Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse taadid soovisid pärnakatele jõulurahu

December 1st, 2014

Rongkäik läbi Rüütli tänava

Traditsiooniliselt algas Pärnus advendiaeg tulede süttimisega Keskväljaku ja Rüütli platsi jõulukuuskedel.

   

Õpetaja Enn Auksmann jagab tuld

Pärast kaunimate jõululaulude kuulamist Eliisabeti kirikus järgnes rahvas koguduse õpetajale Enn Auksmannile, jõuluvana Ärnile ja tema saatjaskonnale läbi vanalinna Rüütli platsile, kus karjane ja linnapea Toomas Kivimägi tegid pöördumise linnarahvale.

Süüdati esimest adventi tähistavad valged küünlad, millest jagati kõigile soovijatele tuld koju viimiseks.

LC Pärnu Koidula naised

Marju Varblane, Toivo Sõmer ja Tarmo Tabas esitasid Euroopa vanamuusikat. LC Pärnu Koidula pakkus kuuma jõuluteed, müüs jõulukaarte ja Pärnu Toimetulekukooli laste käsitööd. Müügist saadud tulu annetatakse Pärnu Toimetulekukoolile.

Samal teemal:

Pärnus jagati advendituld

Pärnakad viisid adventtule kodudesse

Esimesel advendil süüdati valge küünal ja tuled kuusepuul


Harry Raide maalid ärgitasid lastes loovmõtteid

November 25th, 2014

Kaksiknäitus Sindi raamatukogus “Aastaajad Eesti looduses” ja “Sügis läbi aknaklaasi”

Sindi Linnaraamatukogus korraldatud neljas Harry Raide maalide näitus lõppes eile harrastuskunstniku ja Sindi Gümnaasiumi 1A klassi õpilaste vahelise kohtumisega, kus räägiti kunsti loomisest ning vaadati hindavalt vanameistri väljapandud töid võrdluses laste sügisvärvides joonistatud piltidega.

       

1A tänukiri Harry Raidele                                                  Harry Raidega kihiseva lastejoogi  joomine

Harry Raide

Veebruaris kaheksakümneviieseks saav Harry Raide on Sindi koolimajas lapsi õpetanud üle 40 aasta, sellest 26 aastat direktori ametit pidades. Pensionile minnes avas ta kaua varjus püsinud ande ja hakkas pliiatsiga joonistama. Viimased kümmekond aastat on Raide harrastanud üksnes õlivärvidega maalimist. Ilma kunstialase hariduseta maalib ta pideva iseõppimise teel. Harrastuskunstnik tunnistas, et meistriks saamiseks tuleks veel väga pikalt jätkata. Eile maha võetud näitus oli Sindi raamatukogus neljas väljapanek tema loomingu valikust. Suuremõõtmelistele lõuenditele maalitud vaated kandsid näituse pealkirjana ühist nimetust „Aastaajad Eesti looduses“ ja kõik maalid olid valminud viimase aja sees. Raide ei kirjuta oma maalide juurde eraldi pealkirjasid. Ta ütleb, et pilt peab ilma selgitava märkuseta ise enda eest kõnelema.

Kaksiknäitus Sindi Linnaraamatu laenutusosakonna toas

Kui Sindi Gümnaasiumi 1A klassi õpilased koos õpetaja Eneli Arusaarega esimest korda oma elus kunstinäitusele tulid, soovisid lapsed sama hästi maalida nagu teeb seda Raide. Täiesti uutest loovmõtetest innustatult pöörasid nad klassiruumis olevad lauad akende poole ja guašštehnikat kasutades püüdsid lapsed kanda suurele joonistuspaberile samad värvid, mida läbi aknaklaasi nähtult sügislooduses märkasid. Laste sügisvärvides pildikesed poleks võibolla eriti hästi sulandunud Raide maalide vahele asetatult, aga nad sobitusid suurepäraselt sama näituseruumi lae alla riputatuna. Ruumi poolitavalt kahe seina vahele veetud nöör ja selle külge kinnitatud pildikesed moodustasid kujuteldava lähtejoone tänastele algajatele, kes esimest korda olid külastanud kunstinäitust ja esimest korda osalenud enda loomingu näitusel „Sügis läbi aknaklaasi“. Tegemist olnuks nagu innustava stardiga tulevikku, mis tõotaks püüdlikul edasi minekul ka paremate tulemuste saavutamist.

Ralfile meeldib see Harry Raide maal

Raide ei tõstnud laste töödest ühtki paremuselt esile. Ta kinnitas, et kõik tööd on võrdväärselt head ja pisut paremad kui algajailt võinuks oodata. Seevastu laste arvamused Raide loomingust olid värvikamad. Ralf ütles, et talle meeldib kivine rand ja lootsik. Keivin seisatas ukse juures, sest talle meeldis lepavõsa vahelt kulgev maatee, mille ääres paistis kaugemalt kätte kolletav viljapõld. Raide ütles, et talle endale meeldib udusse mattuv talvemaastik.

Siiski pole Raide eelistusteks hallid üksluised toonid. Tema maalides on selgelt tajutav ruumilisus. Loodusvaated ei asu ühel tasapinnal nagu tänapäeval sageli kunstnikud harrastavad oma kujutisi markeerida. Raide maale näeb otsekui 3D vaates. Selliste kujutiste loomiseks peab muidugi valdama kindlaid tehnilisi võtteid ka värvide segamisel.

Järjekorras autogrammi ootel

Tänuks kohtumisele tuleku eest kinkis 1A klass Raidele tänukirja, mille teksti luges ette Merlil. Raide tänas kätlemisega iga õpilast eraldi. Raamatukogu direktor Ene Michelis andis samuti igale väikesele näitusel osalenule koos käepigistusega üle tänukirja. Lastele oli suureks auks paluda samale tänukirjale ka Raide autogrammi.

Sageli avatakse näituseid teatava pidulikkusega, millest Raide on hoidunud. Aga üsna tavatuks kujunes sedakorda Raide näituse sulgemine, sest laste kohtumine toimus näituse viimasel päeval. Kaksiknäituste autorite omavahelisele kohtumisele anti nimetus „Meeldiv viibimine“, mis kirjeldas kahe sõnaga kõige täpsemalt koos veedetud aega. Pidulikku sündmust tähtsustades süüdati suur küünal ja maiustustega rikkalikult kaetud laua keskel ootas tugeva pauguga avamist suur lastejoogi pudel. Suurt pauku ei õnnestunud küll tekitada, aga ilma selletagi oli lastel lõbus eaka koolipapaga kihiseva veega täidetud topsikuid kokku suruda.

Miks on sellel pildil nii palju pinda kaetud roosaga?

Lahkumise eel küsis õpetaja Eneli, mida peaks külalisteraamatusse kirjutama? Antti oli sõnaseadmise oskuses kõige terasema taibuga ja ütles pikemalt mõtlemata: „Äitäh, et sa tulid meile rääkima ja näitama!“ Merilin kirjutas tänusõnad raamatusse ja kõik õpilased andsid tänusõnade kinnituseks oma allkirja. Lugupidamist raamatukogu vastu avaldas Rait sellega, et haaras harja ja prügikühvli ning pühkis põrandale pudenenud perad kokku. Lõpuks üllatas 1A kunstilembene klass raamatukogu töötajaid erilise viisakusega. Kõik õpilased tulid ükshaaval pärast riietumist veelkord laenutusosakonna uksele tänama raamatukogu lahke võimaluse eest osaleda „Meeldival viibimisel“.

Samal teemal:

Harry Raide maalid Sindi Linnaraamatukogus


Esimese laulupeoaegne Sindi koor tähistas aastapäeva

November 23rd, 2014

Ester Murrand ja Kristel Reinsalu lehitsevad laulmisi meenutavat pildialbumit

Eile pidutses 145-aastane Sindi Laulukoor Sindi seltsimajas koos paljude külalisesinejatega kaheosalisel kontserdil, hiljem jätkas peolistega väikeses saalis väga pika laua pikkuse tordi söömist ning tantsimist kuni hiliste öötundideni.

Ester Murrand

On üsna mõistetav, et nii eaka koori käekäik pole läbi pikkade aastakümnete üksnes geomeetrilisel tõusujoonel kulgenud. Õnneks on järgnenud tagasiminekutele jõulisemad katsed paremini edasi pürgida. Paari tunni sisse polnud võimalik mahutada tagasivaadet kogu käidud teele. Seepärast keskenduti eile viimasele kümnele aastale.

Kontserdi alguses astusid lavastuslikult pisut nõutus olekus lavale Kristel Reinsalu ja Aire Luhaoja. Põrandal lebasid ringkaares noodilehed, mis ootasid lauljate poolt üles korjamist. Aga kes oleksid need lauljad? Nendeks lauljateks oli koori raudvara, Aino ja Karli Edo, Sirje Aigro, Kaie Kiviselg, Piret Ollep, Katrin ja Olle Manakin, Vahur Paara, Helle Tõkke, Imbi Jalakas, kellega võis jätkata ja moodustada uue tõusulaine ning kes laulavad kooris tänini. Kui eile õhtul kõik 10 nimetatud lauljat esimestena Kristeli ja Aire juurde lavale koondusid, polnud koorijuhtide pilgus enam vähimatki kõhkluse varjundit.

Sindi Laulukoor tähistab tegevuse 145 aastat

Hetk hiljem liitus esimestega üle mitmekümne laulja. Tänase päeva seisuga on 34 lauljat, aga eile oli koos Sindi kooriga laulmas koguni paarsada lauluhäält. Kontserdi avalauludena laulis Sindi koor 2 laulu, mis 10 aastat tagasi esimesena selgeks õpiti. Esmalt tuli ettekandele Kustas Kikerpuu Mattise laul filmist „Verekivi“, teisena Aarne Oidi „Ja elab rõõm“. Lisaks 145 aasta pikkusele laulmisele tähistati ühtlasi ka 10-aastast laulmist Kristel Reinsalu dirigeerimisel.

Kuna Sindi koori juhtimine oli taas kindlates kätes, võis ta ennast kahjustamata loovutada Aire Pärnule, kus samuti vajati andekat koorijuhti. Sindi on ju läbi aegade saatnud välja väga tublisid inimesi. Aire on praegu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpetaja ja juhatab samas koolis poistekoori, tütarlastekoori ja noortekoori.

Aile ja Kaire Parts

Eakat koori tervitanud Tori koori esindus oli ainus, kes ei laulnud, aga selle asemel olid ettevalmistanud mahuka sõnalise osa. Muuseas ei jätnud Tori rahvas nimetamata, et nemad on paar aastat isegi vanemad. Siiski tundsid nad Sindi ajalugu väga hästi ja meenutasid sedagi, et juba 1861. aastal olevat Sindi lauljad käinud Riias esinemas. Sellele vaatamata peab Sindi Laulukoor end pisut nooremaks ja ajaarvamine algab Eesti esimese laulupeo toimumise aastast. Tori esinejaist jätsid emotsionaalselt hästi hea tunde ema ja tütar, Kaire Parts ja Aile, kes lugesid raamatuid. Viimane lugu aga oli päris lustlikult lõbusa lõpuga.

Kristel Reinsalu ja Aire Luhaoja

Paikuselt laulis Sireli koor. Kui Viimsi koor laulma pääses, meenus Sindi linnapeale Marko Šorinile kaunis talveilm aastast 2005 või 2006. Tema arvates olevatki tänavune esimene lumi Sindis eelmisel päeval maha sadanud just seoses Viimsi koori saabumisega, sest nõnda olevat olnud ka tookord.

Lõbusad naised lisavad vürtsi

Siis võttis laulujärje uuesti enda kätte Sindi rahvas. Lauldi laulu „Nostalgiline“, millele on sõnad kirjutanud Henno Käo ja viisi loonud Georg Kajanus. Äkki üllatati kuulajaid päris pööraseks muutunud vaatemänguga. Pitsides, satsides, minis ja võrksukkades iludused ilmusid ei tea kust kohalt välja. Koori ees asuva laua ääres rahulikult õlut rüüpavatele meestele istuti põlvele ja vallatud naised kummutasid hämmeldunud härrade silmade ees õllekannud põhjani tühjaks. Seejärel aga tiriti mehed tantsupõrandale. Rahvas saalis muidugi aplodeeris ja mõnigi kiljus lõbusalt kaasa.

Lauljad Treimani rannast lubasid publikul naerust puhata ja nautida teissuguseid kauneid viise.

Ene Uibo, segakoori Riola dirigent põmmib trummi

Tallinna Nõmme kultuurikeskuse segakoor Riola dirigent Ene Uibo võttis taktikepi asemel takti hoidmiseks appi trummi ja trumminuia. Kõlas 1999. a Eurolaul „Vee ja soola saaga“, millele viisi lõi Aivar Joonas ja sõnad kirjutas Villu Kangur. Dirigendi hoogne liikumine, laulmine ja trummipõmin kiskusid saalis istuva rahva esitatavale loole hoogu juurde kütma. Sõnadki mõjuvad muusikalise seade taustal karastava kargusega: „Raba on maa, mida künda ei saa / Igal õhtul läed / õndsana magama / Mere poolt taas tuleb ründaja / Mis paneb nahka su agana“ jne.

Karin Taukar

Pärast vaheaega asus kontserdi teises pooles esinema Karin Taukari juhatamisel Tarvastu sõpruskoor Üits viis. Tunamullu käidi Sindi Laulukooriga ühiselt Hispaanias Barcelona XIV rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud” (“Europe and its songs”). Roomas paikneva rahvusvahelise assotsiatsiooni Amici Della Musica Sacra korraldatatud sündmusele minekuks loodi ühiskoor, millele pandi nimeks Ulgandi (mulgi keeles ära seletatult: ‘üheskoos minemine’). Nüüdki lauldi ühiselt koos Sindi kooriga. Vapustavalt hästi kõlas Ulgandi esituses Rein Rannapi „Rahu“, sõnad Urmas Alenderilt. „Rahu“ helises Karin Taukari muusikalises töötluses.

Marko Šorinile meenub Viimsi laulukooriga kohtudes tänavune ja varemate aastate esimene lumi

Õnnitlejate järjekorras kannatlikult enda võimalust oodanud Sindi linnapea tunnistas oma teadmatust: „Ma ei tea mitu lampi Sindi lauljate lauluvõimsusest saaks põlema süüdata?“ Aga Šorin võis kiidelda tema nimel oleva ühe „maailmarekordiga“. „Tuli välja, et olen inimene, kes on kõige rohkem käinud Sindi kooriga kaasas. Järgnes aplaus, mis ajas ta ilmselt sedavõrd segadusse, et unustas lisada oma naise Külli teenet selles asjas. Viimane laulab samuti Sindi Laulukooris ja küllap sellepärast käibki mees tavatult palju kooriga kaasas ilma laulmata, kuid selle asemel kõike kaameraga jäädvustamas.

Aino Edo asetab esimese kingituse Sindi Laulukoori lipu alla

Sindi Laulukoor tänas muidugi ka omalt poolt kooris ja väljapool koori toetavaid inimesi. Järgemööda kutsuti tänu vastu võtma arvukal hulgal tegijaid: Deivi Kõiv, kes õpetab häälepartiisid naishäältele, Ester Murrand teise dirigendina, kroonik Helle Tõkke, koorivanem Aino Edo jne.

Lõpuks moodustati lavale tõusvatele treppidele ülisuur ühendkoor, mida juhatasid vaheldumisi erinevad dirigendid. Viimasena juhatas Viimsi segakoori dirigent Vaike Sarv „Tuljakut“. See oli laul, mille kordamist nõuti lakkamatu plaksutamisega enne kontsertosa lõppu.

Edasi möödus õhtu Sindi ansambli Mix tantsumuusika saatel. Esinesid Priit Kask, Ilme Prenge ja Arno Tänav. Avati pauguga šampusepudelite korke ja jagati ülisuurt torti. Tordi peategija oli meisterkondiiter Alla Metsmaa, kuid 20 kg tordi kokkupanemiseks oli Sindi Laulukoori liikmetest moodustatud toimkond, kes selle lõplikult „kokku monteerida“ aitasid.

     

Priit Kask                               Ilme Prege                                   Arno Tänav

Samal teemal:

Eesti rahvuslikud laulud kõlasid Barcelonas

Aitame Sindi Laulukoori Barcelona rahvalaulukonkursile

Sindi kultuuridessant Viiratsisse

Piltuudis: üllatusesinejad esinesid üllatuslikult

Sindi Laulukoor külastas Mulgimaad

Sindi Laulukoori 142. hooaja jõulukontserdid

Sindi segakoor jätkab uuel lauluperioodil tugeva tuumikkoosseisuga

Sindi segakoor saab 140

 


Pärnu rannalehmade saaga on lõpusirgele jõudnud

November 21st, 2014

Linnalehm Pärnu rannaniidul

Viie aasta eest hankis Pärnu endale lihaveised, et nood aitaks hävitada linna piiridesse jääval Mai rannaniidul võsa ja pilliroogu. Sel sügisel aga pandi loomad oksjonile.

Loe edasi siia klikkides

Samal teemal:

Oodatud Šoti mägiveised jõudsid Pärnusse

Linnalehmad kutsuvad: tulge appi!

„Linnalehmade“ saabumine viibib

“Linnalehmad” sai heakskiidu


Hõbe nulg kingiti Pärnu linnale jõulupuuks

November 21st, 2014

Hõbe nulg sulges viivuks liikluse kesklinna sillal

Täna hommikul, niipea kui päev hakkas valgenema, asusid OÜ Euro Cactus töömehed Pärnus Nurme tänava koduaias kaunist hõbe nulgu langetama, et see juba mõni tund hiljem linna Keskväljakut jõulu ootel kaunistaks.

   

Nurme tänava koduõuelt tõstetakse hõbe nulg autole.      Liis Arula saadab koduõue nurgas kasvanud puu teele

Piret Unn, Pärnu linnaaednik

Linnaaednik Piret Unn rääkis, et kevadel pöördus kuuse omanik linnavalitsuse poole sooviga puu maha võtta. Puud vaatamas käinud Unn pidas hõbe nulgu kütteks liiga ilusaks ja nii lepiti omanikuga kokku, et kaunidusest saab linna jõulupuu. Omanik Liis Arula ütles, et elab sellel kinnistul alles aasta. Hõbenulu oli istutanud eelmise omaniku poeg. Nüüd jäi puu hoone uuendamisele ette. Et tänavaäärne õuenurk liiga trööstitult tühjaks ei jääks, saab varjupaigast toodud Palli oma kuudile kuuse asemel uue asukoha. Arula oli tagasihoidlik ja jõulupuu eest raha ei küsinud. Seega on Pärnu linn saanud linnakodanikult kena kingituse.

Arne Meier, Euro Cactus projektijuht

Aastaid Pärnusse jõulupuid püstitanud Euro Cactus OÜ projektijuht Arne Meier ja Piret Unn ei mäleta, et kunagi varem oleks Keskväljakule tavapärasest kuusest oluliselt erinevat ja nii väärtuslikku puud püsti aetud. Hõbekuusk on varasematest linna jõulupuudest tublisti lühem, 13 kuni 14 meetrit, Kui arvestada 1,5 meetrit augu sügavust veel puu pikkusest maha, siis jääb kõrguseks kusagil üle 11 meetri. Aga linnaaedniku sõnul polegi tarvis alati kõrguse rekordeid püüda. Varem on olnud ka kümmekond meetrit kõrgemaid, kuid mitte nii ilusa võraga puid. Seekordne leid on ilusa tiheda ja kahara võraga, arutles Unn.

Ettevalmistavad lõiked puu langetamiseks

Kui ilm kuuse ehtimist soosib, hakkavad OÜ Elwo töömehed jõulupuud kaunistama 24. novembril. Tuled süüdatakse jõulukuusel esimesel advendil, 30. novembril.

Kuused hakkavad ehtima ka Lasteparki ja Rüütli platsi.

      

Palli, kes aasta tagasi Tallinna Loomade Varjupaigast võetuna endale uue kodu leidis               Viimased lõiked

          

Hõbe nulg täna hommikul Nurme tänaval                                       Hõbe nulg Keskväljakul

Samal teemal:

Jõulupuu kaunistab Pärnu Keskväljakut

Tänasest ehib Pärnu Keskväljakut taas jõulupuu

Tänasest kõrgub jõulupuu taas Pärnu Keskväljakul


Eesti lipu hoidjad ajaloolisel päeval Toompeal

November 20th, 2014

Pärnakate ühispilt Riigikogu hoone peasissekäigu ees

Eile möödus 96 aastat Saksa okupatsiooni lõppemisest, kui Saksamaa volinik Baltimaades August Winning tunnustas de facto Eesti iseseisvust ja varem põranda all tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus sai asuda riiki avalikult juhtima. Tähelepanuväärset sündmust meie riigi ajaloos tähistasid Pärnumaa koolide 52 Eesti Lipu Seltsi noort abilist õppepäevaga Toompeal ja Westholmi gümnaasiumis.

Muistsete eestlaste kants

Riigikogu hoone ehitati endise konvendihoone varemete asemele aastatel 1920-1922

Õppepäeva korraldas Eesti Lipu Selts koostöös Riigikogu kantselei ja Jakob Westholmi Gümnaasiumiga. Riigikogu liikme Annely Akkermanni kutsel sõitsid varahommikul Pärnu Vene gümnaasiumi, Ühisgümnaasiumi, Vanalinna põhikooli, Rääma põhikooli ja Audru põhikooli õpilased Toompeale. Ajaloost teame, et arvatavalt kogu Toompea küngas on olnud alates iidsest ajast muistsetele eestlastele kuulunud linnusekomplekside ala, kus pärast taanlaste ülemvõimu kehtestamist hakkasid meie kaugete esivanemate oletatavad puit- ja kuivmüüritisega linnuse konstruktsioonid terviklikuks kivilinnuseks muutuma.

Giid Archibald-Stiwan Kald koondas õpilaste tähelepanu terasele kuulamisele

Giid Archibald-Stiwan Kald viis noored kõigepealt Toompea hoonetekompleksi maketi juurde, kus andis põgusa ülevaate ajaloolise rajatise kujunemisest. Järgmisena võeti kohad sisse Riigikogu saali rõdul, kus tavaliselt istuvad külalised ja ajakirjanikud. Kald rääkis, et aastatel 1920-1922 ehitatud uusbarokse ekspressionistliku stiiliga Riigikogu hoone on terves maailmas ainulaadne rajatis. Kuid õpilaste soovil keskendus giid sedakorda mitte niivõrd Toompea rajatiste arhitektuurile vaid riigi juhtimise küsimustele.

Suurem töö tehakse ära väljapool Riigikogu saali

Riigikogu saalis viibides kinnistus mõnigi varem koolis õpitud teadmine kohapealset emotsionaalset tunnetust kogedes veelgi paremini mällu. Küllap teati varemgi, et näiteks peaminister on Eesti riikliku struktuuri ülesehituses tähtsuselt alles viies riigimees, aga rõdul istudes jäi see lõplikult meelde. Kald rääkis sellestki, et suurema töö teevad Riigikogu liikmed ära komisjonides ja suurde saali tullakse üksnes eelnevat tööd lõplikult viimistlema ning seaduseelnõude poolt või vastu hääletama.

Sellest, kuidas ühe Riigikogu liikme tööpäev tegelikult välja näeb ja mille kõigega tuleb tegeleda, rääkis nõupidamiste ruumis väga suure laua taga istuvatele Pärnumaa noortele Annely Akkermann. IRL fraktsiooni ja eestseisuse liikme sõnul on Riigikogu liikme töö väga mitmetahuline. Kõige suurem osa tööajast kulub ühes kümnest alatisest komisjonist. Nimelt iga Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni ja võib veel lisaks kuuluda Euroopa Liidu asjade komisjoni, mis on samuti alatine komisjon. Euroopa Liidu asjade komisjon käsitleb kõiki Euroopa Liiduga seonduvaid poliitikaid, eelnõusid ja üksikküsimusi.

Ranna elevant seaduslikuks!

Annely Akkermann

„Mina töötan keskkonnakomisjonis, mis käsitleb mulle väga südamelähedasi teemasid – looduskeskkonda osoonikihist kuni fosforiidivarudeni. Lisaks keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitse. Keskkonnakomisjoni valdkond on väga lai, seetõttu oleme omavahel ära jaotanud valdkonnad, millega süvenenumalt tegeleme.“

Nõupidamiste ruumi sisustus

Tema valdkondadeks on vesi, meri ja kalad, mis Pärnumaa saadikule on kahtlemata väga olulised. „Ma olin nõndanimetatud „Pärnu ranna elevandi“ seaduseelnõu juhtivmenetleja, mis võimaldas elevandil rannavees seista seaduslikult. Samuti oli võimalik muuta kalapüügiseadust nii, et räimelimiidid jaotatakse Pärnumaa kalurite vahel täpsemalt. Pärnumaa kalapüüdjaid, -töötlejaid ja –sööjaid rõõmustab kindlasti ka hülgepüügi taastamine juba kevadel. Kalavarusid saab kaitsta ka toituva ja püüniseid lõhkuva hülgepopulatsiooni vähendamisega, kasutades sealjuures hülgenahka, liha ja rasva. Veeseadust oleme muutnud kolm korda nii, et see oleks karmim nende paisuomanike vastu, kes ei täida kohustust tagada kaladele pääs nende paisudest ülespoole. Võitlus Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks muutmise nimel alles käib, täpsemalt, Keskkonnaamet on Sindi paisu omanikega kohtus. Looduskaitseseaduse muudatusega seadustati loomade karjaaedade ehitamine merre, sest nii saame rannaniitudel loomi karjatada, et rannaniidud püsiksid liigirohked ning oleksid sobivad puhke- ning toitumispaigad suurtele rändlindudele.“

Parlamentaarse diplomaatia tähtsus

Viimasel aastal, peale Venemaa tungimist Ukrainasse, tegeletakse pingsalt energiaturvalisuse loomisega, kuna tänapäevasõda toimub olulises osas finants- ja energiaturgudel. Eesti ja kogu Euroopa peab väga kiiresti muutma ennast sõltumatuks Venemaa energiast.

Nõupidamiste ruumi pika laua taga

Akkermann selgitas, et peale Krimmi annekteerimist muutus vilkaks ka parlamentaarne diplomaatia. Euroopa ja USA parlamentide liikmed suhtlevad omavahel tihedalt, et selgitada teistele riikidele oma seisukohti ja leida ühiseid meetodeid Venemaa agressioonile vastu seismiseks. Majandussanktsioone ei kehtesta ükski riik heameelega, need vähendavad majanduskasvu kõigis riikides. Eesti, teised Balti riigid ja Poola on visalt selgitanud Kesk-Euroopa riikidele Venemaa vastu suunatavate majandussanktsioonide vajalikkust.

Hääletuste ettevalmistamiseks loeb Riigikogu liige oma töö käigus läbi tuhandeid lehekülgi dokumente ja uuringuid. „Meile teevad ettekandeid oma ala tippteadlased ja arvamusliidrid, me kohtume spetsialistidega ja saame nende kohtumiste käigus targemaks iga päev.“

Madis Rea jätkab Annely Akkermanniga vestlust vestibüülis

Akkermann kinnitas, et Riigikogu liikme töö teevadki põnevaks kohtumised väga intelligentsete ja karismaatiliste inimestega. Talle endale on sügavaima mulje jätnud Gruusia eelmine president Mihhail Shakashvili ja USA president Barack Obama. „Noorte hulgas tekitab elevust kohtumine Prints Harryga, kes on väga vahetu ja karismaatiline. Väga hariv ja innustav oli ka ametlik visiit Luksenburgi ning kohtumised nende parlamendi liikmetega. Luksenburglased räägivad vabalt nelja keelt: emakeel luksenburgi keel, kooliharidus on saksakeelne, seadusandlus prantsusekeelne ja äri käib nagu igal pool inglise keeles.

„Töö Riigikogus on keeruline ja kurnav, aga põnev ja innustav. Mulle meeldib,“ kõneles Akkermann noortele.

Kui ministrid saabusid

Lipp nr 1 Pika Hermanni tipus

Nõupidamiste ruumist lahkudes sammuti üle õue edelapoolsesse hoonete nurka, kus kõrgub 45,6 m kõrgune Pikk Hermann. See on ehitatud aastatel 1420 kuni 1430. Tippu tõusmiseks tuleb astuda 225-le astmele, mis ülespoole jõudes muutuvad paksude seinte vahel üha ahtamaks.

Peep Eenraid, Audru Põhikooli direktor, vaatab Pika Hermanni tpus Tallinnat

Maa peale tagasi jõudes lähenesid kella seierid ühele. Ministrid saabusid Riigikogu infotundi. Noored said riigimehi väga lähedalt näha ja seegi oli neile omaette elamus. Väike jalapuhkus Valges saalis ja siis mindi aegsasti rõdule, kus on kõigil huvilistel luba istungeid jälgida. Riigikogusse pääseb turvakontrolli läbides väga hõlpsasti iga inimene, kellel selle vastu huvi peaks olema. Mitte kõigis riikides pole asi nii lihtne. Kald tõi näiteid, kus erinevates riikides tuleb luba taotleda nädalaid või kuid ette. Mõnel juhul tuleb oodata luba parlamendi istungi jälgimiseks terve aasta. Venemaal võiks see kõne alla tulla üksnes heade tutvuste kaudu jne.

Aktiivsus nakatab teisigi

Peaminister Taavi Rõivas tervitab Pärnumaa koolinoori

Pärnu Vanalinna Põhikooli 9B õpilane Madis Rea oli väga aktiivne küsimusi esitama nii giidile kui Riigikogu liikmele, kellega hiljem arenes vestibüülis pikemgi vestlus. Rea soovis tingimata ka pisut aega infotundi jälgida ja tema ettepanekul viibitigi veerand tundi rõdul. Kui peaminister Taavi Rõivas kuulis, et Pärnumaalt on saabunud üle poolesaja Eesti lipu kultuuri edendaja Toompeale, tuli ta spetsiaalselt kõiki neid noori rõdule tervitama. Madis Rea kasutas kiiresti võimalust ja võttis peaministrilt autogrammi. Ta oli silmast silma kohtunud peaministriga ja seepärast 100% päeva õnnestumisega rahul.

Eesti polegi nii väike ja noor…

Trivimi Velliste viib õpilased Westholmi gümnaasiumisse

Õppepäev lõppes Westholmi gümnaasiumi aulas, kus pärnakad koos pealinna õpilastega kuulasid Trivimi Velliste ettekannet. Velliste meenutas 96 aasta tagust Saksa okupatsiooni lõppemist ja Eesti Ajutise Valitsuse tööd Konstantin Pätsi juhtimisel. Ta julgustas noori olema uhkemad oma riigi üle. „Pea saja-aastane Eesti riik on paarisaja maailma riigi seas üks vanimaid. Eesti riik ei olegi nii väike kui sageli arvatakse. Eestist väiksemaid riike on päris palju. Pealegi pole üsna paljudel suurrahvastel oma riiki.“

Westholmi gümnaasiumist lahkudes asutakse tagasi koduteele Pärnusse

Veel rääkis Velliste vajadusest austada ja armastada sinimustvalget lippu, millele tahab kaasa aidata tänavu kümneseks saanud Eesti Lipu Selts. Velliste tõstis esile Pärnu linna ja maakonna mitmete koolide panust lipukultuuri arendamisse ja tõstis teiste seast esile Pärnu Vene Gümnaasiumi, kuigi paljud teisedki on kiituse ära teeninud. Ta tänas Westholmi gümnaasiumit selle eest, et 4. juuni varahommikul olid selle koolinoored koos mitmete teiste Tallinna koolide esindustega sinimustvalge lipu sünnipäeval Pika Hermanni jalamil.

Samal Teemal:

Paikuse ja Sindi kolme koduvärvi austajad külastasid Tallinna 21. Kooli

Lipukultuuri kasvatajad Riigikogu esimehe vastuvõtul

 


Pärnu Naiste Varjupaik lõikas torti

November 18th, 2014

Margo Orupõld tutvustab vihikut, milles on kokkuvõttev ülevaade varjupaiga viie aasta pikkusest tööst

MTÜ Pärnu Naiste Varjupaiga abitelefonid:

 

53 981 620; 53 650 260

 

Pärnu Naiste Varjupaik avas oma uksed 2009. aasta hingedepäeval. MTÜ Kodanikujulgus ja Pärnu Naiste Varjupaik pidasid sel puhul tähtsaks täna veidi peatuda ja kutsusid tagasivaate tegemiseks kokku need inimesed, kes on erineval viisil toetanud varjupaika kõigil viiel aastal.

Pärnus Lastepargi servas asuva kohviku Nullpunkt teine korrus muutus mõneks tunniks Tänukojaks, kuhu mahtus parajasti ära seltskond inimesi, kelle hulgas oli varjupaiga töötajaid, vabatahtlikke abilisi ja erinevate ametkondade esindajaid.

Viimase 10 aastaga on vägivald suurenenud kõikjal maailmas ja pole riiki, kus puuduks naistevastane vägivald. Kõige enam kannatatakse lähisuhte vägivalla all Aasia maades. Riikide loetelus on keskmiselt 38% esikohal Bangladesh, Ida-Timor, India, Birma, Sri Lanka, Tai. Kõrgelt arenenud maades Põhja-Ameerikas, Euroopa Liidus, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Austraalias ja Uus-Meremaal on asi parem, kuid ikkagi murettekitavalt halb, hinnanguliselt 23%. Eestis teatatakse iga päev politseile 25-30-st perevägivallast, kus 84% ohvritest on naised ja vägivallatsejatest 92% mehed. Käesoleva aasta 10 kuuga on Pärnu varjupaigast abi otsinud 28 esmakülastajat, neist 19 ema ja 9 last. Esmahelistajaid või esmanõustamisel käinute hulk on samal ajavahemikul olnud 276.

Helga Mitt ja Tambet Tali

Sindi vanemkonstaabel Tambet Tali ütles, et kindlasti muutus olukord 5 aastat tagasi naiste varjupaiga loomisega paremaks kui see oli varem ja kindlasti on asi veelgi parem 5 aastat pärast varjupaiga asutamist. Pärnu Naiste Varjupaiga asutamiskoosolek toimus 2009. a 1. mail. Varjupaigale vajaliku pinna otsimine maakonnas leidis kiire lahenduse Sindis, kus saadi mittetulundusühingu kasutusse üle 150 m2 põrandapinda. Varjupaigas on 3 vooditega varustatud tuba, 1 üldkasutatav tuba, köök ja sansõlm. Voodikohti on vastavalt vajadusele 12 kuni 16. Varjupaik järgib Euroopa Nõukogu soovitust, mille kohaselt tuleks tagada 1 koht naiste varjupaigas iga 7500 elaniku kohta. Pärnumaal elas 2011. a 1. jaanuari seisuga 88327 elanikku. Varjupaik on jätkuvalt tänulik Sindi Linnavalitsusele, kes oli algusaastail suure südamega abiks kahele varjupaiga perele ja nüüdki nõu ning jõuga varjupaiga muresid lahendamas.

Urve Vesik jagab torti

Juhatuse liige Margo Orupõld rääkis, et kõik alustajad on tänaseni rivis. Lisaks temale endale Helga Mitt, Urve Vesik (samuti juhatuse liikmed), Silje Oruvee, Ljubov Petrova. MTÜ Kodanikujulgus juhatuse liige Astrid Hindriks on juba enne varjupaiga loomist olnud südamega asja juures ja pole lasknud nende tegemisel väsida ega raugeda.

Vändras ja Pärnus asuvad tugigrupid. Pärnu Linnavalitsus leidis varjupaigale Pesa, mis on konsultatsioonipunkt. Täna teatas abilinnapea Jane Mets, et linnavalitsus on kirjutanud järgmise aasta eelarvesse sisse 600 eurot Pesa tegevuse toetuseks.

Toetajate nimekiri on pikk: Pärnu Ettevõtlike Naiste Klubi, Pärnu Maavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Punane Rist, Toidupank, Eesti Post jt. Pärnu Postimees hoiab pidevalt varjupaiga telefoninumbrit nähtaval.

Samal teemal:

Kärt Anvelt kavandab lähisuhtevägivalda käsitlevat telesaadet

Mõttekojas kõneldi lähisuhtevägivalla ohjamisest

Mõttekojas kõneldi lähisuhte vägivallast

Estonias kõneldi heategevusest

Suhetes ei ole kohta vägivallale!

25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev


Raamatut „Minu ilus elu maal“ toimetanud Kati Saara Vatmann peab autorit väga andekaks kirjanikuks

November 16th, 2014

   

Kati Saara Vatmann ja Heli Künnapas Kolhethis, kus toimuvad Pärnu kirjandusrahva kohtumised

Halinga vallast pärit kirjanikul Heli Künnapasel on detsembrikuus ilmumas raamat “Minu ilus elu maal”. See on autori neljas teos, mis on päeviku vormis kirjutatud realistlik lugu pere tegemistest viimaste aastate jooksul.

"Minu ilus elu maal" esikaas esialgses kujunduses, mis võib lõpliku kujundamise käigus veel pisut muutuda. Kaane illustratsioon koosneb mitmest fotost: perepilt on Sigrid Absaloni pildistatud, maja autori tehtud.

“Selle raamatu kirjutamiseks andsid tõuke kõik need, kes küsisid, kuidas me saame hakkama kolme väikese lapsega maal elades, kui samal ajal tuleb hoolitseda mitmesaja küüliku, lammaste, kanade, koerte, kasside eest ning renoveerida maamaja ja elada aktiivselt ka väljaspool kodu,” selgitas autor. “Lõpuks tuli küll välja lugu sellest, kuidas me paljusid asju ikka ei jõua ning õnn ongi mõistmine, et kõike ei peagi korraga jõudma. Pigem tuleb osata olla igal hetkel kohal ning näha seda, mis meil juba olemas on.”

“Minu ilus elu maal” on trükikotta saatmiseks valmis. Ühisrahastusplatvorm Hooandja lehel on algatatud projekt trükkimisraha kogumiseks. Igal toetajal on võimalik endale valida autori raamatute seast sobiv kingitus. Näiteks 11-euroga toetades saab kingituseks uue ilmuva raamatu. Seega on põhimõtteliselt tegemist ettetellimisega, mille kaudu saab uue raamatu endale odavamalt, kui hiljem poest ostes. Hooandja lehel on võimalik Künnapase raamatu trükkimist toetada kuni 29.novembrini.

“Minu ilus elu maal” toimetaja on Kati Saara Vatmann. Illustratsioonideks pere erakogust pärit fotod.


Karl Ramm kui „19. sajandi Alo Mattiisen“

November 14th, 2014

Karl Rammi mälestuseks 13. novembril 2014. Kivisse raiutud noodikirjas viisi algus laulule “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?”

Sindis pühendati kogu eilne päev 150. aasta möödumisele Karl Rammi sünnist. Päevasündmusel osales aukülalisena emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, kes esitles Sindi Gümnaasiumi ajalookonverentsil oma raamatut “Õrn ööbik” ja avaldas lootust, et Eneli Arusaare juhendatud näitering etendab lähitulevikus tema kirjutatud näitemängu ööbikulaulu loomisest ja loojatest.

Pilt Karl Rammist Sindi Muuseumis. Autor Vello Paluoja

Alevi kalmistul lauldi “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?”

Sõnad ja meloodia äratasid lootust

"Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?" sõnad ja noodikiri trükiti esmakordselt Eesti Postimehe muusika lisalehes 131 aastat tagasi

Lisaks 300 leheküljelisele ja 53 pildiga varustatud raamatule on emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar kirjutanud ka kahe vaatusega näitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“. Esimeses vaatuses mängivad erinevaid rolle meesosalised Karl Ramm, Gustav Wulff, Mihkel Veske, Karl August Hermann, Juhan Liiv, Jakob Pärn, Friedrich von Stryk. Naisosalised on Mari, Miina, Marie Klara Koenig, Olga Luksepp-Wulff . Esimese stseeni tegevuskoht ja -aeg: venekeelne Tartu II Õpetajate Seminar, Lai tn 16, aastatel 1880-1881.

Teise vaatuse sündmustikud arenevad Pärnus, Puhjas ja Otepääl. Esimese stseeni tegevuskoht ja -aeg: Puhja kihelkonnakooli juures õues – 1886. a septembri lõpul. Tegelasteks on Gustav Wulff, kes on alustamas Puhjas teist tööaastat õpetajana ja kirja saatmise kaudu ka Karl Ramm.

Sulev Kasvandik, Häädemeeste koduloolane

Kas ühele laulule viisi loomine peaks ikka sedavõrd suurt tähelepanu äratama, et 95 aastat pärast Karl Rammi surma püstitati unustusehõlma jäetud hauakääpale mälestuskivi, pühendati samale laulule mahukas raamat, kirjutati näitemäng, korraldati konverents ja kontsert muusikakoolis, mis kannab Sindis tegutsenud helilooja, koolmeistri ning koorijuhi nime? Sarnastele küsimustele andsid selge vastuse eile Karl Rammi hauale kogunenud inimestele Häädemeeste koduloolane Sulev Kasvandik ja ajaloohuviline Sindi linnapea Marko Šorin.

Kasvandik meenutas, et Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kes oli kuulsaim Uulu mõisnik ja omas tol ajal võimsaimat mõisahoonet terves Eestis, keelustas laulupeol laulu „Õrn ööbik“ laulmise. „Kuid seda suuremalt tõusis see laul eestlaste hinges helisema,“ kiitis Kasvandik eesti rahva eneseteadvuse kasvu.

Tagasi unustatu juurde

Marko Šorin

Šorin võrdles Rammi „19. sajandi Mattiiseniga“. Sindi Gümnaasiumi õpilased seisid suurmehe kalmul sinimustvalgeid lippe hoides ja see tekitas taas erilise kolmiksideme tunde 19. sajandi ärkamisaja ja kaheksakümnendate lõpu ärkamisaja vahel, mida ühendab praeguste inimeste vabaduse hoidmise säde. „Täna ei ole me siia tulnud äsja lahkunu ära saatmiseks vaid selleks, et tähistada suurmehe kalmu, mis on püsinud nimetuna paraku juba 95 aastat,“ rääkis Šorin. Mitte ainult nimetuna, unustatud oli isegi matmise koht. Rammi matmispaiga tegi kindlaks Eduard Rajari, kes uuris vanu kalmistu plaane ja teisi arhiividokumente. Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor, tuletas juubeliaastal meelde hauakivi puudumist. Mõlemad pälvisid selle eest samavõrd palju tänusõnu kui kiviraidur Morsk, kodanikunimega Ivo Vaher. Lihvitud pinnaga kujundid ja märgistus tahutud taustal nõuab palju suuremat tööd. Sellises töötluses hauakivi on Alevi kalmistul ainus, nagu ka Ramm oli omas ajas erakordne. Tunnustust väärib hauakivi paigaldamisel Sindi linn, kes haaras initsiatiivi, millega liitus ka Tahkuranna vald.

Šorin meenutas, et Karl Ramm sündis vana kalendri järgi 20. juunil (uue järgi 2. juulil) 1864 Pärnumaal Tahkuranna kirikumõisas. Noormees omandas õpetaja kutset Tartu Õpetajate Seminaris koos hea sõbra Gustav Wulffiga, kellega ühiselt loodi mõisnikevastane lugu „Ööpikule“. Hiljem pealkiri muutus pikemaks: „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“. Kuid mitte üksnes hauakääbas ei muutunud Pärnu Alevi kalmistul ristita ja nimeta tühjaks muruvaibaks. Ka viisi looja nimi unustati ja autori asemel kõneldi lihtsalt rahvalikust viisist.

Tort Sindi Muuseumis ootas lahti lõikamist

Eestlaste selga sirgu ajav laul ei meeldinud valitsevale baltisaksa aadlile ning mõlemal mehel oli raskusi õpetajakoha saamisega. Aasta peale kooli lõpetamist leidis Ramm siiski koha Sindi vabrikukoolis. Olles üks neljast õpetajast, asus ta juhendama segakoori ja lastekoori, lisaks asutas väga kõrgetasemelise Sindi meeskoori. Veel palju aastaid hiljem mäletati, kuidas jaaniöö pühitsemisel esinesid koorid jõel liuglevates paatides. Ühes paadis laulis rahvapäraseid viise Ramm oma meeskooriga, teises papa Vestus (Friedrich) segakooriga. Palju meeskoori laule kõlas Sindis paarkümmend aastat hiljem ka pärast Rammi lahkumist Sindist.

Puhkpilli kvintet

Šorini hinnangul võib erilise tähtsusega märkida Rammi initsiatiivil asutatud kohalikku poiste pasunakoori, millest kujunes Eesti esimene muusika eriklass. Orkestrile osteti uued pillid ja õmmeldi sobivad vormid. Poisid said orkestris mängimise eest vabrikult isegi palka. Peamiselt mängis orkester Sindi seltsimajas ja pühapäeviti pargis kõlakojas. Kuid kasvav tuntus viis nad koguni Peterburi esinema. Nõnda sirgus Sindis põlvkond pillimehi, kes hiljem orkestrites mängis või ka orkestrit juhatas.

Mart Liira, koduloolane, uudistab Sindi Muuseumis Karl Rammi tutvustavaid stende

Eesti-meelsust väljendas Rammi juures seegi teadmine, et helilooja püüdis luua Eesti Vabariigile hümni. Ta saatis vastava ettepaneku oma vanale tuttavale Gustav Wulff-Õisile, kuid enne teose valmimist peatusid jäädavalt legendaarse mehe südamelöögid.

Raik-Hiio Mikelsaar teab paljusid üksikasju

Päev jätkus Sindi Muuseumis Karl Rammi tutvustavate stendide keskel.

Noored ootavad oma järge kõnetooli minekuks, paremalt teine Eneli Arusaar

Sindi Gümnaasiumis toimus õpilaskonverents “Karl Rammi elutee jälgedes”, mille olid õpetaja Eneli Arusaare stsenaariumi järgi ettevalmistanud õpilased Kristella Kukk, Eliise Kull, Madis Tropp, Taavi-Toomas Pärkja ja Pille-Riin Karuse. Konverentsi ettevalmistamisel olid samaväärselt abiks õpetajad Lembit Roosimäe ja Tatjana Grigorjeva-Keerup, samuti muuseumi juhataja Heidi Vellend. Musitseerisid muusikakooli direktor Merike Teppan Kolk, õpetajad ja õpilased. Vaheldumisi loeti tekste Rammi eluloost, mis olid vana kirjaviisi tõttu kohati naljakad ja seepärast ka kõrvadele põnevamad. Näiteks: 1897. a teatati, „et Pärnu poisslaste algkooli õpetaja K. Ramm on hõbemedalje Aleksandri paela otsas kandmiseks saanud, päälkirjaga „Tubliduse eest“.

Rein Vendla on aastaid õpetanud ka Sindis puhkpillimängijaid

Emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar rääkis valikuliselt huvitavamatest lõikudest raamatus “Õrn ööbik”, mille esmaesitlus toimus 11. oktoobril Valgjärve vallas Saverna raamatukogus. Valik langes koha kasuks seepärast, et Valgjärve vallas Juusal asub laulu „Ööpikule“ sõnade autori Gustav Wulffi sünnitalu. Raik-Hiio Mikelsaar juhtis kuulajate tähelepanu kahetsusväärsele tõsiasjale, et praegu on loojate Karl Rammi ja Gustav Wulffi kohta palju eksiteavet ja teadmatust, mida tema raamat püüab parandada.

Ain Keerup kingib Raik-Hiio Mikelsaarele kooli logoga tassi ja pastakad järgmisteks kirjutamisteks

Sindi Gümnaasiumi direktor ütles konverentsi avades: „Karl Ramm on mees, kellest me teame tõenäoliselt üsna vähe, kuid kes mõjutab Sindi linnas toimuvat veel tänagi. Mitte igaüks ei ole suutnud suunata nii ladusale koostööle Sindi Gümnaasiumi, muusikakooli, muuseumi ja linnavalitsust.“ Pärast konverentsi tunnistas direktor, et Raik-Hiio Mikelsaare esinemine tõi Rammi ja Wulffi meile nii lähedale, et nüüd tunneme isegi kõiki  Gustav Wulffi pruutegi (Mari ja Miina)… Raik-Hiio Mikelsaar rääkis omapärast humoorikat sõnaseadet kasutades, mis hoidis kuulajad pidevalt tähelepanelikkuse fookuses ja kiskus põsesarnad aegajalt muigest tõmblema.

Muusikakoolis kõlasid esmaettekanded

Kõige pisemad sättisid ennast täissaali seina äärde istuma

Aastast 1998 Karl Rammi nime kandvas Sindi muusikakoolis toimunud loominguõhtul esitati esmaettekandena Rammi 11 teost. Esinesid muusikakooli õpilased ja õpetajad. Selleks, et saada ettekujutust Rammi aegsest puhkpilliorkestrist, esines nelja palaga Rein Vendla juhatatud puhkpilli-kvintett. Täiesti ootuspäraselt lauldi või mängiti kogu päeva korduvalt laulu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa“. Sõnad ja noodikiri trükiti esmakordselt Eesti Postimehe muusika lisalehes 131 aastat tagasi.

Raamatu ja näidendi autor on juubeliaasta tähistamise käivitusmootor

Raik-Hiio Mikelsaar avaldab lootust, et Sindi Gümnaasiumi näitetrupp etendab tema kirjutatud näitemängu

Päeva kokkuvõtvalt ütles Raik-Hiio Mikelsaar, et kõik toimus kompetentsi ja noorusliku entusiasmi õhkkonnas. „Üle-eestilises ulatuses oli põhisaavutuseks õnnestunult näidata ööbikulaulu viisi autori võimekust ja panust muusikalisse tegevusse ja muusse heliloomingusse.  Saavutatut oleks kindlasti vaja tutvustada ka väljaspool Sindit. Loodan, et seda õnnestub ühendada ööbikulaulu sõnade autori Gustav Wulffi  150. sünnipäeva tähistamisega orienteeruvalt järgmise aasta märtsikuus Tartus. Loodetavasti saame näha ka Eneli Arusaare juhendatud näiteringi etendust ööbikulaulu loomisest ja loojatest,“ avaldas arvamust Raik-Hiio Mikelsaar, kes oli koos abikaasa Marika Mikelsaarega tänulik võimaluse eest näha Sindi muuseumi teemakohaseid väljapanekuid, osaleda Sindi Gümnaasiumi ajalookonverentsil “Karl Rammi elutee jälgedes” ja loominguõhtul Sindi Muusikakoolis. Õhtupoolikul õnnestus eakal abielupaaril näha ka Pärnu Alevi surnuaias  Karl Rammi haual hommikul avatud mälestuskivi. „Arvan, et kõik need tähistamisüritused viidi läbi suurepärasel tasemel, ühtses kooskõlas Sindi linnavalitsuse, muuseumi ja koolide vahel.“

Heldor Käärats, Paikuse koduloolane, raamatuga "Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?"

Raik-Hiio Mikelsaarel oli väike palve: „Selleks, et suurmeeste pärandit paremini valgustada ja väärtustada, peaksime uut väga täpset ja põhjalikku raamatut reklaamima ja levitama.“ Raamatu autor on kogu tiraaži välja ostnud ja palub kõigil huvilistel otse tema poole pöörduda, et poe hinnast odavamalt osta. Tema telefonid on 5115623  ja 7421566; e-mail: raik.mikelsaar@ut.ee.

*

Samal teemal:

Karl Rammi sünnist möödus juulis 150 aastat


Wendres sõlmiti koostöölepingud

November 13th, 2014

Kolmapäeval, 12. novembril sõlmis AS Wendre Eesti Töötukassa ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusega koostöölepingud. AS Wendre poolt allkirjastas koostöölepped juhatuse esimees Vahur Roosaar, Eesti Töötukassast juhatuse esimees Meelis Paavel ning Pärnumaa Kutsehariduskeskusest direktor Riina Müürsepp.

Wendre tootmisliinil

Vahur Roosaar, Wendre juhatuse esimees, Meelis Paavel, Eesti töötukassa juht ja Riina Müürsepp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor, tootmistsehhis Foto Anneli Rabbi

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötukassa ja AS Wendre teinud koostööd juba ligi viis aastat ja kõige tihedam on koostöö olnud töövahenduse vallas, kus töötukassa on abiks olnud nii töötajate värbamisel läbi eelvalikute kui tööpakkumiste vahendamisel tööotsijatele. Paavel lisas, et AS Wendret tuleb tunnustada selle eest, et ettevõttes on leidnud rakendust ka mitmed osalise töövõimega inimesed ja ettevõte on ka tulevikus valmis palkama osalise töövõimega inimesi.

AS Wendre on kasutanud töötukassa proovitöö ja palgatoetuse teenust. Koostöös Wendre ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusega on korraldatud kaks edukat koolitust õmblejatele, mille lõpetanud on Wendresse tööle asunud.

Riina Müürsepa sõnade kohaselt arvestatakse õppekavade koostamisel Wendre ettepanekutega – õppuritele tutvustatakse Wendre tegevusalasid, samuti arvestatakse Wendre vajadustega töötajate täiend- ja ümberõppel. Wendre omalt poolt võimaldab õppuritele praktikakoha ja juhendamise, samuti osalevad Wendre töötajad õppeprotsessis taseme- ja täiendkoolitajatena. Lisaks varustab Wendre PKHK õpetajaid võimaluste piirides  ajakohaste õppematerjalidega.

PKHK ja Wendre peavad oluliseks järjest parema kutsehariduse andmist Pärnumaal, kahe asutuse ühishuvideks on tekstiili- ja nahatöötluse ning metallivaldkondade konkurentsivõime tagamine.

Wendre on kasvanud väikesest linavabrikust Vändras 100 miljoni euro suuruse käibega rahvusvaheliseks ettevõtteks, kellel on tootmisüksused Eestis, Poolas, Soomes, Venemaal ja Hiinas. Pakutakse kõrge kvaliteediga vooditarbeid maailma suurimatele jaemüügikettidele üle 40-s riigis. Wendre ambitsiooniks on olla kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate tundmises ja kasutamises turuliider ning soovime seda teadmist viia võimalikult paljude inimesteni.