9. mail Sindi Muusikakoolis toimunud kammerkontserdil viiuldas Anu Mänd ja klaveril saatis Maarja Vaitmaa.

Anu Mänd ja Maarja Vaitmaa

Emadepäeva eelsel kammerkontserdil esitati valikut Ester Mägi, Manuel de Falla, Astor Piazolla ja Pjotr Tšaikovski loomingust, mida kuulasid tõeliselt head muusikat nautida oskavad Sindi inimesed, alates päris noortest kuni eakamateni. Umbes kolmekümne kuulaja hulgas oli ka kaugemalt tulnuid, näiteks Pärnust, aga ka Sindi Muusikakooli vilistlasi. Palju rohkem kontserdi külastajaid tilluke saal ei mahutakski.

Vaitmaa püüdis Manuel de Falla populaarseid hispaania süüte ka sõnaliselt mõne lausega lahti mõtestada. Nii sai kuulaja end paremini helide mõistmisele häälestada. Lisapalana toodi kuuldavale Lepo Sumeri „Kevadine kärbes“, mis pani just noorima publiku südamlikult naerma.

„Minule meeldis kohe esimeses blokis Ester Mägi. Seda sellepärast, et mõnda lugu olin ma ise õppinud siis kui käisin veel Sindi Muusikakoolis,“ ütles vahetult pärast kontserdi lõppu Hanna Kivila, kes lõpetas muusikakooli 3 aastat tagasi. „Väga suur üllatus oli hispaanlase Manuel de Falla looming. Ma ei ole õpingute ega ka praeguste esinemiste ajal ühtegi hispaania pala mänginud. Aga nüüd võtan kuuldud kava kätte ja hakkan internetis googeldades kuulama. Otsin noodid ja õpin ka ise neist mõnd lugu mängima. Hispaania lood tundusid kõik väga huvitavad, need on peenema karakteriga, ka kiiremad, temperamentsemad. Tundus, et mõni lugu sarnanes isegi Ester Mägi palaga. Muidugi olid ka argentiina lood täiesti fantastilised, tangolikud ja muu selline. Mulle väga meeldis, väga positiivsed elamused. Kontsert oli küll lühike, 45 minutit, aga saadud elamus maksimaalne,“ jagas Kivila saadud muusikalisi elamusi asjatundlikku osavõtlikkusega.

Kuna kontserdiks valmistumisel on ka oma köögipool, siis oli paslik küsida esineja enda hinnangut esimese ühisesinemise õnnestumise kohta. „Arvan, et esimese korra kohta polnud vigagi. Kuna Maarja elab Tallinnas ja mina Pärnus, siis pole meil võimalik väga tihti kokku saada, aga me korraldasime eelnevaid harjutusi ikka niipalju kui võimalik,“ kõneles esimest korda Sindis kontserdi andnud Mänd. Aga juba 22. mail tuleb ta uuesti muusikakooli kammersaali viiuldama. Siis esineb Mänd Pärnu Linnaorkestri trio koosseisus, kuhu kuulub peale tema veel teine viiuldaja Tatjana Günter ja Heli Sommer tšelloga.

Eilset kontserti toetasid Eesti Kultuurkapital, Sindi Linnavalitsus, Sindi Muusikakool ja seltsing Sindi Muusika.

Samal teemal:

Kõrgetasemeline kontsert Sindi Muusikakoolis

Viiuldajate kontsertelamus

Õpilasõhtud muusikaga

Pärnumaa Puhkepäevade Rattaretked 2013 II etapp Audrusse toimub 12.mail. Kontrollpunkt avatud kell 11.00 – 14.00 Audru muuseumis.

II etapp Audrus

Teekonna valib igaüks ise. Kaardil on 2 rahulikuma liiklusega marsruuti. Kontrollpunktis saab osta rattaretke passi (täiskasvanud 1€, õpilased ja pensionärid 0.50€) ja võtta osavõtutempli passi. Pärast retkede lõppemist toimub õnneloos koos VI Pärnumaa rattaretke lõpetamisega Audru ringrajal 29.septembril.

Kui soovid aga matkata ühiselt, siis ootab sind Emajõe tänaval Lukoli tanklas kell 10.30 Uno Koort. Edasi siis saab sõita koos.

Tagasitee valib igaüks ise. Siis on võimalik vaadata Valgeranna golfirada, seilusrada mere ääres, külastada Andropoffi villat, vaadata ja uudistada Audrus.

Tule ise ja kutsu ka sõbrad kaasa. Kontrollpunkti info 56699791.

Samal teemal:

Puhkepäevade rattaretked Pärnumaal

Teatejooks Vallil ja ümber vallikraavi korraldati käesoleval aastal esmakordselt

Täna peeti Pärnu Vallikäärus kuuendat korda Heategevuslikku Teatejooksu, millest on kaheksa aastaga kujunenud riigi suurim laste ja noorte spordisündmus, kahtlematult ka suurim laste otsese panusega tehtav heategevus. Ümber valli ja vallikraavi jooksis ümmarguselt 1340 koolinoort: ca 800 Pärnust ja 500 maakonnast.

Andres Metsoja ja Matti Killing; start on antud

Allar Raja ja Rannar Raap stardis

Pärnumaa etapi korraldajateks on Pärnumaa Spordiliit, Pärnu Maakoolide Spordiliit ja Pärnu Koolispordiliit. Teatejooksul peetakse kõige olulisemaks kaasamõtlemist ja osavõttu, sest võitjaid välja ei selgitata.

Esimese stardiga esimene kukkumine

Stardieelse soojendusvõimlemise viis läbi FitLife klubi treener Mari-Liis Sprenk ja sportliku päeva avas Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes sageli osaleb ka ise kõikvõimalikel rahvaspordisündmustel.

Teatejooksuks anti kolm starti. Pärnumaa viiendad klassid olid esindatud 36; kuuendad klassid 30; seitsmendad klassid 29; kaheksandad klassid 27 ja üheksandad klassid 20 võistkonnaga. Esimese stardiga jooksid noori innustades kaasa tuntud sõudja Allar Raja ja Korvpalliklubi Pärnu mängija Rannar Raap. Esimese stardikäskluse andis sõudetreener Matti Killing. Kõige arvukamalt oli õpilasi jooksmas Pärnu Rääma Põhikoolist.

Teatevahetus

Noori spordisõpru ergutas Reet Nurmingu juhendatav Pärnu Muusikakooli akordioniansambel. Sündmuse peakorraldaja oli Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson ja päeva eeskõneleja Vahur Mäe, spordiliidu projektijuht.

Teatejooks lõpetati osavõtjate tänamise ja kingituste jagamisega.

Korraldusmeeskond

Samal teemal:

Heategevuslik teatejooks toob Pärnus rajale ligi 1300 noort

Runö saabub Pärnusse

Ruhnu saarega algas taas regulaarne laevaühendus kiirlaevaga Runö. Runö teeb reise Ruhnu saarele nii Roomassaarest kui ka Pärnust, laevaliikluse hooaeg Ruhnu liinidel kestab maikuust kuni oktoobri lõpuni.

Loe lähemalt

Samal teemal:

Runöga reisijaid on rohkem Ruhnu ja Pärnu vahelisel liinil

8. mail tähistati Maarjamäel Teise maailmasõja lõppu Euroopas ja mälestati erinevail pooltel langenuid ning hukkunuid. Sõnavõttudega esinenute seas oli ka Trivimi Velliste, kes peab vajalikuks püstitada Tšehhimaale mälestusmärk seal hukkunud Eesti sõjameestele.

Mälestustseremoonia Maarjamäe mälestusväljakul. Foto Siim Lõvi

Trivimi Velliste

Siiski osundas Velliste oma sõnavõtus esimese asjana tõsiasjale, et järgmisel aastal möödub 70 aastat Punaarmee viimasest kallaletungist Eestile Teise maailmasõja lõpul, kui riik suleti pikaks ajaks justkui surmavalda.

„Meie mälu järjepidevus pole mitte kunagi katkenud, nii nagu pole mitte kunagi katkenud meie riikluse järjepidevus. Ometi kostab siit-sealt ikka ja jälle hääli – miks te räägite kogu aeg minevikust, miks te räägite ajaloost!?“ Velliste vastas, et unustamiste soovunelmad on rajatud liivale, sest üksnes mälu asendamatu erakordsus tagabki elu võimalikkuse. Tema sõnul peegeldub mälu tugevuses meie elujõud: „Meie mälu kestvus on meie vaimu tugevus. Meie vaim aga määrab meie tahte, meie elutahte – meie tahte olla olemas. Ka riigina!“

Velliste peatus ka tõdemusel, et teise maailmasõja lõpu traagilistel sündmustel Tšehhi põrgus on ajaloo leheküljel laiem tähendus ja rahvusvaheline mõõde. „Tšehhi põrgu ei lähe korda ainult meile eestlastele, sel on valus tähendus ka tänapäeva tšehhidele. Ka nemad peavad mäletama kommunismi verist esiletõusu nende kodumaal juba esimesel sõjajärgsel päeval,“ kõneles Velliste ja rõhutas vajadust neile teadvustada, et nende kaasmaalased mõrvasid relvituid Eesti sõjamehi, kes olid võidelnud oma maa vabaduse eest. „Tšehhimaale tuleks püstitada mälestusmärk seal hukkunud Eesti sõjameestele!“

Velliste juhtis tähelepanu meie osale ajaloos, mis ei ole iseenesestmõistetav ja mille nimel tuleb kestvalt võidelda, isegi rahu ajal. „Ettenähtavas tulevikus ei näe me kallaletungi ohtu,“ ütles kõneleja, aga küsis samas – kui kaugel on ettenähtav tulevik?

9. mail toimub Eesti suuremates linnades kooliõpilaste osavõtul iga-aastane heategevuslik teatejooks. Traditsiooniliselt on osavõtjarohkeimaks etapiks Pärnu jooks, mis stardib Vallikäärust kell 13.00.

Möödunud aastane heategevuslik teatejooks. Foto Urmas Luik

Teatejooks on nüüdseks saanud juba tuhandete Eesti laste ja noorte jaoks ilusaks iga-aastaseks traditsiooniks, mille käigus nad annavad oma panuse oma eakaaslaste heaks, kes on liikumisvõime mõne elu keerdkäigu tõttu kaotanud.

Vahur Mäe, Pärnumaa Spordiliidu projektijuht

Pärnumaa Spordiliidu projektijuht Vahur Mäe selgitab, et teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada. Siin õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust. Ning loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha.

Teatejooks toob iga maikuu esimesel neljapäeval kokku tuhanded lapsed ja noored üle kogu Eesti. See on ühelt poolt võimalus tunda rõõmu liikumisest ning teiselt poolt anda oma panus liikumisvõime kaotanud laste raviks.

Käesolevaks hetkeks on teada, et jooksurõõmu tuleb Pärnusse nautima üle 1300 noore, sealhulgas 500 maapiirkonnast ning 800 linnast.

Tuntud sportlastest tulevad stardi eel noori innustama tuntud sõudja Allar Raja koos treeneri Matti Killinguga ning Korvpalliklubi Pärnu üks tuntuimatest mängijatest – Rannar Raap. Sündmuse avab rahvasportlasena tuntud Pärnu Maavanem Andres Metsoja.

Spordirahvast ergutab Reet Nurmingu juhendatav Pärnu Muusikakooli akordioniansambel ning stardieelset soojendusvõimlemist viib läbi FitLife klubi treener Mari-Liis Sprenk.

Heategevuslikust Teatejooksust on aastatega kujunenud Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus ning kindlasti ka suurim heategevusüritus, kus lapsed ise otseselt annavad oma panuse heategevusse.

Pärnumaa etappi korraldavad Pärnumaa Spordiliit, Pärnu Maakoolide Spordiliit ning Pärnu Koolispordiliit.

Jana Trink Erakool korraldab laupäeval Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis emadepäeva muusikakohviku, kus jätkub tegevust kogu päevaks.

Rasmus Tilk, üks emadepäeva kohviku esinejaist. Foto erakogust

Kohvikus musitseerivad laulu- ja muusikaosakonna õpilased. Kõige noorem on 3 aastane ja kõige kaalukamad naiskoor „Põllepaelad“. Kuulata saab laulu, klaverimängu, suupillilugusid, esineb kitarriorkester, bänd, ansambel ja koor. Alustatakse klaverimuusikaga. Kohvik on avatud terve päeva ja toimub ka heategevuslik loterii, sissepääs tasuta. „See on päev kõige kallimale, emale! Tore oleks, kui maailmas, kus me teame kõigi asjade hinda, aga tihti mitte väärtust, leiaks aja olla koos meile kõige olulisema inimesega,“ räägib erakooli arendusjuht Heli Tammsalu.

„Emadepäeva pühitsemine ei ole meil esmakordne. Vahvad tähistamised on meie koolis alati au sees olnud. Üle 20 aasta oleme kooliga seda päeva oluliseks pidanud,“ kõneleb arendusjuht, kelle hinnangul pole algusaastad praegusega päriselt võrreldavad. 1991 aastal tehti esimene konkurss-kontsert, mis pühendati emale ja kandis nime „Kingitus emale“. Toimusid eelvoorud ja esinema pääsemine oli ühtlasi kingituseks ka lapsele. „Sel ajal polnud võistluseid ja konkursse veel nii palju ning seepärast tundus see õige. Mõne aja möödudes näis pingeritta sättimine natuke liiast, eriti lastele ja veel emadepäeval. Emale on ju tema laps kõige tublim ja armsam ja kui ta esineb talle veel emadepäeval, siis pole oluline, kas mõni noot läheb mööda või on kõik ideaalne,“ meenutab Tammsalu ettevõtmiste muutuseid ajas. Nii endile kui lastele seati uued eesmärgid: ei pidanud enam võistleme kellegi teisega, selle asemel tuli püüda olla ise täna parem kui eile. Sellest lähtuvalt sai ka emadepäeva tähistamine hoopis uue mõõtme. „Kontsert on endiselt kingitus emale, aga igaüks, kes meie koolis tegeleb muusikaga (laulmine või pilliõpe), saab sel päeval eelkõige isiklikult oma emale esineda. Ja kes siis tahab halvasti seda teha,“ selgitab Tammsalu.

Emadepäeva muusikakohvikut korraldatakse tänavu kuuendat korda. „Sündmus pole mõeldud pelgalt kontserdina, sest kontserdil istuvad ühed reas ja kuulavad, teised esinevad. Muusikakohvikus vahetuvad nii esinejad kui ka vaatajad-kuulajad. Sa tuled, võtad kohvi-kooki, naudid esinemist niikaua kui meeldib ja ei pea olema kohal kohe alguses – aga miks ka mitte terve esinemiste aja,“ mõtiskleb Tammsalu emale valmistatud kingitusest, mis on tore meelelahutuslik päev kogu perele ja sõpradele-tuttavatele.

Samal teemal:

1922. a. suvel tähistati Udernas Eesti esimest emadepäev

Mõtteid emast

Päästetud Molli on kindlates kätes. Foto erakogust

„Kaheksa-aastane taks Molli on julge koer, kährikule alla ei anna, aga kass meelitas seekord koera lõksu ning liha ja veeta tuli kaminas istuda 8 tundi,“ jutustab Manilaiu saarevaht Ülle Tamm eile tund enne keskööd toimunud õnneliku lõpuga iseäralikust õnnetusjuhtumist tema truu sõbraga. Saarevaht kiidab tänutundes toredaid Tõstamaa päästekomando poisse, kes ei ütelnud ühtegi paha sõna ning aitasid loomakese kenasti välja.

Hilisel tunnil võtsid heas konditsioonis urukoer ja temast kolm aastat noorem kõuts nõuks enne ööd veel kutsika tempe teha ja kruvisid hullamise tuurid viimase peale. Samal ajal kui Pätt mängutuhinas õhkõrnalt hüpeldes meetri kõrguse soojamüüri taha kargas ja sealt tuhatnelja uuesti välja volksas, polnud Mollil aega endaga aru pidada ning potsatas kassi järel kihutades kahe müüri vahele terveks pikaks ööks kinni.

Looma kaeblik hädahüüd ja perenaise nõutus looma aidata võttis viimaks mõistuse täiesti ära ja siis otsustas Ülle valida numbrid 112. Helistaja sõnul soovitanud kõnet vastu võtnud naine leida siiski iseseisvalt abinõu koera aitamiseks. Pikalt kestnud arutluse tulemusena otsustati häirekeskuses lõpuks ikkagi Tõstamaa komando kohale saata. Kuna saare elanikke oli varajasel hommiktunnil paadiga suurele maale minemas, siis polnud päästjatel vajadust oma paati kohale vedada ja said sama alusega saarele.

Päästjate oskuslik töö heebli ja haamriga vabastas koera üsna kiiresti pärast kuue kivi eemaldamist müüritisest. Päästetud Molli terves kehas võbelemine kõneles ilmekalt neist üleelamistest, mida koerake ootamatusse olukorda sattumisega pidi tundide kaupa taluma. Hampsates vaid ühe suutäie sinki, langenud koer sealsamas maas oleva vesti peal sügavasse unne.

Viimati toimus Tõstamaa komandol tõsisem looma päästmise operatsioon mullu 5. augustil, kui Seliste külas aidati kahe meetri sügavuselt veega täidetud kaevust veis välja tõsta.

Samal teemal:

Pärnumaal abistati soojamüüri kinni jäänud taksikoera

Pärnumaal kukkus veis veega täidetud kaevu

Hobina karikatuure joonistada harrastav Mati Michelis naljatleb Sindis Linnuriigi teedel kõndides

Samal teemal:

Mati Michelis: minu hobiks on karikatuuride joonistamine

Taksi. Foto erakogust, ei ole seotud konkreetse juhtumiga

Lääne päästekeskuse pressiesindaja teatel sai häirekeskus täna hommikul kell kuus teate, et Tõstamaa vallas Manija külas ajas taksikoer hilisel õhtupoolikul toas kassi taga, kass hüppas kaminasse ja koer kohe talle järgi. Seejärel jäi koer soojamüüri kinni ja ei saanud omal jõul enam välja. Helistaja teatel oli küttekehast kuulda koera haukumist. Päästjad sõitsid saarele, tegid koera asukoha soojamüüris kindlaks ning eemaldasid kamina lisaõhuvõtuavast nii palju kive, et taks õnnelikult kätte saada. Esialgsetel andmetel sai sündmus alguse taksikoera ja kassi liigsest mängutuhinast.

Samal teemal:

Pärnumaal kukkus veis veega täidetud kaevu