Vähesele lumele vaatamata said vastlad peetud

February 17th, 2015

Vastlapäev Sindis

Sindi Seltsimaja eestvõttel korraldati täna seltsimaja lähedal lõbus vastlapäev, kuhu kogunes mõnikümmend last.

Pipi Pikksukk trallitas täna rohetaval murumäel, mis pole veel nii vanaks saanud, et Sindi elanikud oleksid seda mingi nimega nimetama hakanud. Väga nappide lumevarudega Sindis on raske leida pikemat liurada, kus vanarahva kombel pikemat liugu lasta. Aga Pipi ühe sellise koha leidis ja lapsed mäele kutsus. Mille peal liugu lasta, sellele polnud lapsed mäele tulles eriti mõelnud ja leidsid, et püksiriie on selleks samuti päris sobilik. Pipi oli siiski palju taiplikum ja laotas kilekotid istumise alla. Tema oli ka see, kes asetas lapsed pikas rivis nõlvale istuma ja siis andis korralduse laskumiseks. Vaatamata klaassiledale jääle ei tahtnud siiski pikk istujate rivi niisama lihtsalt liikuma minna. Suure punnitamise ja koogutamise tulemusena hakkas viimaks ka lasteahela viimanegi ots liikuma ja maailma kõige aeglasemal käigul jõuti lõpuks isegi päris alla välja. Kõik see Pipi juhatatud toimetamine tegi aga lastele väga-väga palju nalja ja lõbust ei tundnud puudust vist mitte keegi.

Seltsimaja seina ääres ootasid Krulli kohviku leemekulbi liigutajad aega, millal vastlatrallil paus tehakse ja trallijate tühjaks trallitud kõht ajab kogu rahva hernesuppi sööma. Muidugi kuulusid päeva juurde ka vastlakuklid, mida kohviku peremehe Urmas Varrise sõnul küpsetati eelmisest õhtust saadik esimese hooga kolm tuhat tükki. Krulli kohvikule tasus söömisega käivet teha, sest juba iseseisvuspäeva hommikul tahab firma rongkäigust saabujaid kostitada tasuta saiakestega.

Samal teemal:

Lapsed lõvidega Reius

Varajased vastlad

Täna on vastlad

Fotomeenutus vastlatrallist, mis peeti Sindis juba laupäeval

Saugas peetakse vastlatralli

Sindis tähistatakse vastlapäeva


Rein Kilk sai teada ühesendise olemasolust

February 17th, 2015

TÜ Pärnu kolledži korraldusel toimus eile Pärnumaalt Riigikogusse kandideerivate esinumbrite vaheline väitlus peamiselt Väärikate ülikooli suurema teadlikkusega kuulajate ees.

Poliitikute väitlust kuulama tulevad inimesed valivad erakondade reklaami

Alanud nädala esimene päev kujunes Pärnumaalt Riigikogusse kandideeriatele järjekordseks omavaheliseks jõukatsumiseks nii teadmistelt kui sõnaosavuselt, mille juures suudeti ka päris siirast ja südamest tulevat nalja visata. Kohati isegi nii siirast, et kuulajail võis tekkida mõnel juhul raskusi nalja ja tõsimeelsuse vahel vahet tegemisega. Juhtus nii, et Rein Kilk tabas ennast üllatuselt, kui ülejäänud seltskond püüdis vastupidiselt ärimehe arvamusele tõendada ühe sendi olemasolu. Suurt mõttepingutust nõudvad väitlused võivad targemadki pead hetkeks teadmiste pangast välja lülitada.

Tutvustus

Riigikokku kandideerivad Jüri Saar (Vabaerakond) ja Mari Suurväli (IRL) tervitavad teineteist kolledži vestibülis

Kohal viibisid Mart Helme (EKRE), Annely Akkermani asendanud Rein Kilk (IRL), Toomas Kivimägi (Reformierakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jüri Saar (Vabaerakond) ja Kadri Simson (Keskerakond), kes pidi taas pisut aega enne lõppu lahkuma. Sedakorda ootas teda fuajees ERR-i telereporter. Moderaatori ülesannetes olid kolledži direktor Henn Vallimäe ja sama õppeasutuse lõpetanud Lenno Põder. Mõlemad mehed tunnistasid oma igakordset valimiste eelset kimbatust, kelle poolt oma hääl anda? Lenno valib inimest vastavalt erakondlikele eelistustele. Vallimäe valib erakonda ja selles poliitilises ühenduses kõige sobilikuma inimese. Sellepärast antigi esmalt kõigile võrdne võimalus ennast tutvustada.

Moderator Henn Vallimäe, Pärnu kolledži direktor

Helme ütles, et oli oma nooruses vägagi Pärnuga seotud. Siin ta õppis ja tegi kaasa omaaegses menubändis Viking, mis moodustati 1965. aastal ning tegutses aktiivselt 1969. Bändis osalesid lisaks Helmele vennad Andres ja Jüri Valkonen, Peeter Väljak, Väino Saareoja, Einar Keskpaik ning Rao Laidsaa, mida on samaealistel teinekord päris hea meenutada. Helme peab oma teeneks seda, et on olnud suuresti abiks Pärnu ja Sotši sõprussuhete arendamisel.

Rein Kilk sidus oma edasise elu oluliselt Pärnuga paarkümmend aastat tagasi. Kilk on arendanud Pärnu sadamaid, taastanud Villa Ammende, kuursaali. „Asutasin turvafirma Skorpion, kelle abiga tabasime Pärnus vähemalt tuhat pätti,“ kiitis Kilk tulemuslikku tööd korra loomisel. Ühtlasi avaldas oma erakonna kolmas number maakonnas kindlat veendumust, et seekordne Pärnumaalt Riigikogusse kandideerijate valik on erakordselt hästi õnnestunud selleks, et tekitada üksmeelselt Pänumaa huvides tegutsev meeskond. Samuti õnnitles ta Toomas Kivimägi tema sünnipäeval.

Kivimägi tänas tähelepanu eest ja kiitis Kilgi saavutusi. Samuti meenutas Kivimägi oma tööd maavanemana. Tema ajal valmis kolledžihoone, aga praegu võib rahul olla seepärast, et linn särab valguses.

Indrek Saar

I. Saar on elanud Saaremaal ja Virumaal, töötanud teatris Endla. „Pärnus õppisin lavalist võitlust.“ Ta kinnitas, et tänu sotside võimule tulekule õnnestus koalitsioonis Reformierakonnaga anda Rail Balticu arendamisele otsustav käik, mis enne seda olevat liialt venima kippunud.

Professor J. Saar on olnud tihedalt seotud Tootsiga, kus tema ema elas aastani 2008. Ta on töötanud Paikusel Sindi erikutsekoolis, kus aitas kurikaelasid õigele teele juhatada. J. Saar peab eriti vajalikuks vähendada pealinna keskset tsentraliseerimist, mis tooks kasu ääremaadele, sealhulgas ka Pärnumaale.

Kadri Simson on meeste seas väitlemas ainsa naisena

Simson on vanemate kaudu seotud Toriga. Igal aastal annab ta üle oma vanaema, Juta Musta nimelist preemiat Tori Põhikoolis. Preemiafond  loodi kooli kunagise eluaegse õpetaja ja kodu-uurija Juta Musta mälestuseks ning kodu-uurimuslike tööde toetamiseks professor Aadu Musta ja pojatütre Kadri Simsoni poolt. Tartu Kultuurkapitali juurde loodud fondist maksti esimest korda stipendiumi 2011. aastal. Simson seisab selle eest, et vallad saaksid tagasi endisaegse riigipoolse rahaeralduse. Vallad ei peaks elama üksnes nn katusrahade almusest.

Vastused moderaatorite küsimustele

Järgnevalt kõneldi hariduspoliitikast; küsiti kuidas saaks Pärnule kasulik olla ja võeti teemaks sotsiaalpoliitika. Lõpuks anti sõna saalile, et küsida mõned teravad ja isegi väga teravad küsimused.

Simson leiab, et lasteaiaõpetajatele tuleb kehtestada üleriigiline miinimumpalk, et nende töö oleks igal pool võrdselt väärtustatud. Maakoolidele ei tohi vaadata kasumlikuse seisukohast. Kus on koolid, seal püsib elu. Pole õige koondada kõiki gümnaasiume ühte suurde riigigümnaasiumisse. Rahastamise skeem peab tagama ka väikeste koolide elujõulisuse. Ülikoolide puhul on Simson alati olnud tasuta kõrghariduse poolt. Ta ise on saanud hariduse Tartu ja Londoni ülikoolides.

Seevastu J. Saar näeb tasulise hariduse kaotamises päris suuri probleeme. Koos tasu kaotamisega kadus ülikoolil ära üsna suur tuluallikas. Seepärast oodatakse ülikoolis tasulise õppe taastamist. „Ülikooli regionaalpoliitiline tähtsus on väga suur ja Tartu ülikool tähendab oluliselt rohkemat, kui üksnes Tartuga piiritlemist. Kindlasti peab jätkuma Tartu ülikooli kolledžite tegevus Narvas ja Pärnus. Pärnus peab kindlasti jätkuma töökohti neile, kes on omandanud kõrghariduse. Maakoolide sulgemine on suur regionaalpoliitiline viga!“

I. Saar nimetas suurt Euroopast tulevat rahahulka, mis lubab luua ligikaudu 3000 uut lasteaiakohta. Sellest Pärnumaale loodetakse saada ca 300 kohta. Õpetajate palk peaks sotside hinnangul tõusma 120% keskmisest. „Kutsekoolide võimekus peab maakondades säilima ja Pärnu kolledži tegevus samuti. Riik peaks panustama kutseõppele ja kolledžihariduse andmisele võimalikult paendlikult, et reageerida hästi kiiresti tööjõu vajadustele.“

Toomas Kivimägi arvates on laste sündivus vähenenud kindlasti ka lasteaiakohtade vähesuse tõttu ja seepärast ta tunnustab Euroopa Liidu linnalist meedet, mis võimaldab rahastada lasteaiakohtade loomist. Sama meede võimaldab arendada ka kergliiklusteede võrgustikku. Ta tänas sotse, kes selle eest on hea seisnud, aga ei saanud jätta märkimata ka Reformierakonna teeneid. Ka Reformierakonna eesmärk on õpetajaid vääriliselt tasustada ja tõsta aastaga keskmine palk 1500 euroni. Ta tunnustas Simsoni märkust, et on tekkimas veelahe lasteaia- ja kooliõpetajate palkade vahel. „Me kõik peaksime toetama Pärnu kolledži jätkusuutlikust. See ei ole niisama, et asjad püsivad igavesest ajast igavesti ilma kestvuse tagamiseks pingutusi tegemata. Tudengite nappus on praegu suurem kui üldhariduskoolides. Pärnu kolledži olemasolu on maakonnale ülimalt tähtis.“ Kivimägi pooldab gümnaasiumi lahutamist põhikoolist. Pänus olgu kolm gümnaasiumit: riigigümnaasium, omavalitsuse gümnaasium ja eragümnaasium.

Teele Karro ja Rein Kilk peavad nõu enne väitluse algust

Kilk on tõsise mehena ka tuntud samaväärselt hea huumori soonega. Hea nali aitab koondada tähelepanu olulisele. Kilk tunnistas, et oli saanud esinemiseks piirkonna juhilt abistavaid pabereid, aga minnes autosse lipsu ette panema, unustanud ta tähtsad kirjad maha ja nüüd tuleb kõike rääkida võrdväärselt teistega üksnes oma peast. Haridusest kõneles ta oma kogemuste põhjal. „Olen võtnud hoo sisse ja teinud iga nelja aasta järel uue lapse. Olen oma laste pealt jälginud hariduskäiku ja teinud inimkatseid. Kes on õppinud külakoolis, kes Tallinna parimates koolides ja mõni nii siin kui seal. Üks minu poistest rääkis, et oli saanud Tallinnas õppides sellise enesekindluse, et juhib nüüd Pärnu sadamat. Ta ei kartvat Mati Heidmanni ja julgeb juhtida iseseisvalt. Kõik, tänu heale koolile.“ Oma näitega jõudis Kilk selleni, et näeb oma 8 lapse käekäiku jälgides hea hariduse saamist alates lasteaiast kuni ülikoolideni ülimalt tähtsa osana riigi tuleviku kujundamisel. Hea haridus oleneb headest õpetajatest ja heade õpetajate saamiseks peab neile maksma väga head palka. „Võibolla arvan ma selliselt ka seepärast, et kõik minu suguvõsas, ema, isa,tädid, onud ja teised, on olnud õpetajad,“ leidis Kilk, kes soovib ka ise õpetaja olla.

Mart Helme peab võimalikuks koostööd Keskerakonnaga, kus on Kadri Simson, aga ei taha midagi kuulda Yana Toomist ja veel mõnest teisest nimest

Helme teadis, et enne II Maailmasõda olevat Eesti Vabariigis olnud Riigikogu liikmete palk ainult natukene suurem õpetajate palgast. „Ma arvan, et peaksime taas samas suunas liikuma! Riigikogu liikmete palgad tuleks allapoole tuua ja õpetajate palku tõsta Riigikogu liikmetega enamvähem samale tasemele!“ EKRE seisukohalt peab kool asuma kodule lähedal, mitte ainult hea transpordiühendusega linnades, vaid ka kaugetes maapiirkondades. „See tähendab, et me ei tohi koole praegu kinni panna nii nagu seda siiani tehakse. Eelmisel sajandil oleme üles ehitanud väga hea koolivõrgu, mida nüüd lihtsalt lõhume.“ Peamise koolide sulgemise põhjusena näeb Helme suuri halduskulusid ja samas põrkutakse kokku kõikvõimalike eurodirektiividega, mis nagu ütleks, et nii peabki olema. Veel juhtis Helme tähelepanu vajadusele suurendada ametiõpet.

I. Saar on seisukohal, et tööandja peaks olema vabastatud erisoodustusmaksust, kui ta investeerib oma inimeste tervisesse. Ostes piletid ujulasse või võimlasse, ei peaks ettevõtja saama selle eest karistatud. Samuti rääkis ta kõigile laieneva hambaravi hüvitise vajadusest. Paljude hädade ja haiguste põhjuseks on katkised hambad. „Miks peaks hommikust õhtuni lubama alkoholi reklaami, mille võiks täielikult ära keelata.“ Keskmise palga tõstaksid sotsid 1600 euroni aastaks 2019, keskmine pension tõuseks pooletuhandeni. „Sündivuse osas on sotsid ainsad, kes on kümne aasta jooksul midagi konkreetselt ära teinud. Lastetoetused tõusid 19 eurolt 45-le.“ I. Saar arvab, et ei piisa Reformierakonna lubadusest toetada rohkem alates kolmandast lapsest. Et kolmandani jõuda, peab rohkem toetama ka esimest ja teist last.

Moderaator Lenno Põder peab pidevalt aja piiratusest kellukesega märku andma

Simson kritiseeris teravalt olukorda, et erisoodustusmaks lubab investeerida küll uutesse hoonetesse ja seadmetesse, aga inimestesse investeerimist ei võimalda. Keskerakond on üritanud olukorda muuta, aga Riigikogus polevat sotsid selle mõttega kaasa tulnud, kuna soovivat Reformierakonnaga koalitsioonis jätkata ka uues koosseisus, leidis Simson.

Väärikate ülikooli kuulaja Endel Mölder küsis kõigilt Pärnumaalt Riigikogusse kandideerivatelt inimestelt, kas ollakse nõus tegema tööd keskmise või poolteise keskmise palga eest? Arvestades töö raskusastet sellega enamik kandidaate ei soostunud. Helme ei teadnudki Riigikogu liikme palga suurust, aga erilist tähelepanu pälvis Kilgi vastus. Tema lubas olenemata tasu suurusest eraldada poole palgast heategevusele.

Cibuse leiva renkarnatsioon

Valter Parve küsis Kilgilt, miks ta sulges Pärnus Cibuse leivatehase? Kilk vastas, et paljude arvates tulevat raha seina seest, aga tegelikult nii see ei olevat. Raha tuleb ettevõtja kasumist. „Kui riigieelarves on 8,8 miljardit, siis see raha saadakse ettevõtjate makstud maksudest. Mina olen enne Cibuse kinni panekut maksnud riigile sots- ja tulumaksude näol 1,5 miljardit Eesti krooni. Mõelge, kui palju teie olete suutnud oma suurest tarkusest Eesti riiki toetada? Kahtlemata on tehtud ka vigu, aga kahtlemata lähen ma sellega ka edasi. Tunnistan, et makse oli raske maksta. Praegu lähen investeeringutega edasi. Praegu süvendame Pärnu sadamat 7.5 meetri sügavuselt. Soovime Pärnusse tuua kruiisi laevu. Vaatamata tagasilöökidele jätkan ma võitlust selle nimel, et tuua riigile rohkem kasu läbi sadama tegevuse tulemuslikkuse ja läbi töötajatele makstavate palkade. Siin on 200 miljoni suurune tagala…“

„Teie ei ela töötajate arvelt, meie müüme oma tööd ettevõtjatele, ei maksa öelda, et keegi elab ettevõtjate arvelt,“ öeldi saalist Kilgi jutule vahele.

Indrek Saar ja Toomas Kivimägi

Kivimägi küsis repliigina, kas keegi teab, kus Cibuse toodetud Pärnu leiva vormid praegu asuvad. Keegi saalist andis vihje ja Kivimägi nimetas Sindis asuvat Krulli kohvikut, kus toodetakse kunagisele Pärnu leivale sarnanevat väga heade maitseomadustega puhast rukkileiba. Tema ise käivat seda pidevalt Sindist ostmas.

Maamaksust ja väitlust lõpetavad repliigid

Veel küsiti, miks peab kodanik tasuma maamaksu, kui tema esivanemad on kinnistu kunagi ühel korral juba välja ostnud. Helme vastas repliigina, et EKRE töötab kinnisvara maksu kaotamise nimel. Kuna ühele võimaldati repliigiks sõna, siis otsustati sama lubada ka kõigile ülejäänud kandidaatidele.

Simson juhtis tähelepanu mõtlema panevale tõsiasjale, et aastatel 2010 kuni 2013 teenisid kaks suuremat Eestis tegutsevat panka 933 miljonit eurot kasumit ja maksid selle pealt vaid 37 miljonit, see on 1,5%. Samuti on Eesti üks kahest Euroopa Liidu riikidest, kus ei koguta võõrastelt läbisõitvatelt rekkadelt teemaksu…

J. Saar toetas samuti mõtet koguda transiidilt teemaksu. J. Saar ütles, et XIX sajandil olid just lapsed investeeringuks tulevikku. Kuigi suremus oli kõrge, sündis neid siiski rohkem. Heaolu lääneühiskonnas kõrgetel pensionitel elamise aeg saab lõpu ja tulevikus sellele enam loota ei tasuks, on J. Saar veendunud. „Peame kõik mõtlema oma ressurssidele, millega tulevikus paremini hakkama saada.“

I. Saar soovitas inimestel poliitikutelt küsida, kust tuleb raha ilusate lubaduste katteks. 10% käibemaksu alandust viiks riigieelarvest välja ca miljard eurot, mis kuluks näiteks pensionidele. Helme püüdis sellele kohe vastu vaielda, aga tema repliigi aeg oli juba kasutatud…

Kivimägi soovitas valida Keskerakonda, et saada tulemuseks maksutõusu. Reformierakond seda mõtet siiski ei toeta. Ta kiitis kõigi poliitikute säravaid lubadusi, aga soovitas ka meenutada seda, mida üks või teine poliitik on seni teinud.

Mart Helme, Rein Kilk, Toomas Kivimägi ühendavad käed Kilgi sõnade kinnituseks, et Pärnumaalt moodustub parim meeskond pärnakate huvide eest seismisel

Kilgil oli lõpetuseks välja pakkuda kaks head uudist. Hea uudis on see, et Eesti taasiseseisvumisest alates on elu läinud paremaks. Ta soovitas üles kirjutada tänane palga ja pensioni number, et võrrelda nelja aasta pärast nende reaalse tõusuga. Kui kellegil on see vähenenud, siis tal on varuks kompensatsioonisumma, millega leevendada petta saamist. Teine hea uudis on Kilgi arvates see, et sedakorda saadakse Pärnumaalt väga suurepärane meeskond Riigikogusse.

Samal teemal:

Jaanus Männik viibutas koosoleku juhataja haamrit kõige rohkem Mart Helme suunas

Pärnus väideldi elamumajanduse teemal


Iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindis

February 16th, 2015

24. veebruari hommikul kell 7.55 heisatakse traditsiooniks saanud viisil erilise pidulikkusega Sindi raekoja torni meie sinimustvalge lipp.

24. veebruari rongkäigu teekond Sindi kaardil, suurenda kaardil klikkimisega

Igale Sindis tähistatavale iseseisvuspäevale on Eneli Arusaar kirjutanud stsenaariumi, millele riigi sünnipäeva hommikul oma kogukonna tähelepanu juhtida. Sedakorda küsitakse ja vastatakse: „Mis siis on see isamaa… ja vastuseks on, sina, inimene,“ rääkis Arusaar õige pisut ja jättis enamiku üllatuseks neile, kes kohale tulevad.

Rongkäik Sindis Eesti Vabariigi kuuendal aastapäeva, 1924 aasta 24 veebruaril

Esmakordselt mängib raekoja juures Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon, mida dirigeerib Kaido Kivi. Kogunemine algab veerand tundi enne kaheksat. Rivistuvad Sindi Gümnaasiumi õpilased, kes hoiavad oma kooli sinimustvalgeid kandelippe. Lisaks neile on esindatud seltsid oma lippudega. Kell 7.55 heisatakse tornilipp. Esineb Jannseni aegne Sindi Laulukoor. Esimesena võtab sõna Sindi linnapea Marko Šorin. Järgmisena tervitab naabrit Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Päevamõtte esitab Urmas Saard, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees.

Raekoja ees toimuvale tseremooniale järgneb rongkäik umbes 1,1 km pikkusel teekonnal, mis lõpeb koolimaja õuel ja mille marsruut on juuresolevalt kaardilt nähtav. Kooliõuel ütleb Sindi Gümnaasiumi direktor lõpusõna ja samas pakutakse kõigile osalejatele teed ja saiu.

Iseseisvuspäeva hommikule annavad sisu ja toetavad ettevõtmist praktilisel viisil Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, Sindi Linnavalitsus ja Sindi Gümnaasium. Kohapeal jagatakse väikseid sinimustvalgeid lippe. Viimasega seoses on Lipu seltsil palve, et võetakse kaasa ka eelmistel aastatel kingitud lippe, et jätkuks ka neile, kes varem pole saanud.

Samal teemal:

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Sindis toimub kahe omavalitsuse ühine iseseisvuspäeva lipu heiskamine

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni


Pärnumaa õpilasfirmad olid pealinnas edukad

February 15th, 2015

Junior Achievement (JA) Eesti korraldas eile Rocca al Mare ja Kristiine kaubanduskeskustes Euroopa laada õigustega õpilasfirmade laada, kus Pärnumaa koolinoored võitsid väärtuslikke auhindu.

Teisi Kirimägi, ÕF Decorative DIY

  

ÕF TeaCup ja ÕF Sepa Õrnus

Laat ligemale seitsmesajale õpilasele

Epp Vodja, JA Eesti direktor

JA Eesti direktori Epp Vodja sõnul oli eilne Eesti õpilasfirmade laat üks kuuest Euroopas toimuvatest laatadest, millele omistatakse JA Marketplace‘i ehk Euroopa laada õigused. Lisaks siinsetele õpilasfirmadele osalesid ettevõtlikud noored ka Lätist, Rootsist, Türgist ja Georgiast. Kuna osalejate arv on märkimisväärselt suureks paisunud, siis jaotati laat juba teist aastat kahele kaubanduskeskuse pinnale. Kristiines kauples 88 firmat umbes 400 õpilasega ja Rocca al Mares 72 firmat ümmarguselt 300 õpilasega.

Õpilaslaada avamine Rocca al Mare kaubanduskeskuses

Kuna samaaegselt kahel kaubanduspinnal toimunut polnud võimalik jälgida, siis sedakorda on peatähelepanu pööratud Rocca al Marele. Pärnumaa koolinoored olid pealinnas ühed silmapaistvalt tublimad. Rocca al Mares osales Pärnumaalt 8 õpilasfirmat (ÕF) 33 õpilasega, keda juhendab Mari Suurväli ja 1 minifirma (MF) 3 õpilasega, keda juhendab Teet Kurs.

LED pirnid vatiinis

ÕF KaRoKe, valgus pileves

Hindamiskomisjon tunnustas kõrgelt Pärnu Koidula Gümnaasiumi ÕF KaRoKe toodet, mille nimetus on „Pilv“. Üheteistkümnendas reaalklassis õppivad Kaur Lauer, Keit R. Allikvee, Robin Mäesepp ja Rahel Tasane valmistavad valgust hajutavaid valgusteid. Lauer ütles, et ideele saadi esimese impulsi üht Ameerika valgustit nähes, kuid noormeeste toodang polevat siiski mitte üks ühele kopeering. Lauer selgitas, et valgusti koosneb peamiselt kolmest osast: USA-st tarnitud LED pirnidest, Wendre vatiinist ja nende endi mõttest sündinud teostusest. Valgusti välimus meenutab õhulist valget kera, mis vooluvõrku lülitades levitab õdusat värvilist valgust. Žürii nimetas KaRoKe „Parima rahvusvahelise potentsiaaliga õpilasfirma“ preemia vääriliseks. Võimalik, et tunnustus innustab noormehi tegema järgmise etapina rahvusvahelist firmat ehk siis osalema EwB programmis. EwB on JA-YE Europe rahvusvaheline õpilasfirma programm gümnaasiuminoortele, et võimaldada rahvusvahelise äri õppimist ja praktiliste oskuste omandamist.

Mari Suurväli tutvustab märkmikpastapliiatseid, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ÕF Propen

Suurväli oli väga rahul ka kõigi oma teiste õpilasfirmadega, kes oskasid juba toimuva laada käigus teha kauba pakkumise kujunduses vajalikke muudatusi selleks, et olla ostjatele veelgi paremini märgatavad. Samuti oli Suurväli kindel, et kui mõni tema juhitud õpilasfirmadest oleks vaevunud koguma ja ära saatma tõestusmaterjalid, võinuks nad edukalt võistelda ka „Meediatähelepanu“ preemiale.

Killud toogu õnne

Urve Palo valib tassi

Väga rõõmsad olid Häädemeeste õpilasfirmade Decorative DIY ja TeaCup noored selle üle, et majandus- ja taristuminister Urve Palo pikemalt nende lettide ees seisatas ja toodete vastu suuremat huvi tundis. Eriti rahul oli ÕF TeaCup. Pärast seda, kui Palo oli ühe kirjadega teetassi ära ostnud, tuli mõne aja pärast tema abiline tagasi ja soovis veel üht samasugust. Paraku polnud rohkem sarnast tassi müüa ja nii saadi ministrilt täiendav tellimus. Lugu oli selles, et esimene ost purunes kogemata kukkumise tagajärjel kildudeks. Loodetavasti toovad killud vanarahva ütlemise järgi ka õnne – nii ministrile kui noortele tegijatele.

MF MSK Audio koraldab kaubakärul reklaamsõitu

Suurväli väljendas siiski Häädemeeste pärast muret. Ta rääkis, et Häädemeeste Keskkooli õpilased on ühed parimad ja aasta-aastalt väga tublilt esinenud üleriigilistel laatadel. „Aga kevadel 2015 lõpeb Häädemeeste õpilaste õppimise võimalus TÜ Pärnu kolledži ettevõtlusõppes. Nii otsustas kohalik omavalitsus, millest on tõsiselt kahju,“ ütles Suurväli.

Pärnusse tuli ka Rocca al Mare „Särava stardi“ preemia, mis läks minifirmale MSK Audio. Kõik kolm on üheksanda klassi noormehed ja õpetaja on neile andnud ka auväärsed ametinimetused: Pärnu Mai Koolist on Klaid Hannila juhatuse esimees ja Sander Sihver tootmisjuht; Markus Ilmar Münzer õpib Koidula gümnaasiumis ja täidab finantsjuhi kohustusi. Poiste juhendaja Teet Kurs on OÜ Paikre endine juhataja, kellel pedagoogiline haridus juba varajasemast ajast. Nüüd läbis ta Junior Achievement vastava koolituse, mis võimaldab Mai koolis majandusteadmisi õpetada.

Ministri huvi

Urve Palo avab õpilaslaata Rocca al Mares

Rocca al Mares õpilasfirmade laata avama tulnud minister Urve Palo pühendas hästi palju aega enamike müügilettide ääres seisatamiseks ja tundis õpilaste tegevuse vastu süvitsi suurt huvi. Hiljem muljeid jagades mõtles ta enda noorusele ja lapsepõlvele. „Siis olid olemas suvised laadad, kus samuti käsitööd müüdi. Mäletan, et tol ajal ei olnud väga kombeks kaasata lapsi müüma. Aga mina ise käisin ema ja isaga turgudel aiasaadusi müümas. Mõtlen, et kui juba tol ajal võinuks lapsed oma kätega tehtud asju müüa, oleksin minagi osalenud. Mulle meeldis väga tundide viisi veeta aega kaarte joonistades,“ rääkis Palo ja hoidis näpu vahel üht laadalt ostetud sõbrapäeva kaarti. „Oleksin kindlasti olnud samuti õpilasfirma omanik ja näiteks kaarte müünud. Kahju, et minu ajal seda ei olnud, aga hea meel on näha, kuidas meie nutikad noored igasuguste asjade peale tulevad. Ostsin poisile koju sellise pulga, mille võib kinnitada nutitelefoni külge nõnda, et saaks selle toetada lauale näiteks multifilmide vaatamiseks.“ Ministri sõnul oli laadal seinast seina lihtsaid asju, mille peale tulekuks jätkub noortel erilist nuppu. Näiteks huulepalsam, heegeldatud väike süda. Vähem on leiutuslikke asju, aga on ka väga leidlikke. Alati ei pea olema midagi väga uut. Tähtsaim on oma käega tegemine. Isetegemisest saab esiteks tohutu rõõmu, teiseks muidugi müügikogemuse. „Ma arvan, et see on hea algus ja täiesti hindamatu kogemus noortele kogu eluks, ükskõik, mida siis müüakse. Kõigepealt teha ja seejärel olla ostjate jaoks veenev, et toode ka maha müüa.“

ÕF TeaHub

Rocca al Mares müüdi päevaga 2744 euro eest kaupa. Laada suurima käibe preemia sai Tallinna 21. Kooli ÕF Ringo, kelle müügiartikliks oli pudeliavajaga sõrmus.

Kristiines kaubelnutest võiks nimetada näiteks MF J.B.A.A. kosmeetikatooteid. Tabasalu Ühisgümnaasiumi noored pälvisid oma tegemisega tähelepanu telesaates Maahommik.

Samal teemal:

Värska LUXvalgus oli Haifas parim müügiboksi kujundaja

Kristiines toimus kõigi aegade suurim õpilaslaat

Energilised tüdrukud käisid Euroopa õpilasfirmade laadal

Pärnu noormehed osalesid Euroopa õpilasfirmade laadal Bratislavas

Pärnu õpilasfirmad on edukad ka välisturul


Pärnu Vanalinna Põhikoolis toimus Kaitseliidu päev

February 14th, 2015

Nädala viimane koolipäev algas eile hommikul Vanakooli õpilastele kaitseliitlastega kohtumistega, sõjavarustuse ja relvade proovimise, misioonidel viibinud meeste jutustustuste kuulamise ning Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tööga tutvumisega.

Veebel Marko Miiter ja Madis Rea (9B)

Mitte ainult isamaaline kasvatus

Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Pärnu Vanalinna Põhikooli vahelist koostööprojekti veab Marje Vaan, kes on direktori asetäitja noorsootöö alal. Tema sõnul pole varem Pärnu üldhariduskoolides sarnast koostööd arendatud. Eilne ettevõtmine ei olnud ühekordne õppepäev ja esimesele järgnevad uued tegevused.

Kindla ajakava järgi toimusid näitlike vahendite demonstratsioonid ja vestlused kooli aulas. Samal ajal tutvustati klassiruumides kodutütarde ja noorkotkaste tegevust. Marje Vaan hindab Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kasvatuslikku mõju lastele peamiselt kahest vaatenurgast nähtuna. Kahtlemata omab isamaaline kasvatus väga olulist kohta noore inimese väärtuste skaala kujundamisel. Ühtlasi õpivad kodutütred ja noorkotkad varakult iseendaga toimetulemist ja ühiselt iseseisvat hakkmasaamist, mis annab aegsasti õige suuna kätte täiskasvanuks sirgumise teel, leiab Vaan.

Noored Kotkad ja Kodutütred

Lipnikud Kaido Lüll ja Kristo Sinivee

Klassis Noored Kotkad rääkisid lipnikud Kaido Lüll ja Kristo Sinivee Kaitseliidust ja väheke ka Kaitseväest. Vestluse käigus esitati küsimusi ja paremad vastajad said tunnustuseks embleemiga kleepsu. Miks Eestis on Kaitsevägi? Väikest kasvu tagumises pingis istuv poiss teadis öelda, et Eesti sõjavägi kaitseb oma riiki, aga ei ründa kedagi. Sellepärast ka Kaitsevägi.

Kristi Kivisaar, kodutütarde juhendaja

Klassis Kodutütred rääkis kodutütarde tegevusest nooremseersant Kristi Kivisaar. Tema on Pärnumaa kodutütreid juhtinud üle kaheksa aasta. Klassi sisenemisel näidati videoklippe, kuidas päästa uppujat, kuidas teha kunstlikku hingamist ja siduda sügavat haava. Küsimusi esitati erinevaid ja mitte ükski neist polnud naeruväärne. Kivisaare sõnul on üks sagedasemaid küsimusi see, kuidas tihnikus või lagedal tulla toime ilma linnamajas harjutud water closet -ta.

Strateegiliste kohtade kaitse

Ramil Lipp

Aula külastamise ajal rääkis parajasti kapten Ramil Lipp oma missioonist Kosovos ja Afganistanis. Kuulajateks olid 8. ja 9. klassi õpilased, nii tütarlapsed kui noormehed. Lipp rääkis avameelselt ja ausalt, kartmata, et jutt võiks noori surmani ehmatada või hingeliselt traumeerida. Kogemata miinile astumine võib inimese asetada olukorda, mis kitsendab suuresti tema võimalusi edaspidises elus, aga ei pruugi kaugeltki võtta lootust eluterveks eluga edasi minekuks. „Kui paar aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist kaotab noor mees jalad, siis on enamasti kõigi emade tavapärane ja esmane küsimus: kas ta veel järglasi saab?“ 9B klassi õpilane Madis Rea küsis, millised on sõduri kaitsevahendid lahinguväljadel ja sõja olukorras. Lipp rääkis üksikasjaliselt, et tänapäeval on inimese tervise kaitse nimel tehtud väga palju. Mitte ainult kuulivestid ei kaitse elusid, vaid ka strateegiliselt tähtis kubemepiirkond on erilise rõivastusega varjatud nõnda, et jalge all lõhkev miin ei saaks purustada kogu keha.

Inimese vaim on siiski habras

Kristiina Kiin küsis, kuidas mõjub sõjakoldes viibimine sõjaväelase psüühikale? Ramil Lipp ütles, et enamus tuleb oma igapäeva eluga hästi toime, aga tegelikult on inimese vaim ikkagi habras. „Kahjuks on ka neid juhuseid, kus inimesed murduvad vaimselt. Kes langeb alkoholilõksu või hakkab seda seisundit leevendama muude vahenditega. Ma arvan, et missiooni järgne nõustamine on väga oluline.“

Tütarlapsedki taluvad raskusi

Veebel Marko Miiter on viibinud Kosovo kriisipiirkonnas. Tema tutvustas sõduri varustust. Seljas tuleb kanda üle paarikümne kg raskust kotti, lisaks relva ja muud vajalikku. Seejuures vett on sõduri plaskus kõigest liitri jagu. „Tuleb ette, et sellest peab jätkuma ka enda pesemiseks, eriti strateegiliselt tähtsate piirkondade puhastamiseks. Need kohad on kergemini higistavad kohad kehal: jalaõndlad, kaenlaalused, kubemepiirkond,“ selgitas Miiter.

Madis Rea on varemgi taiplike küsimuste ja oma huviga silma paistnud, aga ta on ka füüsiliselt jõuline. Aulas tõstis Rea koti kõrgele peakohale ja viskas tublisti üle paarikümnese kandami selga. Vähe sellest, näilise vaevata tegi raskuse all korduvalt sügavaid kükke. Küllap on Vanalinnas teisigi selliseid mehiseid noormehi. Aga raskeid kotte proovisid seljas ka tütarlapsed.

Sihtmärk kirbul

Relvade valik pakkus rohkem huvi noormeestele, kuid Miiter ei lubanud relvadega selfie-t teha.

Isegi hingamine oli kuulda!

Päeva kokkuvõtvas vestluses direktor Pille Tahkeriga nõustusin tema arvamusega, et õppepäevas võib näha mitut kasutegurit. „Esiteks oli see väga hea koostöö algatus. Leppisime kokku, et koostöö Kaitseliiduga jätkub ka edaspidi. Mitte ainult tänase infopäeva raames. Loodame, et meie õpilased tunnevad sügavamat huvi nende tegevuse vastu ja liituvad samuti noorkotkaste ning kodutütarde liikumisega,“ rääkis Tahker. „On olemas president Toomas-Hendrik Ilvese algatatud projekt “Tagasi kooli”, mille käigus oodatakse kooli külalistunde andma lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja teisi oma valdkonna tundjaid mistahes elualalt. Nii saavad näiteks Kaitseliidu inimesed tulla ja anda meie õpilastele konkreetseid ainetunde: kodanikukasvatust, inimeseõpetust jne. Rääkida tuleks mitte ainult kodaniku- ja isamaakasvatusest, vaid ka tervisest, liikumise vajalikkusest, füüsilise ja vaimse tervise tasakaalust, võibolla ka väärtushinnangutest.“

Juba kevadeks kavandatakse Kaitseliidu eestvedamisel koostööpäeva, et korraldada meeskonnatööd nii õpilastele kui õpetajatele, eesmärgiga tunnetada üksteise toetamist ja ühte hoidmist.

„Ma loodan, et tänane päev andis õpilastele mõtlemisainet ja informatsiooni mitte ainult Kaitseliidu tegemistest. Saadi teada, mida tähendab välismisioonidel käimine, mida tähendab sõjaväeline distsipliin, mida tähendab kodumaa kaitse. Võibolla pani mõnegi õpilase mõtlema oma väärushinnangutele ja nende muutmisvajadustele, ka oma elu stiili peale,“ arutles Tahker.

Pille Tahker, Pärnu Vanalinna Põhikooli direktor

Direktorile meeldis 8. klassi tütarlapse küsimus psüühilisest mõjust missioonil viibivatele sõjaväelasele. „Oleks tahtnud küsida, kuidas see nõustamisprotsess toimib, aga tütarlaps jõudis küsimusega ette ja sain päris ammendava vastuse ka enda jaoks. Õnneks on misioonilt naasnud sõjaväelastele tagatud väga kvaliteetne teenus. Kui ise pole seal olnud, siis on sealseid läbielamusi väga raske mõista. Eriti, kui on elatud väga pingelises olukorras ja nähtud tõsiselt traagilisi juhtumeid.“

Tahker veendus, et koolivälise inimese esinemine tekitas õpilastes usaldust. „Jutt puudutas lapsi. Selles mõttes on teismelised väga ausad. Näeb kohe, kui see asi neid puudutab ja huvi pakub. Enamus aega püsiti nii suures vaikuses, et võis kuulda isegi hingamist. Ilmselt aitab selline kuulamine suurendada ka empaatiavõimet.“


Hayde Kurski isikunäitus on läbilõige tema elutööst

February 13th, 2015

Eile avati Sindi muuseumis Hayde Kurski isikunäitus „Setu pitsist Haapsalu rätikuni”, mille avamisel oli kohal ka auväärne käsitöömeister ise.

Hayde Kursk

  

Seto kirä´

Kui ma Sindi muuseumi näituse tuppa astusin, istus Hayde Kursk akna all ruumi tagumises nurgas, vasakul käel vitriinil kirkavärvilised setu mustris linikute heegeläärised. Minu ees ja järel astusid käsitöö harrastajad lillekimpudega auväärses eas vanaproua juurde, tänasid tehtu eest ning vahetasid mõtteid. Kursk selgitas, et tema suureks harrastuseks ja armastuseks on olnud kogu elu rahvuslik käsitöö. Süvitsi on ta tegelenud pitse ja tikandeid uurides. „Tartus kasutasin Eesti Rahva Muuseumi varamut.“ Suure töö tulemusena valmis tal setu tikandi ja pitside kohta väärtuslik uurimus, mis oli tarvilik atesteerimiseks nõukogudeaegses haridussüsteemis. „Olin ju toonase Eesti Vabariigi aegse õppeasutuse lõpetaja,“ osundas käsitöömeister, kelle sünniaasta on 1922.

Tütar Sirje Ristikivi oma ema Hayde Kurski kõrval

„Olen Tartumaal sündinud mulk. Ema ja teised lähisugulased tegid hoolega käsitööd. Sealt see iseõppimise huvi edasi läkski,“ jutustas käsitöömemm, kelle ilumeel on nakatanud ka tema tütart. Sirje Ristikivi juhendab Sindi käsitööhuvilisi. Oma vanaema näituse avamisest võttis osa ka Sven Ristikivi koos oma naise Laila Ruusmaaga. Tuli ilmsiks, et ka Sven peab lugu käsitööst. „Tegin põlve otsas oma lapsele võrevoodi,“ kõneles Sven, kelle sõnul on tegelikult nende suguseltsis väga palju käsitööd armastavaid inimesi.

Hayde Kurski näputöö

Memm sirutas parema käe seina poole, kus rippus suur musta põhjaga vaip ja küsis, kes teab millega tegu? „Paistab nagu oleks Muhu kirjadega vaip. Tegelikult ei ole. See on Lõuna-Eesti kiri. Muhu vaip on sarnane, aga tikitud varjunditega.“ Kursk selgitas, et selline vaip laotati pulmasõidul kaarikut vedava hobuse seljale.

Heidi vellend avab näituse

Tema lemmikteemaks on olnud rahvariided. „Olen ise endale valmistanud Tarvastu riided. Ažuurtikandis põll sai tikitud väga pisikese säilinud tükikese eeskujul.“

Lapsepõlvest alguse saanud huvi viis Kurski Tartu Naisühingu Kutsekooli. Kuna lõpetamine langes II maailmasõja puhkemise ajale, ei osutunud valitud erialal õpingute jätkamine võimalikuks. Ometi on ta terve elu lastele ja täiskasvanutele käsitööd õpetanud. Esimesena asus ta tööle Tartu Linna Pioneeride Maja käsitööringi juhendajana. Järgnevatel aastatel 1949 kuni 1960 õpetas Kursk käsitööd ja rahvatantsu ENSV Vabariiklikus Pioneeride Palees Tallinnas. Lasterühmade juhendamine viis teda laulupidudele, samuti Riiga ja mitmele poole mujale üle terve Nõukogudemaa.

Sven Ristikivi toetab oma vanaema

1960. aasta õppeaasta algul kinnitati üldhariduskoolide õppekavasse uuesti tütarlaste käsitöötunnid, mis võimaldas tal töötada armastatud valdkonnas üle 30 aasta Tallinna 4. Keskkoolis, praegune Kristiine Gümnaasium. Õpetamise kõrvalt tehtud metoodiku töö Tallinna Rahvaloomingu Maja kunstiosakonnas võimaldas tal ennast siduda vabariiklike käsitöönäituste organiseerimisega. Pikemalt kestis koostöö Tallinna Kesklinna Päevakeskuse ja Jaan Poska maja ringidega.

Maia Agar, Sindi Gümnaasiumi käsitööõpetaja

Kursk on Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ üks asutajaliikmeid. Selts tähistas mullu sügisel oma tegevuse 25. aastapäeva. Nüüd on Kursk selle seltsi auliige. Veel paar aastat tagasi osales ta kolme-neljapäevalistel õppepäevadel.

Sven Ristikivi ja Laila Ruusmaa

Sven Ristikivi, Laila Ruusmaa, Hayde Kursk

 

 


Eneli Arusaar on Sindi Aasta inimene 2014

February 12th, 2015

Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati nimetada Sindi Gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar Sindi Aasta inimeseks 2014.

Eneli Arusaar Sindi Gümnaasiumi õpilastega Eesti Vabariigi Presidendi kantselei nõupidamiste saalis

Eneli Arusaar oma õpilastega Eesti iseseisvuspäeva tähistamisel

Vastava ettepanku teinud Sindi Muuseum ja Sindi Ajalooklubi, kelle mõtet toetas ka Sindi Gümnaasium, ütlevad, et Eneli Arusaare teeneid Sindi laste õpetajana on 2013. a tunnustanud nii Pärnumaa Omavalitsuste Liit kui ka Pärnu Maavalitsus aastate õpetaja aunimetusega. Sindi linnas ei ole ühtegi kultuuriasutust ega –sündmust, kus tema oma õpilastega kaasa ei lööks, olles nii tõeline kultuurivedur ja oma õpilastes õigete eluhoiakute kujundaja.

Roode Marie Poover on üks tublisid Eneli Arusaare õpilasi

Lisaks oma põhitööle on tema teeneks aastakümnete pikkune panustamine Sindi kultuuriellu näiteringi juhendajana. Aastate jooksul on koostatud, õpilastele selgeks õpetatud ja linnarahvale ette kantud kaheksa mahukat kontsert-etendust, mille esitamisel on leidnud rakendust ligi kolmandik kooli õpilastest.

Eneli Arusaar on alates aastast 2007 korduvalt aidanud korraldada lipu päeva kultuuriprogrammi Pärnu linnas

2014. aasta 13. novembri kontsert- etendus „Karl Rammi elutee jälgedes“ on loonud Sindi linna kultuurielust positiivse kuvandi kogu riigi kultuuritegelaste hulgas, kellele Sindis toimunut vaimustusega kirjeldas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, seades Sindi kõigile eeskujuks linnana, kus toimub toimiv koostöö nii linnavalitsuse kui selle allasutuste vahel.

Aasta inimese aunimetuse pidulik omistamine toimub 21. veebruaril Sindi seltsimajas aset leidval iseseisvuspäeva kontsertaktusel.

Eneli Arusaar käis tänavu 3. jaanuaril Vändra Alevi Hoolekandekeskuses hoolealustele pai tegemas

  

  

 


Jaanus Männik viibutas koosoleku juhataja haamrit kõige rohkem Mart Helme suunas

February 12th, 2015

Eile õhtupoolikul kohtusid Pärnumaa nimekirjades Riigikokku pürgivate erakondade esindajad Ares, kus küsimusteks olid kooseluseadus, Rail Baltic, ettevõtete maksustamine ja teised teemad.

Are rahvas osales aktiivselt poliitikute väitluses

Kalev Kaljuste (sotsiaaldemokraat) ja Jüri Saar (Vabaerakond)

Väitlusel osalesid EKRE, IRL, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Vabaerakond, Keskerakond, Reformierakond, RÜE. Jüri Saar, Vabaerakonna esinumber Pärnumaal, ei mõistnud, miks järjekordselt polnud neid väitlusele kutsutud. Varem juhtus nii Lääne-Eesti Korteriühistute poolt korraldatud väitluse ettevalmistamisel Pärnus. Aga mõlemal juhul korraldati asi kiirest ära ja sõna sai ka Vabaerakond. Ares leiti Vabaerakonnale isegi nimesildiga varustatud laud sarnaselt teistega.

Keskerakondlased Marko Šorin ja Kadri Simson

Õhtut juhtis Surju vallavanem Jaanus Männik. Kõigile erakondadele anti esmalt enda tutvustamiseks aega võrdselt 5 minutit olenemata sellest, mitme inimesega erakonda esindati. Hiljem kahanesid küsimustele vastamiste minutid väiksemaks. Kuid seda enam ületasid kogenenumad poliitikud neile eraldatud aega lubatust rohkem. Uued tulijad olid märkimisväärselt distsiplineeritumad. Näiteks Andrus Soopalu, kes ametilt proviisor ja RÜE esinumber Pärnumaal. Samuti Sindi linnapea Marko Šorin, kes osales erakondade vahelises väitluses elus esmakordselt. Ta ei näinud enda kõrval väitlejates mitte niivõrd võistlejaid, kuivõrd kaaslasi, kes otsivad riigi elu edendamisel kõige paremaid mooduseid.

EKRE kandidaadid Käde Kalamees, Mart Helme, Heldur Paulson

Erilise sõnaosavusega paistis silma EKRE Pärnumaa esinumber Mart Helme, kes pidevalt kasutas lubatud pooleminutilisi repliigi ütlemisi pikemateks seisukoha võttude selgitamiseks. Ülejäänud jäid tema kõrval palju tagasihoidlikumaks, kuigi kiusatus oli veel nii mõnelgi oma kaaslaste arvelt aega rohkem kasutada. Sellele aitasid kaasa ka saalisistujate hüütud küsimused ilma vastavat luba küsimata.

Kõik kandidaadid ei istunud väitlejate laudade taga

Saalis ei istutud uniste ja osavõtmatute nägudega. Tundus, et Are rahvas on isegi väga poliitika käekäigust huvitatud ja poleks tahtnud ka pärast kolm tundi väldanud katkematut väitlust koduteele minna. Üldine kultuur jättis aga kokkuvõttes hea mulje, kohatuid või päris sapiseid märkuseid kaaslaste aadressil ei kohanud kordagi. Pigem naeratati üksteisele, kui ka kõiges sama meelt ei oldud.

Jüri Jaanson ja Väino Linde Reformierakonnast

Vast kõige üksmeelsemad oldi erinevalt Reformierakonnast selles küsimuses, kas peetakse hädavajalikuks maksustada tuluna raha, mille rahvusvahelised firmad, eriti pangad, viivad Eestist välja. Küsimusele, millele oodati ei või jah vastust, vastasid kõik peale oravate jaatavalt.

Enamvähem üksmeelsed oldi ka kiirraudtee rajamise osas. Täiesti eriarvamusel on Rail Balticu asjus Mart Helme ja nähtavasti ka enamik EKRE-st.

Vähemalt nii tundus saalis istujate olekust, kuigi varem on sama erakonna inimesed ka risti vastupidist väitnud. „Rail Baltic, nagu see praegusel kujul paistab, on sellesse sissekirjutatud hiiglaslik korruptsioon. Tohutud mullatööd, ilma et oleks võimalik kokku arvutada, kes või kuhu see raha kulub. See on korruptiivne projekt otsast peale,“ väitis Helme, kes kategooriliselt välistab Rail Balticu. EKRE seisukohaks on üksnes Tartu ja Pärnu raudteede rekonstrueerimine. Tema sõnul on Euroopa laiusel raudtee ehitamisel tegemist tupikliini rajamisega. „Ma ei saa hommikul istuda Tallinnast rongile ja olla hommikul Berliinis. Ma pean kusagil pärapõrgus hakkama ümber istuma. Samas ei näe ma mingeid kaubavoogusid ajal, mil Venemaa on majanduslikus isolatsioonis. Ja korruptsioon algas juba sellest, et on loodud komisjon, mis pole mitme aasta jooksul mitte midagi teinud.“

Andres Metsoja, IRL

Viis aastat Pärnu maavanem olnud Andres Metsoja ei kahtle Rail Balticu vajalikkuses. Pärnumaa kontekstis võib selle raudteeühenduse loomisega tekitada Pärnus täiesti uue majanduskeskkonna, mis on hoopis teine kvaliteet taristus. Sõita tulevikus 45 minutiga Tallinna või 50 minutiga Riiga annab sootuks uue võimaluse Pärnule.

Jaanus Männik

Senise projekteerimise käiguga ei ole ka Metsoja rahul. „On mindud protsessi, kus maavanem asetub vahendiks, kes peaks rääkima rahvale juttu sellest, et riik ei peta. Teisest küljest jäetakse tegemata väga olulised otsused, kuidas võõrandatakse, kuidas ostetakse kui on eriplaneeringud. Kõik need küsimused on rahva ees ausalt lahti rääkimata. Kui praegu oleme jõudnud olukorda, kus tellija ütleb kuidas teha, siis see pole enam planeerimise protsess. Siin ilmneb jälle seos kooseluseadusega, millega purustatakse usaldus rahva ja riigi vahelises kahekõnes,“ arutles Metsoja.

Samal teemal:

Pärnus väideldi elamumajanduse teemal


Paikuse Põhikool muretses endale 30 sinimustvalget lippu

February 11th, 2015

Nende päevade sees muretses Paikuse Põhikool 30 kõrge kvaliteediga sinimustvalget lippu, mida valmistab pikaaegsete kogemustega Tallinnas asuv Lipuvabrik.

Anu Tammearu-Mežule on juba pikemat aega soovinud oma koolile suuremat kogust sinimustvalgeid kandelippe

Paikuse Põhikool

Paikuse Põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule ütles, et varem kasutas kool ja vald riiklikult või rahvuslikult oluliste päevade tähistamisel Eesti Lipu Seltsile kuuluvaid lippe, viimati laenati ka Sindi Gümnaasiumilt. Huvijuhi sõnul omab lipp riigi võimsaima sümbolina sedavõrd suurt tähendust, et selle teadmise viimisega õpilasteni tuleb alustada võimalikult varakult. Üksnes rääkimisest on vähe, lippu peab tunnetama oma käes hoides. Eriti emotsionaalne on tuulest sirgeks puhutud kangas, millele käed peavad suutma vardast hoidmisega sama jõulisusega vastata.

„Meie õpilased on vanuseliselt kuni põhikooliealised ja sellepärast otsustasime pisut väiksemate lippude kasuks. Kui normaalmõõtmeteks peetakse 105 x 165 cm, siis meie kandelippude mõõtmed on 65 x 105. Lipu suhe 7 : 11 sellega loomulikult ei muutu, aga vars on vastavalt lipule siiski väheke lühem, 2,2 m,“ selgitas Tammearu-Mežule üksikasju. Vald eraldas raha kümne lipu ostmiseks ja kool pani oma rahakotist veel paarikümne lipu jaoks raha juurde.

Enn Kübar lõpetab lipuvarraste värvimist

Varred valmisid kooli puutöökojas. Lipuvarraste meister on Enn Kübar, töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja. Kahe lipu vardad tehakse pooleks lahutatavana, et oleks võimalik ka väiksema autoga vedada.

Paikuse Põhikoolis on eeskujulikult toimivad noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. Esimeses on 18 koolinoort ja neid juhendavad Kardo Ojassalu ning Tarmo Tõnismann. 45 tütarlapsega tegeleb Tammearu-Mežule, kes lisas juurde, et parem aktiiv on tegelikkuses siiski pisut väiksem. „Näiteks Tartu rahu aastapäeval seisid mõlemal pool koolimaja otstes olevate peauste juures kodutütarde ja noorkotkaste liputoimkonnad auvalves terve koolipäeva, muidugi vahetustega.“ Eelmise aasta mais külastasid Paikuse ja Sindi õpilased Tallinna 21. Kooli, kus tutvuti sealse liputoimkonna pikaaegsete kogemustega. Kuuldavasti mõtleb nüüd ka Sindi Gümnaasium Raua tänava kooli ja Paikuse eeskuju järgimisele.

Kui eelnevatel aastatel toimusid Paikuse ja Sindi omavalitsuste ühised iseseisvuspäeva hommiku lipuheiskamised Sindi raekoja torni, siis nüüd soovib Paikuse vald rajada oma lipuväljaku. Selleks korraks veel ei jõutud, aga vallavanem Kuno Erkmann loodab järgmiseks vabariigi aastapäevaks selle ülesandega kindlasti valmis saada. Esimene päris oma lippudega rivistus korraldatakse Paikuse Põhikooli aulas 23. veebruari hommikul.

24. veebruari hommikul kogunetakse oma kooli sinimustvalgete lippude alla koolimaja ette. Isamaalist meeleolu loob Pärnu M. Lüdigi nimeline meeskoor dirigent Evelin Mei juhendamisel. Kõnelevad vallavanem ja kooli direktor. Lippe ja tuju hoiavad kõrgel kodutütred ja noorkotkad. Järgnevalt minnakse valla bussiga ringsõidule ajalooliste mälestusmärkide juurde, kus süüdatakse küünlad. Teejuhiks on Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe.

Samal teemal:

Manifesti ette lugemisega ennetas Paikuse Pärnut


Kahe sõbra karikatuurinäitus “Häirekell karikatuuris”

February 10th, 2015

  

Autorid Raimo Aas ja Mati Michelis

Raimo Aas ja Mati Michelis avasid eile Pärnu kolledži raamatukogus karikatuurinäituse, millest suurem valik oli eelnevalt vaadata Sindis.

Raimo Aas ja Mati Michelis saavad Valter Parvelt kingituseks tervislikku teed

Raimo Aas annab oma raamatule autogrammi

Eesti Huumoriliidu juhatuse liige Valter Parve küsis provotseeriva naljatlemisega: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo Aas vastas, et armastab väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat mõnegi pilapildi suure südamevaluga. Konkreetse näitena meenutas ta omaaegset neljakümne kirja (“Avalik kiri Eesti NSV-st”) , millega allakirjutanud haritlased püüdsid kaitsta venestamise ajal eesti keelt. „Haritlased tajusid selget ohtu Eestile selles, et Moskva oli asunud piirama eesti keelt ja kirjandust. Aga tänaseks on üldhariduskooli keskastmes vähenenud eesti keele ja kirjanduse osa võrreldes kaheksakümnendaga tervelt 116 tundi,“ ütles Aas.

Ühe teise pildi puhul meenutas Aas Nõukogude võimu ajal Priit Pärna joonistatud karikatuuri hargiga sõnnikut loopimas, mille juures tekst „Sitta kahh…“ Nüüd kirjutas Aas ühel karikatuuril samasuguse hargiga sõna „Piir…“ Sarnaseid terava pliiatsiga joonistatud ühiskonnakriitilisi pilapilte leiab kolledži raamatukogu punastest kividest laotud võlvide alt päris palju.

Mati Michelis ütles, et muidugi peab ära tunnetama piirid sellest kui kaugele on sünnis pilamisega minna. „Vahetevahel on selle ära tundmisel suurt abi osutanud minu abikaasa,“ tunnustas Michelis oma naist. „Olen ka kodulinnas Sindis mõned probleemid paberile joonistanud. Üldiselt on mõistmine olnud heatahtlik.“

Pärnu kolledžis jääb näitus avatuks märtsi lõpuni. Edasi rändab näitus Keilasse, Tallinna, Raplasse. Võrreldes Sindiga on väljapaneku valik pisut ka muutunud. Lisandunud on mõned uued tööd ja arvestades ruumi piiratust on jäetud ka mõned tööd välja. Nii kannab rändnäitus endaga kaasas pidevat värskust.

Samal teemal:

Raimo Aas laenutas Sindi raamatukogus raamatuid

Mati Michelis joonistas karikatuuri

Mati Michelis naljatleb

Mati Michelis: minu hobiks on karikatuuride joonistamine