Sindis loetakse, valmistatakse ja süüakse raamatuid

April 6th, 2014

Sindi Linnaraamatukogu kutsus täna paarkümmend kolme- kuni viieteistaastast hoolsamat lugejat vastuvõtule, et tunnustada noorte inimeste erakordselt suurt lugemishuvi.

Ene Michelis, Sindi Linnaraamatukogu direktor, hoiab käes kolmel aastal valminud raamatuid; tänasel päeval valminud joonistused

Kogu pere on Merilini abistamas

„Lugeda saab raamatuid, / lambaid, numbreid, tähti. / Lugeda saab imedest, / mis kord ammu tehti. / Lugeda saab armastust, / kui näed ema silmi. / Lugeda saab pildi alt, / kui ei mõista filmi.“ Nii räägib värsikeeles Alar Pikkorainen ja lõpetab luuletuse „Lugemine“ mõttega, et „Lugeda vaid see ei saa, / kes ei õpi lugema, / Ja tal kipub minema / elus nii ja naa.“ Sama mõtteteraga tervitas Sindi Linnaraamatukogu lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp lasteraamatupäevale saabunud aukülalisi, kellest pooled on varemgi sellisel kogunemisel osalenud. Aga näiteks 6-aastane Merilin Haasma on kõigil neljal korral olnud kutsutute nimekirjas ja alati ka kohale tulnud. Muidugi saab lugemise harjumus alguse esmalt vanemate ettelugemisest. Märkamatult võtavad väikesed raamatusõbrad lugemise oma vanematelt üle.

Pärnu Nukuteater

Täna esines kõige arvukamalt raamatuid laenutanud lastele ja nende vanematele Rein Laose Teatristuudio, mida palju aastaid kutsuti Pärnu Kunstide Maja juures tegutsevaks Saabastega Kassi lasteteatriks. Nüüd oli Saabastega Kass moondanud noored nukuteatri näitlejateks, kes esitasid loo „Metsarahva pidu“. Mängitud loos oli mõndagi õpetlikku. Lapsed nägid, mis võib juhtuda teisele auku kaevates ja mõistsid kui vildakas võib olla katse napsata sõprade tehtud tööst saadav au autult üksnes endale.

Etenduse vaatamise järel kingiti tublidele lugejatele raamat. Kolmel kevadel on lapsed ka ise aidanud valmistada raamatut lugudest, mis neile aastase lugemise kestel rohkem meelde jäänud. Tänavu köideti nendest pildikestest juba neljas raamat. Viimaks koonduti kolmanda raamatu juurde. Krulli kohviku kondiitri valmistatud avatud raamat ootas väikesteks tükkideks lõikamist ja hoolikat ära söömist.

Samal teemal:

Suuremad väiksed lugejad kohtusid Onu Ööbikuga

Lapsed 30 ja pluss Sindi raamatukogu vastuvõtul

Kohtumine lugejatega 50 ja enam


Eesti rahvas, piirilepe ja Põhiseadus?

April 6th, 2014

Eesti Kodanike Komiteed 2 algatusrühma nimel esitab Miina Hint mitmeid loosungeid piirileppe ja muudes küsimustes.

Miina Hint Islandi väljakul

Kellel  on õigus otsustada kõige tähtsamaid, kogu rahva saatust puudutavaid küsimusi? Kunagi tegi seda Päts ainuisikuliselt. Ja me teame kõik, millega see lõppes. Kuidas on sellega lood tänapäeval?

Arvame, et ainult rahval on õigus otsustada, mis saab Tartu Rahust ja rahva poolt vastu võetud Eesti Põhiseadusest ja selle poolt sätestatud korrast!

Hiljutine valitsuse vahetus oli vaid maskeering, millega püüti üldsust vaigistada ja petta. Et oleks lihtsam  „taanduda“ ehk tagasi liikuda Eesti Põhiseaduse poolt sätestatud õiguslikust korrast tagasi agressiivse Venemaa rüppe!

Ei „taandujatele“ ja reeturitele! Eesti rahvale on antud viimane võimalus peatada piirileppe ratifitseerimine , et ei korduks 39.a. Seekord  oleks tegu ent veelgi hullemal, Eesti rahva lõpliku hävinguga.

Tartu Rahu on Eesti riikluse pant, mis on hoidnud eesti rahvast koos isegi kõige rängematel küüditamise ja okupeerimise aastatel.  Kes annab ära Tartu Rahu, annab ära eesti tuleviku, eesti visiooni, eesti südametunnistuse. Eesti reeturid tuleb peatada. Eesti valitsus on taandunud eesti asjast. Ei, Eesti maa pole mitte nende, vaid  eesti rahva oma. Ainult eesti rahvale on antud õigus  otsustada Tartu Rahu ja piirileppe küsimuses! Võimude koostöö Venemaast agressoriga on sulaselge riigireetmine!

Stagneerunud Eesti riigis on juba kõik ammuilma mäda. Juba pikka aega toimub kõige jõhkram Eesti Põhiseaduse, Eesti maa, eesti kultuuri ja rahvuse hävitamine.

Nõuame selle viivitamatut peatamist, piirileppe tühistamist  ja erakorralisi valimisi. Eesti rahvas ei taandu ega reeda Tartu Rahu. Eesti rahvas võitleb.  Kui muudmoodi  ei saa, tuleb viivitamatult läbi viia rahvahääletus piirileppe küsimuses. Aga samuti erakorralised Riigikogu valimised, kuna valitsev võim on petnud eesti rahva usaldust.

Isegi pime näeb ja saab aru, mis Eestimaal toimub! Ärka üles, Eestimaa. Sinu kätes on viimane võimalus päästa Eesti. Kas te tahate päästa Eestit või tahate hukkuda?  Tulemus sõltub teist. Ja ainult teist!

Samal teemal:

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping


Sindis toimus võimlemispidu

April 5th, 2014

Täna Sindis peetud võimlemispeol esinesid võimlemisklubid Rüht, Githa, Ainula, diskotantsijad, Sindi ANK võimlemisklubi, üllatusesinejatena ilmusid lavale Pärnu Kunstide Maja Balletistuudio, Sindi ANK tänavatantsuring ja D.R.E.A.M.

Margit Schmidt ja Helle Vent

Traditsioonilise igakevadise võimlemispeo korraldaja on Sindi Avatud Noortekeskus, vastutav peakorraldaja Helle Vent. Päevajuht oli taas Margit Shmidt, kes ise alustas selle kauni spordialaga 7-aastasena Kilingi-Nõmmes ja jäänud iluvõimlemise juurde kuni tänase päevani. Tänavu jaanuaris 60-dat sünnipäeva tähistanud Shmidt treenib koos Eha Smoliniga Saarde vallas tegutsevat võimlemisklubi Githa. Lisaks tööle koduvallas on Shmidt 8 viimast aastat õpetanud ka Sindi lastele iluvõimlemist, mille eest sai ta Sindi linna poolt riigi sünnipäeval tunnustatud. Suurte kogemustega õpetaja kommentaarid iluvõimlejate esinemiste kohta aitasid paremini mõista ja näha sedagi, mis muidu võinuks tähelepanuta jääda.

Annika Absalon

Kõik 26 etteastet olid eraldi vaates omamoodi nauditavad ja koduteelgi kangastus üks või teine esineja millegi üksnes talle omase liikumisviisi, ootamatu triki ja saatemuusikaga uuesti mälupildis. Võilmlemisklubi Ainula rühma „Hiirekesed“ on vanuses 3 kuni 4 aastat, aga nende liikumises puudus arglikkus. Annika Absaloni lavale tulek „Diskotantsu“ rütmides sundis vaataja hingamisharjumust muutma vastavalt sellele, millises tempos tütarlaps parajasti horisontaalses või vertikaalses suunas tõttas.

Oskuslikult tehtud hea muusikavalik täiendab liikumise sisu, asetab iluvõimleja liuglevate liigutuste ja kuulmise nähtavasse ühtsusesse sedavõrd terviklikult, et vaatajagi tajub laval toimuvat enama kui vaatemänguna. Hästi harmoneerus Githa liikumine muusikas, mille loomisest lahutab praeguseid noori ümmarguselt kolm sajandit. Väga võimsalt mõjus Saksa helilooja Georg Friedrich Händel’i oratoorium „Messias“, selle teose eriti populaarne teise osa pidulik ja hoogne lõpukoor „Halleluuja“.

Samal teemal:

Võimlemispidu Sindis

Sindi võimlemispidu taastulekul

Sindis toimus võimlemispidu

Sindi viies võimlemispidu peetud

Sindi võimlemispidu

Võimlemispidu Sindi 2010

4 aastat iluvõimlemist Sindis


Keskerakonna Pärnumaa piirkonda hakkab juhtima Sindi linnapea

March 26th, 2014

Keskerakonna Pärnumaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimeheks  Sindi linnapea Marko Šorin.

„Mul on väga hea meel selle toetuse eest, mida Pärnumaa keskerakondlased osutasid ning püüan igati selle vääriline olla,“ ütles Šorin, „loomulikult on meie esimeseks eesmärgiks pakkuda erakonnale igakülgset tuge peatselt saabuvas eurovalimiste kampaanias. Seejärel tuleb kohe võtta suund Riigikogu valimistele, kus koostöös Pärnu linna piirkonnaga püüame saada parima tulemuse Pärnumaal, et Pärnumaad esindaksid riigi tasandil ikka inimesed, kes Pärnumaal ka tegelikult tegutsevad.“

Piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Keskerakonna Pärnumaa piirkonna koordinaator Kristiina Mulari, Surju vallavolikogu liige Taavi Pukk, Sauga vallavolikogu liige Ants Lopsik, Tõstamaa vallavolikogu liige Paul Karlep, Sauga Põhikooli direktor Arvo Tali, Häädemeeste vallavolikogu aseesimees Lembit Künnapas ning Audru vallavolikogu liige Inda Orissaar.

Marko Šorin on Sindi linnapea ja Keskerakonna liige 2011. aastast. 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kogus ta Sindi linnas rekordilised 565 häält.


Rodnik võitis rändauhinna

March 24th, 2014

Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet

Pühapäeval (23. märtsil) Tõstamaa mõisas aset leidnud 27. Pärnumaa vokaalansamblite võistulaulmise peaauhinna võitis Rodnik.

Jelena Derizemlja-Yulet küsib üllatunult, kas tõesti on Rodnik peaauhinna võitnud; auhinna vastu võtmine

Rodnik esitab eesti keeles rahvalaulu "Küla kuuleb"

Vokaalansambli Rodnik lauljad Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet laulavad koos alates 2010. aasta septembrist. Praegu tegutsetakse Pärnu Ingerisoomlaste Seltsi juures. Sama nelik võitis maakonna vokaalansamblite konkursil peaauhinna ka 2011. aastal, aga siis esindati Sindit ja ansambli nimi oli Kalina. Kogu selle aja on lauljaid juhendanud Jelena Derizemlja-Yulet. Endast räägivad nad väga napisõnaliselt. „Aastate jooksul olid võidud ja ebaõnnestumised. Püüame lihtsast rahvalaulust teha väikese teose,“ räägivad naised.

Võidukas Rodnik Tõstamaa mõisa rõdul

Võistulaulmise tingimusena pidid laulud olema seatud vähemalt kolmehäälselt. Esitada tuli kolm laulu, millest üks oli mõisateemaline, teine vabal valikul ja kolmas a’capella. Rodnik esitas valgevene rahvalaulu, vene rahvalaulu ja „Kalina“. Esimestele tegi seade Jelena Derizemlja-Yulet ja viimase laulu autor on samuti ansambli juht. Kõik laulud kõlasid ilma saateta. Pärast rändauhinna vastu võtmist palusid võitjad luba laulda veel ühe eestikeelse laulu. Laulmiseks valiti Veljo Tormise rahvalaulude seadest “Küla kuuleb“.

Krista Tiitmaa, Marta Pedosk ja Priit Kask on žüriis tegevust alustanud

Hindamiskomisjoni kuulus tegevmuusikuna Priit Kask Sindist, noore tegevmuusikuna Marta Pedosk Pilistverest ja muusikaõpetaja Krista Tiitmaa Imaverest. Arvestades ansamblite ühtlaselt head taset polnud žüriil kerge otsuseid langetada, aga siiski jagati preemiad välja ka kõigile teistele esinejatele. Ilma parima nimetuseta mingis kindlas valdkonnas ei jäänud mitte ükski tosinast ansamblist. Küllap andis esinejate esinemistele tublisti hoogu juurde ka Krista Tiitmaa, kes enne ansamblite lavale astumist pani kõik osalejad ühises võnkes kehalisi harjutusi sooritama…

Nõianeitsid, publiku lemmik

Parima a’capella laulu esitajaks tunnistati Nõianeitsid. Küsiti ka publiku arvamust, et saada teada kuuljate hinnangut. Selgus, et Nõianeitsid pälvisid ka publiku lemmiku tiitli. Sõpruskond Saugast alustas tegevust 2010. aasta sügisel. Nad armastavad musitseerida eelkõige enda lõbuks, aga ka meelelahutuseks teistele. Lauldakse tuntud laule nii a’capella seadetes kui ka väikekannelde, kitarri või klaveri saatel. Neil on neli 20-minutilist eeskava: rahvuslik, naljakas, pidulik ja jõulukava. Iga kava esitatakse erinevat kostüümi kasutades. Oma ansambli koosseisu tutvustatakse eesnimedega. Sopranit laulavad Mari, Merli, Nele, Kadi, Pille ja alti Margit, Maali, Velle, Leelo, Marge. Naisi juhendab Marge Lumisalu.

Lootus

Parim mõisateemalise laulu esitaja oli Lootus. Ansambel tekkis Oikumeenilisest Naiskoorist. Sõltuvalt ajast ja hetke-seisust on Lootus olnud tegev erinevates koosseisudes. Mõni liige on siiski jäänud algusest peale truuks Lootusele. Juhendaja Ester Murrand ütleb, et koosseis ei ole küll päris ametlik üksus, aga vahel on hea väiksema hulgakesega midagi erilist ära teha. See annab nende elule täiendavat vürtsi. Armastatakse ilusaid ja huvitavaid kõlasid ning repertuaari valik võib olla seinast seina, kuid nende lauludel on alati mingi kindel sõnum.

Top Ten

Parim vabalt valitud laulu esitaja oli Top Ten. Lisaks sellele märgiti ansamblit parima lavastuse ja instrumentalistide eripreemiaga. Top Ten alustas 8 aastat tagasi Sindis. Paar viimast aastat tegutsetakse Raeküla Vanakooli Keskuses. Ansamblis teevad kaasa väga erineva vanuse ja elukutsetega naised: jurist, juuksur, arst, majandusjuhataja, õpetaja, kunstnik, koduperenaine. Ansamblit juhendavad Helle Salumäe ja Merle Orav.

Rannalised

Parima stiilitunnetusega olid Rannalised. Lauljad Pärnust, Lihulast, Tallinnast ja Saaremaalt alustasid ühiselt laulmist 2012. aasta lõpus. Repertuaari põhiosa moodustavad regi- ja rahvalaulud, aga esinemiskavasid kohandatakse ka vastavalt teemadele: saarte-, kiriku-, jõululaulud jne. Rannalistele meeldivad uued ja põnevad väljakutsed, kus saab ennast proovile panna ning ammutada järgmisi kogemusi. Kogemusterohked ja põnevad esinemised on olnud „Folgi Krõmpsu“ konkursil ja Folkloorifestivalil „Baltica 2013“. Rannalised on võtnud osa ka Manija päevadest, Saaremaa heategevuskontserdist, Augustiunetusest Pärnus, jõululaulmisest Pärnu hooldus-ravihaigla rahvale ning Häädemeeste kirikus. Lauljaid dirigeerib Ludmilla Toon.

Midrilind

Musikaalsuse preemia napsas oma helidega žüriid meelitades Midrilind, kes alustas Varbla rahvamajas juba paarkümmend aastat tagasi. Selle aja sees on lauldud mitmes erinevas koosseisus. Praegu on 8 lauljat. Väljapool Eestit on esinetud Soome ja Saksamaa sõprusvaldades.

Parim eesti muusika esitaja oli Selja Lauluseltsing, kes lubab hakata sügisel tähistama oma 15. sünnipäeva. Lauldakse repertuaari, mis ulatub regilaulu seadetest kuni praeguste autoriteni. Laulude saateks kasutatakse meelsasti erinevaid pille ja heal meelel tehakse koostööd koduvallast pärit solistidega. Juhendaja on Merike Teppan-Kolk.

Humala

Hingestatud esituse preemia sai Humala. 1996. aastal tegevust alustanud ansamblisse kuuluvad Liivi Vähesoo, Tiia Kruusma, Heldi Raude, Taimi Akker, Ain Pertel, Arno Tamm, Tarmi Kristovald, Kristjan Kupar ja juhendaja Ellen Kupar. Nad on esinenud kodulaval Suurejõe rahvamajas, maakondlikel ansamblite sündmustel, Vändra vallas, Vihtra külakeskuses, Pärnjõe rahvamajas, naabermaakondades. Lauluansambli 15. sünnipäeval tunnustas Vändra vald neid valla kõrgeima autasuga „Aastate tegu“.

Salme Naesed

Romantilise esituse preemia teenisid välja Salme Naesed, aga neid nimetati ka parimaks sütitajaks. Oma nime said nad 1883. aastal Toris asutatud Salme laulu- ja mänguseltsi nime eeskujul. Grete Tammalu juhendamisel katsetavad Diana Piile, Heli Tombak, Kaie Pärn ja Terje Sakna erinevate stiilidega. Kindlad ollakse selles, et folkloor oma elavas eheduses ja pidevas muutumises on nende südamed jäägitult endale võitnud.

Kapriis Jaak Ellingu kinematograafiat puudutavat erakogu uudistamas

Kõige humoorikama esituse preemia vääriliselt naerutas kuulajaid Kapriis. Kaisma ansambel on peagi kahekümneseks saamas. Juhendaja on Hermiine Niitvägi.

Toredate seadete preemia kuulus ansamblile Oh’ sa Ohakas. Tegutsetakse Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsis ja Aruvälja rahvamajas. Teadagi on ohakad väga tülikad umbrohud, mille sügavaid juuri kätte ei saa. Ikka jääb mõni jupike mulda ja sellest kasvab uus taim. Nii on Oh’ sa Ohakas 1992. aastal sündinud Karuohaka teine tulemine. Eve, Ene, Silvi, Aili, Katrin, Älis, Piret, Sigrid, Katrin on siinse päikese all oma kohta otsivad õpetajatest hobilauljad, keda juhendab Katrin Hildunen-Alvela.

Oh' sa Ohakas

Artistlikkuse preemia omistati vokaalansamblite konkurssi korraldavale Tõstamaa ansamblile Reedene Rõõm. Samas tunnustati neid, kui võistluse parimat korraldajat. Nende jaoks on mitmehäälse laulmise harrastamine meeliergutav kooskäimise vorm, mida tehakse peamiselt reede õhtutel. Nõnda sisustatakse oma vaba aega pärast raskeid ja vastutusrikkaid tööpäevi. Reedest Rõõmu juhendab Õnnela Lees.

Parimaks meheks kuulutatud Ain Pentel ja parimaks naiseks tunnistatu Õnnela Lees

Eripreemiad said veel üks mees ja naine. Parimaks meheks kuulutati Ain Pentel ja parimaks naiseks Õnnela Lees.

Kõigile lauljatele ja abilistele kingiti märk, mis on maalitud mõisahärra töötoa lakke. Tegemist on yantraga ehk Idamaade müstikas kasutusel oleva sümmeetrilise maagilise märgiga, mille eesmärgiks on vaimu ja hinge tasakaalustamine. Märgi lasi lakke maalida Tõstamaa viimane mõisahärra Alexander Stael Holstein, kes oli kuulus sanskritoloog ja orientalist. Mõisarahvas ja külalised uskuvat, et märgi all seistes avanevad hing ja meeled ning midagi olulist endale soovides see ka täituvat.

Selja Lauluseltsing mõisa trepil

Kogu mitmetunni pikkust kultuurisündmust saatsid sõnaliselt mõisaproua ja mõisahärra. Nende kehastamise rolli täitsid Carmen Maantoa ja Enn Martson.

Tavapäraselt saab konkursi võitja järgmise vokaalansamblite võistluse korraldamise õiguse. Rodnik ei loovutanud seda võimalust teistele ja lubas tuleval kevadel kutsuda lauljad Pärnusse Nooruse Majja.

 

Samal teemal:

MiRt võitis Pärnumaa vokaalansamblite võistulaulmise

Kalina võitis vokaalansamblite lauluvõistluse

Treimanis toimus vokaalansamblite võistulaulmine

Sindis toimus laulukonkurss „Muusika on rõõmu jaoks”

Top Ten toob Pärnumaa vokaalansamblite konkursi Sinti


Riisalu üleskutsel astuvad IREN naised Kaitseliitu

March 23rd, 2014

Narva kolledž ja raekoda

Eile sõitsid IREN naised Pärnust, Tartust, Viljandist, Tallinnast ja mujalt Eestimaa paigust Narva oma naisühenduse üldkogule, kus ühe mõttena kinnitati sõnades ning tegudes vajadust senisest rohkem kindlustada riigi julgeolekut.

Põgus tutvus Narvaga juba bussisõidul

Mari Suurväli pärnakatega Narva kolledži raamatukogu rõdul

Teekonda Pärnu kesklinnast Narva mõõdetakse üle 300 km. Selle ajaga jõudis Mari Suurväli reisikaaslastele mõndagi oma lapsepõlve linnast Narvast jutustada. Narva linna nimi tuleneb arvatavalt vepsa keelest ja tähendab kärestikku, laskuvat vett, koske või juga. Vepslased elasid koos isurite, vadjalaste ja teiste läänemere-soome hõimudega mõlemal pool Narva jõge. Hiljem segunes neist osa Läänemere lähedale rännanud venelaste ja teiste rahvastega. Valdavalt slaavlastega täideti Narva pärast seda kui punakotkad olid linna maatasa teinud. Juhuse tahtel on õnneks säilinud siiski üksikud arhitektuurilised väärtused: Narva Aleksandri kirik (praeguse nimetusega EELK Narva linna kirik, Kreenholmi Manufaktuuri hooned, Hermanni kindlus, raekoda ja veel mõned hooned või majade karniisikaunistused, mida näeb kokku kogutult muuseumis. Nii nagu Pärnu kaotas viimase sõja tagajärjel olulise osa omaaegsest kaunist barokses stiilis ehitatud kesklinnast, läks umbes samasuguse väljanägemisega Narval veel palju hullemini. Kui pärnakad võisid jätkata oma kodulinnas elamist, siis põlistel narvakatel keelati oma kodulinna tagasi
pöördumine ära. Linna toodi uusasukad väljapoolt okupeeritud Eestit. Kui näiteks 1922. a oli Narvas eestlasi ca 65% ja venelasi 29% (sakslasi 2%), siis 2000. a loendati venelasi 85,5% ja eestlasi kõigest 4,9%. Tänaseks on eestlaste protsent vähenenud kolmele. Huvitav on vaadelda ka kodakondsust. Vene passi omab 36% narvakaid ja Eesti kodakondsusega inimesi 46% selle linna elanikkonnast. Narva ajaloos on olnud teatud perioodil väga väikene meeste osakaal, sest naisi oli ümmarguselt 75%. Nüüdseks on asi olulisel paranenud: mehi 28 000 ja naisi 34 000.

Kolledž

Narva kolledžis

Ühetaolisusega tähelepanu tõmbavas Narvas on lisaks sõjast terveks jäänud haruldastele ehitistele lisandunud uus maamärk, mis pole üksnes arhitektuuriline õnnestumine, vaid omab ka elanike arvult riigi kolmandas linnas äärmiselt tähtsat rolli kogu piirkonna kultuuri ja hariduse maastikul.

Dominandina seisab väärikat ajalugu omava raehoonega sama platsi servas Eesti vanima ülikooli osa: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, õppekeelteks eesti, vene ja inglise keel. Õppetööst 40% toimub riigikeeles, mis kindlustab kolledži lõpetajatele nõutaval tasemel eesti keele oskuse. Kolledžis valmistatakse ette ka keelekümbluskooli õpetajaid. Lisaks riigikeelse õppe võimalusele saavad üliõpilased omandada teadmisi venekeeles ja õppida inglise, saksa ning prantsuse keelt.

Katri Raik

Kolledži direktor Katri Raik tutvustas külalistele ainulaadse arhitektuuriga hoonet läbi nelja korruse, alustas aga ringkäiku Raekoja platsi all olevatest ruumidest. Tervet maja ilmestab erakordselt arvukas detailide rohkus, mis muudabki selle ehituskunsti väga eriliseks. Antav kõrgharidus on direktori sõnul tihedalt lõimitud Tartu ülikooli õppekavadega ja üliõpilased saavad omandada teaduspõhise akadeemilise hariduse, mis on laiapõhjaline ning interdistsiplinaarse teadmistepaunaga varustatud. Sellega tagatakse kõrge konkurentsivõime tööturul. Raik tõi oma sõnade kinnituseks konkreetsed arvulised näitajad, mis ei jäta kahtlust Narva kolledži heast tasemest.

Narvas kogunemise põhjus

IREN liikmed kolledži siseõue rõdul

IREN-i esimeheks tagasi valitud Annely Akkermann ütles, et üldkogu korraldamise asukohaks valiti Narva eelmisel aastal pärast seda, kui oli valminud palju tähelepanu äratanud ja tunnustust pälvinud kolledžihoone ning Katrin Raik valiti Aasta Naiseks. „IREN-ile on oluline kogu Eesti, oleme sihiteadlikult oma tegevust korraldanud nii, et aja jooksul jõuame oma traditsiooniliste sündmustega käia riigi kõigis maakondades ja linnades. Narva on Eesti linn ja me teame, et siinsed elanikud on eestimeelsed, kes peavad oma riigiks Eesti riiki. Täna tahame näidata, et meie oleme narvameelsed,“ rääkis Akkermann suurde auditooriumi ruumi kogunenud naistele, kelle hulgas viibinud Narva venelannadele tõi taoline avaldus laia naerupõskse ilme näole. Teiste hulgas oli näiteks ka Margarita Šhmidt, kes veel enne pärnakate bussile astumist tuli külalisi teele saatma ootuses, et tullakse tema kodulinna veel edaspidigi.

Jaanilinna kindlusel lehvib Venemaa lipp

Narva ambitsioonid kasvavad. Akkermann meenutas, et Narva Linnavolikogu saatis 2011. aasta kevadel valitsusele pöördumise, millega tegi ettepaneku Sisekaitseakadeemia kolimiseks piirilinna. Toona kõneles Urmas Reinsalu: „Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks Eesti vabanemise järel kaalukaim regionaal- ja julgeolekupoliitiline samm Ida-Virumaal. Eesti Vabariiki peab Ida-Virumaal rohkem olema. Olgugi, et odavam oleks uus õppehoone rajada Harjumaale või pealinna, ei saa me lähtuda praegusel juhul üksnes ökonoomsuse aspektist. See on põhimõtteline otsustamise koht, kas riik suudab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära teha või mitte.“ Viimase kuu jooksul on julgeolekuolukord nii Euroopas kui ka Eestis põhimõtteliselt muutunud ja seega teema taas põhjendatult päevakorral.

Annely Akkermann (esiplaanil)

Käesoleva nädala kolmapäeval ütles Reinsalu Riigikogu kõnetoolist: „Ja see on meie jaoks reaalsus, millest peame tegema määravaid järeldusi ka Eesti sisejulgeoleku vallas. Kuid kõige aluseks on ühiskonna sidusus. Üksteise märkamine ja kokkukuuluvustunne on vundament meie julgeolekule.“

Akkermann tsiteeris Madeleine Albright’i, kes töötas Bill Clintoni valitsuses USA riigisekretärina, olles esimene naine sellel ametipostil. Albright olevat kord väljendanud mõtet, et naised, kes ei aita teisi, lähevad põrgusse. Selle mõtte jätkuks pööras Akkermann tähelepanu ka naiste rolli vajadusele olla abiks Ida-Virumaale.

Margarita Šhmidt

Eestis tegutseb ühendus nimetusega Eesti Palvushommikusöök, kelle eesmärgiks on kokku tuua poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelased, et tekitada mõttevahetust riiki puudutavate väärtushinnangute üle. „Selle ühenduse eestvedajad Triin Rait ja Miguel Zayas saatsid minu ja veel mõne riigikogulase postkasti sõnumi,“ selgitas Akkermann, kes luges läkitusest teksti, mis on osa apostel Pauluse kirjast filiplastele. „Viimaks veel, vennad ja õed, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik, ja kui miski on kiidetav, siis seda arvestage.“ Seda Uue Testamendi teksti esitles ta küll mõtisklemiseks enne uue juhatuse valimist, kuid tekst omab kindlasti palju avaramat tähendust kogu meie ühiskondlikus tegevuses.

Naised Kaitseliitu

Reet Trei

Väga mõjusalt avaldus vaimuliku mõtte juurest konkreetsete tegude juurde naasmine läbi Reet Trei sõnavõtu. IRL-i volikogu liige rääkis sellest, kuidas keskerakondlane Aivar Riisalu kutsus IRL-i naisi Kaitseliiduga liituma. Liigutav oli näha, et Trei vahendatud sõnum mõjus ja IREN-i uude juhatusse kandideerivad naised tuld võtsid, mitmed neist lubasid Riisalu üleskutset tõsiselt kaaluda ning tõepoolest Kaitseliitu astuda.

*

IREN on Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Naisühenduse (EPPW) liige.

Samal teemal:

Märkmeid IRL Naiskogu IREN sügiskonverentsilt

Kihnus toetati kohviga Lootuse küla


Erikomisjon külastas vilistlaste Pätsi ja Vilmsi kooli

March 22nd, 2014

Pärnu Linnavolikogu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon külastas eile Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli, päeva teises osas tutvustas komisjoni aseesimees Mark Soosaar maailma erinevates paikades püstitatud monumentaalteoseid, millest võiks olla mõttelist abi riigi rajajatele loodava skulptuuriansambli loomisel.

Erikomisjon ajaloolise koolihoone ees

Urve Krause jutustab koolis tehtust

Erikomisjoni liikmed võttis koolimajas vastu direktor Urve Krause, kes asus Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli tööle 1987. aastal. Direktori jutustusest selgus, et sel ajal oli maja väga viletsas seisundis, sest Nõukogude võimu ajal ei tehtud 1875. aastal ehitatud uusklassitsistlikus stiilis koolihoones väga vajalikke taastamistöid. Ta teadis rääkida tolleaegsetest kavatsustest hoone koguni lammutada. Samale kohale mõeldi uut bussijaama, kolledži õppehoone rajamist ja muud. Õnneks läks Krause aktiivse tegevuse tulemusena teisiti ja praegune hoone ei meenuta enam mitte millegi poolest kunagist minnalaskmist. Kuigi hoone on ehitatud tõenäoliselt ühe omaaegse tsaaririigi tüüpprojekti järgi ja sarnaseid koolimaju võib veel praegugi Venemaal kohata, on sellel ehitusel Pärnus lisaks arhitektuurilisele väärtusele ka oluline koht meie ajaloos.

Mark Soosaar

Aastatel 1875 – 1944 oli õppeasutuse nimeks Pärnu Poeglaste Gümnaasium. On väga tähelepanuväärne, et kodumaal Eesti riigitüüri hoidnud üheteistkümnest mehest viis omasid sidet selle kooliga. Nende nimed on Konstantin Päts, Friedrich Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant ja Jüri Uluots. Kooli aula tagaseinas asuvad büstid Jüri Vilmsile ja Theodor Poolile. Pärnu kunstnik Vello Paluoja käega on valminud pastell- ja tuššitehnikas portreed, mis ei lase tuhmuda suurmeeste mälestusel kooli vilistlaste nimestikus. Veerandsajal pildil võib kohtuda paljude hästi tuntud nimedega: Julius Seljamaa, Heinrich Laretei, Villem Reiman, Tiit Kuusik, Endel Varep, Amandus Adamson, Paul Keres jne.

Jüri Kuuskemaa Theodor Pooli büsti juures

Krause sõnul on nende koolimajas õppinud inimesed jätnud praegustele õpilastele auväärse pärandi, mis suunab tänaste noorte väärtushoiakuid. „Meie kool on nagu muuseum, mida külastatakse hästi palju,“ rääkis direktor, kes näeb loogilise jätkuna viie tänava ristmikul asuva kooli juurde monumendi rajamist riigi loojatele.

Mark Soosaar on kandnud mõtet rajada Päästekomitee liikmetele Konstatin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikile ning advokaat Hugo Kuusnerile mälestusmärk kooli lähedale, kus neljast mehest kaks õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Juba 2002. aastal tekkis ühel päeval Kuninga, Aia ja Vanapargi tänava keskjoone lõikumispunkti performance, mis pidi elavate kujude abil andma kujutluse võimalikust tulevasest skulptuuride ansamblist. Eile nägid erikomisjoni liikmed tosinkond aastat tagasi Soosaare korraldatud „etendust“ piltidelt. Uue Kunsti Muuseumi fuajees tutvustas Soosaar mitmeid skulptuurinäiteid maailma eri paigust, et tekitada mõttearendust võimalikest ideekavanditest. Soosaare hinnangul peaks loodav skulptuur saama üheks Pärnu maamärgiks. Riigi loojate auks valmiv kunstiteos tuleks asetada linnaruumis võimalikult sellisesse kohta, mis seostuks otseses mõttes teiste ajalooliselt samastuvate mälestusmärkide või mälestusväärsete paikadega. Poeglaste gümnaasium ja läheduses asuv Endla rõdu, kus Hugo Kuusner 23. veebruaril 1918. aastal Eesti Vabariigi välja kuulutas, oleks sisuliselt kõige sobivam piirkond ausamba rajamiseks, leiavad koos Soosaarega erikomisjoni esimees Trivimi Velliste ja teisedki erikomisjoni liikmed.

Samal teemal:

Pärnus alustas tööd Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon

Neli meest Kuninga tänava ringile


Annely Akkermann: Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro

March 21st, 2014

19. märtsil peeti Pärnu raekoja saalis survegrupp Sindi pais ja MTÜ Minu Eesti ühisel korraldusel järjekordne rahvakogunemine, kus võtsid sõna poliitikutest Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann, samuti teadlased ja jõeäärne rahvas.

Annely Akkermann, Hans Soll ja harrastuskalurid

Vaatamata algsele kokkuleppele jäid kohale tulemata keskkonnaminister, keskkonnainspektsiooni peadirektor, keskkonnaameti peadirektor ja veel mõned teised inimesed. Sellest olenemata esinesid 13 oma valdkonna asjatundjat sõnavõttudega ja vastasid küsimustele. Iga esineja jaoks eraldati 6 minutit.

Riigikogu keskkonnakomisjoni töö tulemustest

Vee ja kalade valdkonnaga tegelev Annely Akkermann teatas, et viimati arutas keskkonnakomisjon Sindi paisu küsimusi paar nädalat tagasi. Teemaks oli keskkonna strateegiline hindamine. Paisu omanikule ei väljastatud vee erikasutuluba elektri tootmiseks ja nüüd ollakse sellega kohtus. „Eesti õigusruumi põhimõtted seisnevad selles, et kui ei olda haldusotsusega, erikasutusloa andmata jätmisega, nõus, siis on omanikul õigus ennast kohtus kaitsta,“ nentis Akkermann ja tunnistas kohtuveskite jahvatamise aeglust, mis peatab käimasolevad muud asjaajamise käigud. Akkermann tõdes, et Keskkonnaamet näib innukalt seisvat elektritootmise vastu.

Pärnu jõgi pealpool Sindi paisu

„Veeseadus on olnud minu menetlusel kolmel korral muutmisel. Juba üle-eelmisel aastal viidi sisse parandus, mis võimaldab seaduse rikkumise eest trahvida mitmel korral nii kaua kui esineb rikkumisi. Sanktsioonidesse lisati ka asendustäitmine, et riik võib vajalikud kalatrepid sunniraha kehtestamisel ka ise ehitada,“ selgitas Akkermann, kelle sõnul oli sama seadus ka möödunud aastal uuesti täiendamisel. Konkretiseeriti üle ühe meetri kõrgustest paisudest kala üles pääsemise üksikasju. Komisjoni liikme hinnangul on praeguseks veeseadust igakülgselt hästi täiendatud, aga kui on veel häid ettepanekuid, siis ollakse nende eest tänulik ja püütakse neidki kaaluda.

Kauaste kogemustega finantsistina näeb Akkermann Sindi paisu omaniku vaates kui äriobjekti. Ärikinnistu hinda määratakse selle järgi, kui palju positiivset rahavoogu võiks see tulevikus omanikule sisse tuua. Vaadeldakse esimese aasta tulude-kulude vahet, sama järgmistel aastatel ja siis arvatakse sellest veel investeeringute hind maha. „Tegelikult peaks keskkonnahindamise strateegias olema majanduslik analüüs, mis näitab nii suurt majanduslikku kasu, et kaaluks üles kalavarudele tekitatud kahju. Paraku on keskkonnahindamise strateegiast just see oluline osa puudu. Kui ma finantsistina mõtlen elektri saamise vähesusele ja kui suured on kulud tammi ehitamisele, seadmete hankimisele, kalatrepi ehitusele, siis ma ei näe üldsegi selle rahavoo positiivset kulgu, mis omanikule mingitki kasumit tekitaks. Ärikinnistul, millest kasumit ei teki, osutub objekti hinnaks null eurot. Sel juhul peaks riik paisu ära ostma ühe euroga, sest riik teostab majanduspoliitikat kalandushuvides, mis taastaks kalavarusid. Kogu kohtukemplus käibki hinna üle,“ väljendas Akkermann oma seisukohta.

Akkermann ütles, et näeb praegu Keskkonnaameti selget tahet võimalikult ruttu mõistlikku hinnaga Sindi pais ära osta. Samuti näeb ta teise võimalusena riigi poolset poliitilist tahet sundvõõrandamiseks. On juhuseid, kus omanik oleks valmis ka võõrandamise eest peale maksma, kuna kulud on tasuvusest sedavõrd suuremad. Sellepärast jääb Akkermann seisukoha juurde, et Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro.

Uus ujula

Ujula kaob?

Hüdrobioloog Tauno Jürgenstein peatus oma sõnavõtus ka Sindi paisust ülespoole jääval ujula säilimise teemal, mis erutab kõige rohkem selle linna elanikke. Küsimus on ujula kadumisest. Teadlane vastas, et senisel kujul ilmselt paraku küll, kuid on võimalik rajada uus. Paisu kõrvaldamise korral alaneks veetase ca 1,5 m. Veepiir taganeks praeguse ujula kohal vähe, sest see asub jõe põrkeveerul. Praegu on ujula kohal suurimaks sügavuseks 2,73 m, aga silla kohal 4,55 m. See tähendab võimalust ujula juures jõepõhja süvendada. Jürgenstein esitas võrdlevaid fotosid praegusest ilmetust betoontõkkest veevaesel ajal ja kunstlikult kujundatud kärestikul voolavast veest, mis on tema hinnangul palju loodussõbralikum ja silmale kaunim vaatepilt.

Kokkuvõtvalt ütles Jürgenstein: „Päev pärast Sindi paisu on parem päev.“ Ta nimetas nelja asja: kärestik on paisust ohutum, esteetiliselt nauditav, vaba veetee nii inimestele kui vee-elustikule ja tähendab rohkem kala. Ta tsiteeris ka Albert Einsteini: „Kujutlus on kõik! See on eelvaade tulevasele elule.“

Märgukiri ja deklaratsioon

Koosolek Pärnu raekojas

Rahvakoosolekul tutvustas Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Meelis Kukk maakonna valitsuste seisukohta Sindi paisu küsimuses ja Keskkonnaministeeriumile koostatud vastava sisulist märgukirja, mis anti ka koosoleku saalis kohe ministeeriumi esindajale üle. Kirjas öeldakse, et omavalitsuste liit teeb keskkonnaministrile ettepaneku algatada läbirääkimised tammi riigile võõrandamiseks, mille järgselt saaks riik omanikuna tagada parimal viisil keskkonnanõuete täitmist. Lõppeesmärgina peetakse silmas keskkonnakahju tekitava rajatise järk-järgulist lammutamist. Märgukirjale kirjutas alla lisaks Meelis Kukele ka POLi juhatuse esimees Eeri Tammik.

Märgukiri sarnaneb põhimõtteliselt survegrupi koostatud koosoleku deklaratsiooniga, millele kirjutasid alla kohalviibinud inimesed. Allkirja ei andnud üksnes ametkondade esindajad ja töötavad ajakirjanikud.

Inimkäed tekitavad loodusele kahju

Koosoleku lõppsõna ütles survegrupi liige Hans Soll. Ta meenutas hiljutist kohtumist oma õpilasega. Enn Mellikov on akadeemik, kellele anti aasta tagasi teaduse elutöö preemia. Tehnoloogia professor Mellikovi uurimuseks on olnud päikeseenergeetika kui ülemaailmselt tähtsa alternatiivse energeetika valdkonna alane töö ja vastava koolkonna loomine Eestis. Ta väidab, et hüdroenergeetikal pole maailmas tulevikku. Kui jälgida üleujutusi ja loodusõnnetusi, siis on tegemist entroopiaga, mis on looduse loomulik käik. Inimesed on tekitanud loodusele kunstlikke tõkendeid ja jätnud need rajatised hoolimatult püsti. Paljude tänaste võimendunud hädade peamised põhjused ongi inimkäte abil valla päästetud. „Kui sintlased arvavad, et see pais on väga hea, siis mõtelgu oma laste peale,“ ütles Soll erilise hingelise tundeelamusega, milles väljendus sügav mure loodusele tekitatava kahju pärast.

Samal teemal:

Sindi paisu rahvakoosolek esitab keskkonnaministrile poliitilise nõudmise


Maanteeamet jätkab eakate autojuhtide täiendkoolitusega

March 21st, 2014

Maanteeamet korraldas 19. märtsil Pärnu kolledžis pilootprojekti „Väärikas mootorsõidukijuht“ tagasiside infopäeva ja ümarlaua koostööpartneritele.

Väärikas mootorsõidukijuht tagasiside infopäeval

Koostöös Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooliga korraldas Maanteeamet möödunud aasta augustis pilootprojekti „Väärikas mootorsõidukijuht“, millega pakuti eakatele mootorsõidukijuhtidele täiendkoolitust nii teoreetiliste kui ka praktiliste teadmiste osas. Maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Marika Luik selgitas, et täiendkoolituse vajadus tulenes muutunud liiklusseadusest, liiklustiheduse suurenemisest ja eaka elanikkonna kasvust. Võimalike liiklusõnnetuste vältimiseks on ellu kutsutud rahvusliku liiklusohutusprogramm, mille üheks osaks on eakale mootorsõidukijuhile liiklusohutusalase täiendkoolituse võimaldamine.

Priit Lilleorg

Mullu läbi viidud täiendkoolitus koosnes kahest osast. Teooria tunnis andis Priit Lilleorg Gepri Koolituskeskusest ülevaate liiklusolukorrast Eestis ja Pärnumaal, käsitles suuremaid muudatusi liiklusseaduses ja koos õppuritega analüüsiti igapäevaste sõitude riske. Tervise tunnis jagas Tõstamaa Tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi soovitusi ohutuks liiklemiseks. Koolituse teiseks osaks oli õppesõit, mille käigus keskenduti individuaalselt osaleja sõiduvõtete analüüsile, anti soovitusi ökonoomseks sõitmiseks, läbiti osalejale segadust tekitavaid ristmikke. Sõiduõpet viis läbi Priit Lilleorg.

Sander Peremees

Pool aastat hiljem kutsus liikluskasvatuse talitus projektis osalenud tagasi teabepäevale, et kuulda, kuidas on koolitusel osalemine mõjutanud nende liikluskäitumist. 55% vastajatest teatas, et liikleb pärast täiendkoolitust ohutumalt ja kasutab sõidukit juhtides õppesõidu käigus saadud soovitusi. Kinnitati, et pärast täiendõpet ollakse liiklusreeglitest teadlikumad ja neid järgitakse igapäevaselt. Sõidukit juhtides kasutatakse kütust säästvaid sõiduvõtteid. Väga kõrgelt hinnati perearsti poolt antud soovitusi.

82% soovitab sarnast täiendkoolitust teistele eakaaslastest juhtidele ning ollakse huvitatud osalemisest ka muudes liiklusohutualastes koolitustes. Tuntakse huvi ka jalakäija ja jalgratturi liiklusreeglite vastu. Õppesõiduauto juhtimine ei tekitanud ebameeldivusi ja pinget 73% osalejatele. Märgiti isegi suuremat mugavust, kuna auto oli uus ja manuaalkastiga. Umbes 70% vastanutest nõustuvad koolitusel osalemise eest maksma sümboolset osalustasu, milleks võiks olla 3-5 eurot.

Ümarlauas

Paralleelselt tagaside infopäevaga kaasati mõttevahetusesse ka erinevate ametkondade esindajad, et arendada koostööd eakate täiendkoolituste jätkumiseks Pärnumaal. Kohal olid esindajad Lääne prefektuurist, Pärnu Linnavalitsusest, Pärnumaa Omavalitsuste Liidust, Pärnu kolledži Väärikate ülikoolist, Maanteeametist ja autokoolide esindajad. Ümarlaual arutati koostöövõimalusi, kuidas tulevikus jätkata eakate juhtidele täiendkoolituse võimaldamist. Asuti ühisele seisukohale, et sama koolitusmudeliga tuleb jätkata.

Lepiti kokku, et selle aasta septembris toimub kindlasti üks täiendkoolitus Pärnu linna ja maakonna eakatele juhtidele. Õppepäeva toimumist toetavad rahaliselt ümarlaual osalenud osapooled ja sümboolse osalustasuga panustavad ka koolitusel osalejad. Täpsemalt lepitakse kokku suvisel nõupidamisel.

„Maanteeameti liikluskasvatuse talitusel on äärmiselt hea meel tõdeda, et leiti ühised seisukohad eakate täiendkoolituste vajaduse osas ning vajadus veelgi tihedamalt koostööd teha. Meie eesmärgiks on laiendada koolituste toimumist Eesti suurematesse linnadesse ja arendada veelgi tihedamat koostööd KOV üksustega, panustada eakate liiklusohutusalastesse täiendkoolitustesse,“ ütles Marika Luik

Samal teemal:

Õppesõit

Maanteeamet andis eakatele autojuhtidele täiendkoolitust


Balti riikide ühine pumbameeskond sõidab Horvaatiasse õppusele

March 18th, 2014

EU Cromodex 2014 õppustele minekul

Täna varahommikul asusid Pärnust Horvaatiasse teele EU Cromodex 2014 õppustel osalevad BaltFloodCombat Eesti meeskonna viis pumbameeskonna liiget ja neljaliikmeline logistikameeskond.

Sel nädalal toimub Zagrebi linna lähiümbruses rahvusvaheline koostöö õppus EU Cromodex 2014. Õppus on keskendunud koostööle üleujutusolukordade lahendamisel, ette mängitud olukordi sõidavad lahendama meeskonnad Poolast ja Austriast ning Balti riikide ühine suure pumpamisvõimekusega meeskond BaltFloodCombat.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Viktor Saaremets kirjeldab Zagrebi ümbruses paiknevate mägede jalamil asetleidvate üleujutuste iga-aastast probleemi. Seal on üleujutuste ennetamiseks rajatud kanalite ja valgalade võrgustik ning tagajärgede leevendamiseks nii statsionaarsed pumbajaamad kui ka mobiilsed pumpamisüksused. Tuginedes oma headele kogemustele on korraldajad lubanud ette valmistada realistlikud sündmuskohad, kus pannakse proovile nii reageerijate oskused õigesti olukordi hinnata kui ka eri riikide moodulite koostöö sobilike pumpamistaktikate valikul ja logistika tagamisel. Moodulite tegutsemist on treeneritena nõustamas ja hindajatena jälgimas parimad pumpamise eksperdid erinevatest riikidest.

Jaanis Otsla, kogu meeskonna juht

Eestist sõidab BaltFloodCombat meeskonnaga õppusele viis pumbameeskonna liiget, lisaks neljaliikmeline logistikameeskond. Kogu meeskonna juht on Jaanis Otsla. Lätist ja Leedust lisandub meeskonda veel viis liiget kummastki riigist. Meeskond kohtub täies koosseisus samal õhtul Leedus Marijampoles. Sealt jätkatakse ühiselt maismaad pidi sõitu õppuse toimumispaika, tagasi Eestisse jõutakse 27. märtsi õhtul.

BaltFloodCombat pumbameeskond on loodud koostöös kolme riigi päästeteenistusega ning on kaasrahastatud Euroopa Komisjoni poolt. Projekti tulemusel paiknevad igas Balti riigis üleujutustele ühisreageerimiseks mõeldud üksused, millesse kuuluvad mobiilsed pumbajaamad koos tehnilise varustuse ning erialase väljaõppe saanud ekspertidega.

2010. aastal abistas BaltFloodCombat pumbameeskond Poolat ning Moldovat, kus likvideeriti üleujutuse tagajärgi vee pumpamisega üleujutatud territooriumitelt. Osaletud on lisaks kahel rahvusvahelisel õppusel 2012 aastal Lätis ja Hollandis.