jätkumist. Kuni on tugevad pered ja kodud olemas, nii kaua võime olla kindlad, et me jääme püsima,” kinnitas Tammsalu.

Mirell Lank, kellamäng

“Kava lõpus on tänatud inimesi ja asutusi, kes meid toetanud või kenasti vastu tulnud. Mitte kordagi ei tundnud ma, et keegi oleks vastumeelselt aidanud. Kõik olid koostööaldid ja sõbralikud. Pakuti rohkemgi, kui küsisime. Ma olen tõesti neile tänulik,” ei jätnud Tammsalu kasutamata võimalust ikka ja veel kõiki tänada. Lisaks oma inimestele esines külalisena ka suupilliorkester Piccolo, mida juhatab Katrin Kokk.

Elmar Trink, Piccolo suupilliorkestris

Kui suupilliorkester mängis Uno Naissoo lugu „Mu kodu“, oli seda hea kõrvale kuulata ja samaaegselt silmale põnev vaadata ka päris suuri suupille. Sõna kodu esines enam kui kolmandikul lugude pealkirjades: „Kodud kasvavad kodudeks“, E. Niit; „Kodu”, L. Kuningas / T. Voll; „Kodulaul“, J. Viiding / O. Ehala; „Mu kodune maa”, L. Tungal / R. Kõrgemägi; „Eesti on mu kodumaa”, K. Kuusk; „Kodus on alati hea”, A. Röömel; „Koduvärvid”, K. Aavik ja „Mis teeb kodu koduks”, S.-A. Mickelin / R. Kõrgemägi. Üldse oli kavas 23 lugu.

Mudilaste laulustuudio esitatud „Talvine rock” (I. Trull / J. Trump) kiskus publikutki vähemalt mõttes rokkima.

Trummitüdrukud Kristin Põder, Helen Sai ja Stina Rahnel

Ootamatult ja pisut isegi ehmatavalt pakkus kodustele rahustavatele laululugudele vaheldust aula tagumiste ridade vahelt kostma hakanud trummimüdin. Trummitüdrukud Kristin Põder, Helen Sai ja Stina Rahnel marssisid uhkel sammul läbi saali ja rivistusid musta tiibklaveri ette. „Tahan presidendiks” (A. Vallik / S.Kaasik), laulsid mudilaste laulustuudio 2 solistid, mis kiskus märkamatult põsesarnad naeruliselt liikvele.

Laul Põhjamaast on lauldud veel teist kordagi

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ tõi lavale kõik 126 esinejat. Abilised hoolitsesid selle eest, et kõigil oleks käes lipuke, mille ühel poolel sinimustvalged värvid ja teisel küljel sinisele taustale kirjutatud Pärnu. „Laul Põhjamaast“ kutsus esile nii võimsa aplausi, et Jana Trink kahtlustas juba rahva nõudmist alustada kontserdiga otsast peale. Õnneks lepiti viimaks siiski vaid laulu kordusesitamisega, sest puupüsti täis saalile lauldud laulud kulutasid hapnikuvarud jäägitult ära.

Samal teemal:

Pärnu emadepäeva muusikakohvikus kuuldi pisikeste ja suurte südamest tulevat õnnesoovimuusikat emadele


Eesti Vabariigi aastapäeval antakse Sindis vastus küsimusele: mis on Isamaa

February 22nd, 2015

Eile õhtul Sindi seltsimajas toimunud tavapärane Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus osutus mõneti tavatuks ja senistest eristuvalt ka sedavõrd meeldejäävamaks. Sindi Aasta inimene 2014 austava nimetuse omanikuks sai Eneli Arusaar.

Eneli Arusaart õnnitlevad kõige lähemad inimesed, sõbrad, head kaaslased. Fotol abikaasa.

  

Õnnitlejate seas astub lavale Eneli Arusaare 86 aastane tubli ema. Eneli Arusaar kipub jääma lillesülemite varju, aga õpilased on varmalt abiks, et nende õpetaja taas nähtavaks saaks.

Kõik on oodatud

Traditsiooniliselt sai kõigepealt sõna linnapea, kellel oli hea meel Eesti Vabariigi 97. aastapäeva puhul tõdeda, et õnneks ei pea me praegu vahetult relvaga oma iseseisvust vaenlase vastu kaitsma. „Kuid mida me peame kõik üheskoos tegema, on oma riigi suveräänsuse kindlustamine. Me ei saa loota ainult Euroopa Liidule või NATO liitlastele,“ ütles Marko Šorin ja jätkas vajadusega igalt ühelt antava panusega ning hoidumisest mustade prillidega ringikäimisest.

Isaga on kindel tunne

Kriitiliselt tänast suhtumist hinnates leidis linnapea, et järjest vähem hoolitakse vanarahva tarkusest: „Kus viga näed laita, seal mine ja aita!“ Nüüd juhindutakse vastupidisest eeskujust: „Kus viga näed laita, seal mine ja laida!“ Kadumas on rahvast liitvad väärtused ja nii saab ühiskonna tähelepanu näiteks kooseluseadus. Kuid see ei kasvata Eesti majandust, palku ega lisa töökohti juurde. Üle maa kostnud meediakära tekitas vaid vaenu ühiskonnas , arutles Šorin. „Pigem andke oma panus püsivatesse väärtustesse. Olgu selleks siis kasvõi osalemine kultuuri väärtustavate seltside tegevuses. Püsivate väärtuste juurde liidab meid ka 24. veebruari hommikune päiksetõus, kui iseseisvuspäeva piduliku tseremoonia käigus heisatakse Sindi raekoja torni sinimustvalge lipp. Kogu linnarahvas on sinna oodatud!“

Aasta inimene 2014

Linnapea Marko Šorin annab Sille Piiristele üle tunnistuse Sindi kaunim kodu 2014

Linnapea tervitusele järgnes aasta silmapaistvamate kultuuri- ja spordiinimeste tunnustamine. Samuti tunnustati Sindi kaunim kodu 2014 aunimetuse saajat Sille Piiristet. Austust väärivaid inimesi oli sarnaselt eelmistele aastatele tänavugi väga palju. Kuid peatähelepanu pöördus Sindi Aastaˇinimene 2014 nimetuse üleandmisele. Eneli Arusaar seisis pikalt lava külgkardinate vahel ja teda tuli pisut oodata enne kui rahva ette astus. Aga ta ei tulnud üksinda. Teda julgustas suur hulk Sindi Gümnaasiumi õpilasi, kellega õpetajal on pidev side õppimises või kooliteatri näiteringi tegevuses. Arusaar ise ütles, et on lavatagune inimene ja talle ei sobi teiste inimeste tähelepanu.

Eneli Arusaar naerab ennast fotodel

Ka kaamera objektiivi eest oleks ta valmis pigem hoiduma, aga samas jääb leplikult arvestavaks ja austavaks teiste inimeste suhtes, kes talle üksnes head soovivad. Nii nagu Arusaar pikkamööda järeleandlikult soostus lubama väikest fotonäitust läbilõikena oma tegemistest, astus ta viimaks pisut kartlikult ja suure tagasihoidlikkusega viimaste hulgas mõnekümne teda ennast kujutava foto ette, mis olid välja pandud seltsimaja väikese saali seinale.

Foto näituse seinalt Eneli Arusaar proovib oma rammu suure rehvi kallal

Paarkümmend juhuslikku fototabamust kirjeldab Arusaart üksnes tühises murdosas tema tegemistes ja annab vaid aimatava vihje inimese erakordsest pühendumisest õppetöövälistesse tegevustesse, kuhu sagedasti ja esmatähtsalt on kaasatud just õpilased. Mõned pildikesed on huvipakkuvad ka selle poolest, et Arusaar läheb alati ennast ületavalt kõiki raskusi trotsides ette võetuga lõpuni. Ühel fotol näeb teda võimsa veoki rasket rehvi püsti ajamas. Aga autori arhiivis on ka raskete kandamite kandmine ja auto paigalt sikutamine. Väga kõnekas on foto, kus Arusaar pärast rammumehe jõukatsumisi leiab tuge Siiri Univerile toetudes. Teinekord vajab ka õpetaja tuge ja hea, kui seda tuge pakub tema oma kooli õpilane.

Kõik on veel alles!

Sindi Laulukoor

Kontsert-etenduse stsenaarium oli Arusaare koostatud. Pealkirjaks „Mis siis on see Isamaa?“ Lava esise treppidele kogunes Johann Voldemar Jannseni aegne Sindi Laulukoor ja esimesena kõlas Kristel Reinsalu juhatatud „Põhjamaa“. Teisena lauldi „Ilus on ikkagi isamaa pale“, mida kuuleb uuesti juba 24. veebruari hommikul Sindi raekoja ees.

Jelena Kuvšinova elab oma õpilaste esinemistele erilise emotsionaalsusega kaasa, mis julgustab ja innustab esinejaid

Kolmanda loo esitasid juba Jelena Kuvšinova 4. ja 5. klassi õpilastest koostatud ansambli lapsed. Kõlas „Eesti kaart“ ja lava tagaseinale ilmus Eestimaa kaart. Agnese häälel kuuldi sõnu: Peipsi äärest Saaremaani, Läti piirist mereni, igast lapsest punapõsksest kuni suure pereni.“ Jätkas Chätlin: „Kõik see kokku on me kodu, see on meie Eestimaa. Kaardi pealt võib ära võtta, südamest teid kätte saa“.

Sindi iluvõimlejad

Lava täitus Margit Schmidti iluvõimlejate liikumisega. Ekraanile ilmusid uued slaidid. Laval lugesid tekste õpilased. Lasteaia lapsed laulsid Ülle Jantsoni klaverisaatel ja tema õpetatud laule „Eestimaa“ ning „Kaske“.

"Jää vabaks Eesti meri..."

Põnevuse ootus tekkis siis, kui palja jalu astusid lavale mehised Madis ja Kostja: „Ühte laulu tahaks laulda, ühte ainukest, mis kui vägev merelaine kerkiks südamest. Me laulame oma laulu, me laulame püstipäi, me laulame Eesti merest ja mullast ja leivaviljast, mis võrsub Eestimaal. Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind“. Lõõtsa ja Kuvšinova poistekoori saatel kaikus „Jää vabaks Eesti meri“. Rahvas vastas sellele saalist nagu murdlainete laksatuste müdina mühinal.

Käntsti ninali matile

Sten ja Sirelin: „Siin väsimatu olgu julgus, ta teod jäävad elama. Lurich tõstis parema käega üles 7 meest ja lasi sillas olles rinnale istuda neljal raskel mehel. Jah, on Eestimaal olnud kanged tegijad. Sa ära ole kurb, sinustki võib meie uus Lurich saada. Sa võiksid ju alustada maadlemisest.“ Ja Kauri Mitt tõigi kõige pisemad maadlejad matile.

Ülle Jantsoni perebänd

Seltsimaja rahvatantsijad ja nende järel Ülle Jantsoni perebänd. Pisikese poisi ja tütarlapse lapselikult vaba olemine vanemate pereliikmete seltsis muutis kuuldud muusikahelid ka vaadeldavaks elamuseks. Väga õnnestunud esinemine.

Sirelin tuleb suure korviga: „Oleks vast mõnusam tunne elada lembel Jamaikal või kus viinapuustmarjad ise mul kuksid suhu, aga näe rannaäär paene, tuhkatriinuks sai minu. Mis maa see on, siin pole ühtki mäge.“

Taavi Toomas ja Melissa Aaslaid esitasid a’capella „Eesti muld ja Eesti süda“.

Tagasi kodus

Ekraanile ilmus video ja musatrackWelcome to Estonia“. Sama tants laval. Mirette, Marko, Ats ja Jaanika vedasid kohvreid enda järel. Kordamööda räägiti: „Kummel, kaev, tuul logistab ämbrit, jalgtee tuppa ja lauta viiv, koer haugub kuudis, pilvede minek, taevas täis valgust ja silmapiir. Kui hea, et kõik on alles.“

Meeldejäänud muusikalised, tantsulised ja sõnalised katked rääkisid meie inimeste minekust, rohkem tundest oma kodumaa vastu ja lõpuks õnnelikust avastusest, et kõik on veel alles.

Eneli Arusaar kantakse tänamisele kätel nagu üldlaulupeo kangelane

Ligemale paar tundi kestnud lavale suunatud tähelepanu lõppes peamiste vaevanägijate tänamisega. Teiste hulgas oli muidugi ka Arusaar. Ei tea, mis toimus tema nime nimetamise hetkel lavakardinate vahel. Kas tõrkus nimetatu sedakorda tõsiselt uuesti lavale ilmumast või ei antudki talle mõtlemiseks aega, aga korraga kandsid kaks tugevat noormeest Arusaare kätel lavale. Saal aplodeeris.

         

           

 

 

 

 


Vaimulike ümarlaual keskenduti kooselule ja piirile

February 21st, 2015

18. veebruaril toimus Pärnu Vaimulike Ümarlaua esindajate ja Pärnumaalt Riigikogusse pürgivate inimeste vaheline kohtumine. Kutsutud täisnimekirjaga kandideerivatest erakondadest puudus ainsana Reformierakonna esindatus.

Taavi Tamberg ja Tõnu Kuusemaa

Kohtumist juhtisid Pärnu Vaimulike Ümarlaua sekretär Taavi Tamberg ja Agape kiriku pastor Tõnu Kuusemaa. Keskerakonda esindas Hillar Talvik, IRL-i Annely Akkermann, Vabaerakonda Jaanus Ojangu, Johannes Kass, Enn Rähn, Kadri Jäätma, SDE-d Priit Ruut, Valter Parve, EKRE-t Heldur Paulson, Mart Helme. Lisaks istus ühise laua taga nii usklike kui erakondade poolelt veel teisigi inimesi.

Priit Ruut, Enn Rähn, Kadri Jäätma

Vaimulikud olid omalt poolt sõnastanud aruteluks kolm põhivaldkonda. Esiteks: Väärtused, väärtuskasvatus ja nõrgemate kaitse. Küsiti kuidas käituda edasi kooseluseaduse rakendamisel? Teiseks: Sõnavabaduse tagamine ja solvamise piiramine ning vihakõne seaduse temaatika. Samuti riigi ja kiriku lahutatus ja koostöö ning usuvabadus. Kolmandana leidis käsitlemist julgeolek. Sellesse käsitlusse haakus rahvusriik, demograafia, rahvuste läbisaamine, piirilepingu temaatika, immigratsiooni ja integratsiooni küsimused ühiskonnas. Tunti huvi, millal peaks Eesti vastu võtma Euroopa sotsiaalharta punktid?

Tõnu Kuusemaa tutvustas esmalt mõningaid kristlastele üldomaseid seisukohti, millest üks olulisemaid on kooseluseadusega kaasnev. Kuusemaa väljendas end Piibli põhjal hõlpsasti arusaadavalt ja ütles, et abielu on Jumala palge ees liit mehe ja naise vahel. Üldiselt andsid peaaegu kõik kohalviibinud vastuvõetud seadusele üsna kriitilise hinnangu. Üksnes Priit Ruut oli pigem selle poolt kui vastu. Ta leidis, et kõik on võrdsed ja seadus ei võtvat mitte kellegilt midagi ära. Ruut tunnistas, et ei ole juriidikas asjatundja, aga usub, et seadus reguleerib varalisi suhteid ning seaduse mõtet tuleks säilitada. Annely Akkermann vaidles vastu, et see seadus ei reguleeri midagi. Valter Parve ei nõustunud samuti sellega, mida Ruut arvas. Esile tõsteti juriidilist hambutust.

Akkermann ütles, et kuulub Eesti Apostlikku Õigeusu Kirikusse. Ta muretses eestlaste sekulariseerumise pärast. Akkermann tõi näiteks muret tekitavaid näiteid inimestest, kes lasevad ristida oma lapsi erinevates kirikutes tegemata vahet näiteks luterliku või õigeusu kiriku vahel. Vanemad ei mäleta isegi, millises kirikus on saadud leeritatud ja ristitud, rääkimata siis vähimastki kristlike põhitõdede tundmisest. Ometi rajaneb Euroopa kultuur suuresti just kristlikule arusaamale, millele toetusid ka omaaegsed Euroopa Liidu asutajad. Akkermann väljendas seisukohta, et kristlus, kirik ja ristimise sakrament ei ole lihtsalt meie elu kaunistavad ehisasjad, vaid midagi palju enamat elamise püsiväärtuste hulgas.

Akkermanni seisukohalt on kooseluseadus praak, mida ei saa parandada. Talviku hinnangul tuleb seadus tagasi võtta. Kass ütles, et abielu on liit mehe ja naise vahel. Riigikogu võtku seadus tagasi. Seadust ei toetanud ka Helme ja Paulson.

Jooep Tammo (vasakul)

Vaimulike poolelt võttis kooselu seaduse teemal pikemalt sõna Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo, kes on osalenud pikka aega erinevates ülesannetes Eesti Kirikute Nõukogu töös. Tammo kinnitas, et kooselu seadust hoiti Ansipi valitsemise ajal 8 aastat kalevi all. Tema sõnul olevat Ansip korduvalt kinnitanud, et seni kui tema on peaminister, seda seadust käsile ei võeta. Tammo ütles, et kõik selle seaduse taga olevate inimeste nimed on teada. Ta näeb selle seadusega kaasnevat julgeolekuohtu, sest seaduse rakendamine on vesi Putini veskile, mille taha koondub slaavi õigeusklik kogukond.

Piirilepingust kõneldes leidis Talvik, et see tuleks sõlmida koos Tartu rahu säilimise kindlustamisega. Akkermann palus esmalt Helmel, kui piirileppe eksperdil, asja selgitada. 1995. a juhtis piirileppe küsimuses Eesti poolel tööd Raul Mälk ja Mart Helme kuulus sellesse komisjoni. Akkermann tundis huvi miks on diplomaadil kahepalgeline nägu. Siis võis piirilepet toetada, aga nüüd mitte. Helme vastas, et diplomaatial ongi selline nägu, sest erinevatel aegadel on isesugused olud ja võimalused. Siis oli ohus NATO-sse ja Euroopa Liitu pääsemine. Nüüd ollakse sees ja Helme seisukohalt puudub vajadus ilma midagi vastu saamata loovutada Eestile kuuluv territoorium venelastele. Paulson ütles, et EKRE-sse kuulub 7609 liiget ja enamus on vastu piirileppe sõlmimisele praegusel kujul.

Johannes Kass

Julgeolekust kõneldes leidis Talvik, et oluline on olla siin elavate muukeelsete suhtes usaldusväärne. Talvik kinnitas, et alates Rahvarinde loomisest saadik on ta säilitanud venelastega usaldusliku suhte. Helme ütles, et venelased austavad teda selgete ja järeleandmatute seisukohtade tõttu ka siis kui ei taheta diplomaadiga nõustuda.

Kuna varajasem kogemus puudub, siis oli ümaralauas murekohaks Vene gümnaasiumi õpilaste üleviimine Koidula gümnaasiumisse. Kuidas kohanevad täiesti teise kultuuritaustaga õpilased teistsugusesse keskkonda sattumisel?

Ümarlaua lõppedes lootsid vaimulikud, et kohtumisest oli kasu ja kõigi edasine tegevus võiks olla Jumalale meelepärane!

Samal teemal:

Rein Kilk sai teada ühesendise olemasolust

Jaanus Männik viibutas koosoleku juhataja haamrit kõige rohkem Mart Helme suunas

Pärnus väideldi elamumajanduse teemal

Küsimused valijale enne valimisi?