Pärnumaal tunnustati parimaid ettevõtjaid

October 11th, 2014

Pärnumaa maaelu edendaja MS Balti Trafo

Eile, 10. oktoobril anti Hedon spaa restoranis Raimond üle tunnustused 2014. aasta Pärnumaa ja Pärnu linna parimatele ettevõtetele.

 

                                                    Harmet                                                                           Scanfil

Barbara Lehtna ja Helen Solovjev tutvustavad naljakate sketšide abil autasustatavate firmade tegevust ja esitavad lihtsalt naljakaid mõtlema kutsuvaid tükke

Pärnu maakonna omavalitsustest tunnustasid parimaid aasta ettevõtjaid Sindi linn ja Tõstamaa, Halinga, Vändra, Sauga, Saarde, Are ning Audru vald. Tunnustuse andsid üle valitsuste juhid. Iga tunnustuse üleandmise juhatasid sisse Rüütli 23 asuva Pärnu Loomemaja noored näitlejad Barbara Lehtna, Helen Solovjev ja Ivo Orav, kelle naljakad sketšid tutvustasid kõigi autasustatud ettevõtete tegevust.

Marko Šorin kingib Krulli kohvikule raha, mis oli Sindis käibel aastal 1919

Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris avasid neile kuuluva perefirma Krull OÜ kohviku Sindi südalinnas alles möödunud aasta jõulukuul ja väärisid juba enna tosina kuu täitumist aasta ettevõtte nimetust. „Kuna tegemist on noorte väga hakkajate inimestega, siis tahaks neile kinkida raha,“ ütles Sindi linnapea. Ta selgitas Sindi elitaarsust ja meenutas, et linnal oli aastal 1919 oma raha. Et oluline asi ajaloost meeles püsiks, kinkis linnapea Krullile raamitult klaasi alla asetatud ja suuresti suurendatud rahatähe, mille kinigisaajad võiksid näiteks kusagile kohviku seinale külastajate jaoks hästi nähtavale kohale riputada.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtte auhinda üleandmas, tänavu on saajaks AQ Lasertool

Šorin rääkis veel Sindist kui sünnitunnistuslikult tööstuslinnast. Johann Christoph Wöhrmann’i tekstiilivabriku edule, mis omal ajal tegi Sindi tuntuks peaaegu tervel Euraasia mandril, on järge loomas mitmed suhteliselt uued ettevõtted. Neidki on eelmistel aastatel parimate ettevõtete tunnustamisel austatud: trükikoda Pajo, Sindi Lanka, Fein Elast Estonia. 2010. aastal pälvis Pärnu linna ja maakonna parimate ettevõtjate esiletõstmisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolse tunnustuse Fein-Elast Estonia juhataja Urmas Mägi, kes kuulutati maakonna vastutustundliku ettevõtja nimetuse vääriliseks. Järgmisel aastal anti Urmas Mägi juhitud firmale Pärnumaa parima ettevõtte tunnustus „Pärnumaa karu“.

Kadri Kärg-Varris ja Urmas Varris

Erinevalt eelmistest aastatest, kui märgati üksnes tootjaid, pöördus nüüd tähelepanu teenindusele, sest Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris täitsid pikalt haigutanud väikelinna tühimiku uuel tasandil kohvikukultuuri ellukutsumisega. Päris ilma tootmiseta ei näe oma tulevikku ka Krulli OÜ. Tunnustust vastu võttes kutsus Kadri Kärg-Varris rahvast nende pagaritsehhis küpsetatavat puhast rukkileiba ostma.

Halinga vallavanem Ülle Vapper (paremal) annab valla aasta ettevõtte auhinna üle Clivia Toormise OÜ esindajale

Tõstamaa valla aasta ettevõtte auhinna andis Tekamer OÜ esindajale üle vallavanem Toomas Rõhu. Samaväärse auhinna andis Clivia Tootmise OÜ-le üle Halinga vallavanem Ülle Vapper. Vändra alevivanem Toomas Sonts andis auhinna üle firmale Välu OÜ. Sauga vallavanem Priit Ruut andis autasu kätte Vändra Tarbijate Ühistule. Saarde vallavanem Andres Annast andis auhinna ettevõttele Metsis OÜ. Are vallavanem Lauri Luur andis auhinna üle ettevõtte Karjamõisa OÜ esindajale. Audru vallavanem Siim Suursild andis valla aasta ettevõtte nimetuse ja sellega kaasas käiva meene Marmorest OÜ esindajale.

Anne Sulling ja Toomas Kivimägi

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling viibis samuti ettevõtjate austamise õhtul. Ta julgustas ettevõtjaid mitte müüma odavamalt, kui seda tehakse mujal arenenud maailma riikides. Riigikogu liige Annely Akkermann tuletas meelde, et Anne Sulling on see naine, kes on muuhulgas olnud ka riigi edukaim „õhumüüja“ ja CO2 kvootide müügiga Eestile sadu miljoneid eurosid teeninud. Seega tema sõnade ja tegude eeskuju väärib järgimist.

Annely Akkermann ja Kaire Ilus annavad Hedoni esindajale auhinna üle

Sihtasutus Pärnumaa Turism nõukogu selgitas välja tänavuaastase turismiarendaja. Nõukogu esimees Annely Akkermann ja juhatuse liige Kaire Ilus andsid üle tunnustuse „Aasta turismiarendaja 2014“ spaahotellile Hedon, kes investeerisid 11 miljonit eurot Pärnu sümbolina tuntud mudaravila hoone restaureerimisse ja uue hotelliosa ehitusse. Hoones asuvad seminariruumid, restoran ja 72 hotellituba.

Andres Metsoja: Pärnumaa aasta tegu 2014, Lottemaa teemapark

Sama kategooria nominendina väärib nimetamist kindlasti ka Tahkuranna vallas juuli lõpul avatud Lottemaa teemapark, mis on Balti riikides ruurim. Lottemaa on Janno Põldmaa ja Heiki Ernitsa populaarsetest joonisfilmidest, teatrietendustest ja raamatutest tuttav Leiutajateküla, mida külastas veidi rohkem kui kuu jooksul 40 000 inimest. Projekti kogumaksumuseks kujunes üle 7 miljoni euro. Sellest tasus EAS 4,4 miljonit. Rajatis pälvis Pärnumaa aasta tegu 2014 tunnustuse, mille andis üle Pärnu maavanem Andres Metsoja.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eeri Tammik andis tunnustuse Pärnumaa maaelu edendaja kategoorias üle OÜle MS Balti Trafo.

AS Swedbank Lääne-Eesti regiooni direktor Egon Jekabson andis üle 2014. aasta välisinvestori auhinna OÜle Harmet.

Pärnu linna ettevõtluse peaauhinna “Aasta uuendaja 2014″ andis linnapea Toomas Kivimägi üle OÜle Scanfil.

"Pärnumaa karu" võitis Trimtex Baltic

Pärnu maavanem Andres Metsoja andis üle tunnustuse kategoorias Pärnumaa parim ettevõte „Pärnumaa karu“ Trimtex Baltic OÜ-le.

Pärnu linna parimaid teenindusettevõtteid on reastatud 1997. aastast alates konkursi “Kuldne Oaas” raames.

Nagu möödunud aastalgi, viidi parimate ettevõtete välja selgitamiseks läbi konkurss.Tänavugi valiti parim restoran ja kohvik, aasta uus tegija, parima teenindusega ettevõte ning parim meelelahutuse või vaba aja veetmise koht. Kuldse Oaasi auhinna saajad selgitati välja küsitluse tulemusel, millele vastas 545 inimest. Auhinnad andis üle Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Steffani esindajad

2014. aasta parim restoran on Steffani Pitsarestoran. Vaatamata, et parima restorani kategoorias pakkus tugevat konkurentsi restoran Raimond, suutis Steffani Pitsarestoran kindlustada esikoha juba kolmandat aastat järjest. Kahe parima restorani omavahelise heitluse vahele jäi vaid kümmekond häält. Kolmanda koha selles kategoorias saavutas Villa Wesset.

Parima kohviku esikolmiku moodustasid Supelsaksad, 2014. aasta suvel avatud Kohvik Komfek ning Cafe XS.

Katlamaja noored

2014. aastal loodi uus võistluskategooria: Aasta uus tegija. Aasta uus tegija otsustati kindlameelselt omistada Hedon SPA-le. Teise koha saavutas alternatiivne kultuuriklubi Katlamaja, kolmas koht kuulub kohvikule Kalamajakas.

Parima teenindusega ettevõtte osas oli arvamusi erinevaid ja aasta parimaks hinnati Steffani Pitsarestoran. Teist ja kolmandat kohta lahutas kõigest kaks häält, kuid Cafe XS edestas siiski kohviku Fookus.

AQ Lasertool ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtte auhinnaga

Parima meelelahutuse või vabaaja veetmise koha kategoorias toimus samuti tugev konkurents ning võitja otsustati vaid nelja häälega! Võitjaks osutus sellel aastal uus tulija- alternatiivne kultuuriklubi Katlamaja, edestades Sugari Ööklubi ning Apollo Kino.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda andis üle ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtte auhinna, mille sai AQ Lasertool. Audru vallas tegutsev firma sai 2009. a ka Pärnumaa Karu auhinna. Firma on tuntud tipptasemel keevitajatega.

Samal teemal:

Pärnu linna ja maakonna aasta parimad ettevõtjad väärivad kiitust

Urmas Mägi on kõige vastutustundlikum ettevõtja


Aldo Kals tervitas XI Seto kongressi

October 9th, 2014

Täna Värska sanatooriumis toimunud XI Seto kongressil ütles Aldo Kals oma kõnes muuhulgas, et maksev piirileping aastast 1920 on olemas ja iga huviline võib selle leida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate lepingute registrist šifri 11 LTS 29 alt.

Aldo Kals XI Seto kongressil.  Foto erakogust

Väga austatud XI Seto kongressist osavõtjad!

Lubage Teid tervitada rühma aasta emade ja isade nimel, kes kirjutasid emadepäeval alla Riigikogule edastatud avaldusele. Selles kutsuti uue piirilepingu ratifitseerimisel ütlema ei. Kui demokraatlikus riigis võim ei tule toime oma kohustustega, siis on õigus tegutseda kodanikualgatuse korras.

Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Setomaa. Fotol osa vaibast Setomaa vapiga.

1917. aasta aprillis andis Vene riik eestlastele autonoomia. See tähendas ka võimalust moodustada Eesti rahvuskubermang. Sinna liideti Eestimaa kubermangu kõrval eestlastega asustatud Liivimaa ja Petrogradi kubermangu alad. Pihkva kubermangus asunud Petserimaa liitumise aluseks oli setode kiri Eesti Maanõukogule juulis 1917. Nende taotluse jõustumise katkestas aga bolševike riigipööre. Petserimaa liitumine Eestiga viidi lõpule Vabadussõja tulemusena Tartu rahulepingus määratletud riigipiiriga.

1944. aastal arvas ühe suurriigi juht, et Atlandi harta on tõsiseltvõetav dokument. Selle alusel tulnuks sõja järel taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Et Eesti okupeerimisest endale mingit kasu lõigata, napsas üks nõukogude sotsialistlik vabariik teiselt Saaremaa suuruse maatüki. See koosnes Eesti Ingerimaast ja suuremast osast Petserimaast.

Inimelu nagu ka riigi maa-ala väärtust ei saa rahaliselt mõõta. Majandusteadlased on selle maakaotuse hinnaks siiski lugenud vähemalt triljon eurot. Miljonilise rahvaarvu puhul oleksime seda maaloovutust tegemata kõik miljonärid!

Eesti Vabariik taastati 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel. See hõlmas riigi kõiki tunnuseid, kaasa arvatud riigipiiri. Nii tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 12. septembril 1991 kõik riigipiiri muutmist puudutanud Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi otsused.

Üks meie piiriläbirääkija on tunnistanud, et Eesti poliitikud ei teadnud Petserimaa ajaloost ega ajaloolisest geograafiast peaaegu midagi. Kummaline on, et taunitakse stalinismi, kuid mitte Eesti NSV stalinistlikku riigipiiri. Taunitakse Gruusia ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumist, aga ei tehta sama Eesti puhul.

Kunagi oli kõne all Lääne-Petseri maakonna moodustamine. Seda aga setod vist ise ei soovinud. Ilmselt oli põhjenduseks vajaliku keskuse ja teedevõrgu puudumine. Lääne-Petseri maakonna olemasolul oleksite halduslikult riigi tasemel esindatud, samuti igas ajaloo- ja geograafiaõpikus ning maakaardil! Praegu mitte.

Aldo Kals vestleb pärnakatega Tallinnas Lossi platsil

Kõik Eesti Vabariigi kodanikud peavad teadma, et Setomaa ehk Petseri maakond on Eesti lahutamatu osa. Kellelgi pole õigust seda nurgaadvokaadi võtetega meie küljest ära võtta. Nii nagu toimus Petserimaa koloniseerimine, peab toimuma ka dekoloniseerimine. Rahvusvahelise õiguse alusel vastutab kõige eest kolonisaator ja kannab kõik kulud. Eesti Vabariigi seadused aga ütlevad, kellel on ja kellel pole õigus Petserimaal elada.

Seniks on vajalik Seto kogukonna igakülgne arendamine Eestis, et tulevikus laieneda kogu Petserimaale! Täname Vikipeediat, kus Petseri ja Petserimaa kuulub de jure Eestile koos märkusega, et osa sellest on Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud.

Olen vaimustatud setode võimest oma tavasid järgides teostada end keeleliselt, kultuuriliselt, majanduslikult ja poliitiliselt! Ma tänan setosid, kes te oma kongressidel olete toetanud Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust ja õiget riigipiiri. Kontrolljoon tuleb aga viivitamatult välja ehitada! Tulevikus jääb see omamoodi Tannenbergi liiniks. Seal võetakse rajalt maha rohelised mehikesed, kellel on õnnestunud märkamatult üle Irboska kõrgustiku hiilida!

Eesti Vabariik ei vaja uut piirilepingut! Maksev piirileping aastast 1920 on olemas. Iga huviline võib selle leida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate lepingute registrist šifri 11 LTS 29 alt. Kõik meid tunnustanud välisriigid tegid seda just selle lepinguga määratletud piirides . Uus piirileping on petserimaalaste alatu reetmine! Selle eest palun teilt vabandust! Õnneks saab Riigikogu seda heastada, jättes uue piirilepingu ratifitseerimata.

Idapiiri küsimus pole eraisikute ega seto kogukonna, vaid kogu Eesti rahva tõsine riigiõiguslik mure. Selle lahendamisel ei saa kõne alla tulla põhiseadust rikkudes Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kahjustamine.

Kui me hetkel pole läbirääkimisvõimelised, siis külmutagem need. See pole küll lahendus, aga pole ka järeleandmine.

Setode lipuga Välisministeeriumi ees

Soome rahvuskangelane marssal Mannerheim on öelnud, kui rahvas loovutab jalatäie oma riigile kuuluvat maad, ei vääri ta iseseisvust! Setode huvides saaks kasutada mitmesuguseid dekoloniseerimise, rahvusvahelise kohtupidamise, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni järgimise jm. võimalusi. Setodel on õigus takistamatult elada Tartu rahulepingu piirides kogu oma ajaloolisel asualal!

Meil pole kuhugi taganeda, meie selja taga on meri! Täna loovutame Petserimaa, homme nõutakse meilt mõnd teist maakonda!

Samal teemal:

Aldo Kals: amokijooks riigipiiri nimel oli asjatu järeleandmine

Aldo Kalsi kõne Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi kogutud allkirjade üleandmisel

Rühma Eesti aasta emade ja isade avaldus

Piirileppe küsimuses avaldasid pärnakad arvamust nii kodulinnas kui Tallinnas

Eesti rahvas, piirilepe ja Põhiseadus?

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping


Noorte tulevikutegijate mõtted koondusid Pärnu jõele

October 9th, 2014

Põlisküla kämping, Koidula Gümnaasium

Tänavuse üheksanda tulevikutegijate ideede võistluse peamõtteks oli „Pärnu jõgi ettevõtluse heaks“, milles osales 16 meeskonda seitsmest Pärnumaa üldhariduskoolist. 8. oktoobril toimunud konkursil peeti arvestust algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi astmes.

       

Vesikirpude laenutus, Häädemeeste Keskkool                   Vesikämping, Häädemeeste, maketi valmistaja Kätrin Türin

Jane Mets, žürii liige

Ka sellel sügisel peeti tulevikutegijate konkurss Port Artur 2 aatriumis, kus jätkub kõigile osalejatele parajalt vajalikku pinda.  Ideekonkursi “Tulevikutegijad” korraldustoimkonna esimees on endiselt väsimatu Mari Suurväli. Korraldajaks on TÜ Pärnu kolledž, MTÜ Majandusõpetajate Selts ja Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon. Hindamiskomisjoni kuulusid Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov, Pärnu abilinnapea Jane Mets, Pärnu Postimehe ajakirjanik Silvia Paluoja ja teised.

Algklassidest tuli ainsana välja Eve Sikka juhendamisel Pärnõe Põhikool. Õpilased Markkus Kalaver, Laura Kulbok, Harto-Alari Tomson ja Elmo Lumiste valmistasid ette päkapiku päeva.

Annabel Vilgats ja Sirelin Kukk võtavad auhinna vastu

Põhikooli arvestuses olid esikoha vääriliselt tublid Annabel Vilgats ja Sirelin Kukk, kelle ideed aitas kujundada juhendajana õpetaja Eneli Arusaar. Laste idee romantilisest imedemaast armunutele Pärnu jõe ääres tekitas tänu Sirelini veenvale jutustusele imetlusväärse imestuse sellest, kuivõrd vabas fantaasiarikkuses 5. klassi tütarlapse mõttelend võib Sindi linna kohal hõljuda. Ei saanudki päris hästi aru, mis sai peamiseks kõrgemate punktide andmisel. Kas Sireli eriliselt usutavana mõjuv jutustamise oskus või ikkagi mõtte sisukus? Ilmselt mõlemad.

Eneli Arusaar võtab vastu tänusõnad

Ka teine koht läks Sindi Gümnaasiumile. Neljaliikmeline meeskond mõtles välja ujuva forellikasvanduse, mis pidavat olema väga mobiilne ja seega ka ülimalt originaalne. Juhendaja jällegi Arusaar. Sindi Gümnaasium oli ka kõige arvukamalt esindatud.

Kolmas koht läks Pärnjõele, kus tegutses samuti neljaliikmeline meeskond. Sikka juhendamisel kavandasid noored lodjareisi piki Pärnu jõge.

Uue silla veekeskuse ehitajad Siim Malm, Kaur Lauer, Ramel Tasane, Keith R. Allikvee

Gümnaasiumi astme töid hinnates leidis žürii enamik, et Uue silla veekeskuse ehitamiseks on tõepoolest viimane aeg ja seepärast otsustati Koidula Gümnaasiumi õpilaste töö tõsta esimesele kohale. Siim Malm, Kaur Lauer, Ramel Tasane ja Keith R. Allikvee võtsid oma juhendaja Mari Suurväli nõuandeid täie tõsidusega ja nii ei jäänud ka hea tulemus olemata.

Mari Suurväli tänab Elbe Metstalu

Vesikämpingut kavandanud Häädemeeste Keskkooli kolmeliikmeline meeskond sai teise koha. Tublide noorte juhendaja oli Elbe Metstalu.

Väga huvitava nuputamisega tulid ideekonkursile Koidula Gümnaasiumi 2 noormeest. Idee elektrienergia tootmiseks andis neile kolmanda koha. Juhendaja oli Mari Suurväli.

Eve Sikka

Kokkuvõtteks võib öelda, et noorte mõtteid kuulates ja ideekavandite jooniseid või pilte vaadates võinuks vabalt ka mõned kohad teises järjestuses välja jagada, mõne märkimata jäänud meeskonna töö aga julgelt juurde lisada. Tähelepanuväärselt huvitavat ja põnevat oli rohkem kui auhinnalistele kohtadele ruumi jätkus. Tervitatav oli Vändra Gümnaasiumi esmakordne osalemine. Nende mõttelend „Vändra jõgi ettevõtluse heaks“ oli muljetavaldavalt kõikehaarav, millest nende endi arvates ja ka hindajate seisukohalt olnuks mõndagi vettpidavat valida. Midagi seletamatult kütkestavat õhkus Põlisküla kämpingust, millega tegelesid Koidula Gümnaasiumi noormehed ja üks neiu. Pärnu Ühisgümnaasiumi soov avada amfiibbussiliin mööda Pärnu jõge ja kusagil Sindi kohal sõita mööda linna tänavaid oli samuti ulmelises plaanis väga põnev mõte. Pärnu-Jaagupi Keskkooli õpilased veaksid meelsasti tulevikus klaastoru läbi Pärnu jõe kusagil Reiu jõe suudme piirkonnas. Jalakäijad pääseksid kahe kalda vahel hõlpsasti liikuma ja turistidel oleks võimalus imetleda jõge vee sisemusest vaadates. Väga tänuväärse mõttega muudaksid Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased endise masinatehase varemed tulutoovaks rajatiseks, kus hakkaks paiknema vesilennujaam, turistide majutuskoht, teaduskeskus ja infopunkt. Häädemeeste Keskkool avaks vesikirpude laenutuse.

Õpilastelt küsiti ka ühe või teise projekti ligikaudset maksumust, aga Mari Suurväli ütles, et tegemist on eelkõige ideede väljapakkumisega. Ka täiskasvanud ja akadeemilise ettevalmistuse saanud arhitektid, konstruktorid, kunstnikud esitavad konkurssidel mõnikord küsitava praktilise väärtusega ulmelisi töid, mis ikkagi on väga põnevad ja täiendavad loomingulise mõtte lõputut avarust.

Samal teemal:

Pärnus peeti tulevikutegijate ideekonkurssi

Pärnu maakonna koolid on tuleviku ideedelt rikkamad

Noorte ideed aatriumi valguses


Urvakeste rühma lapsed harjutasid kätt leiva valmistamisel

October 8th, 2014

Täna külastasid Sauga valla Tammiste lasteaia Urvakeste rühma lapsed Sindis Krulli kohviku pagaritsehhi, kus nad said oma kätega proovida leiva valmistamist.

Urvaste lapsed tutvuvad Krulli kohvikus leiva tegemisega

Evelin Bergmann oma lastega pagaritsehhis

Urvakeste õpetaja Evelin Bergmann ütles, et varem on lapsed külastanud Pärnus Tallinna maanteel tegutsevat Pärnamäe pagaritsehhi, aga täna said nad Krullis teha käed esmakordselt ka jahuseks ja taignaga kokku mätsida. Bergmanni sõnul õpetatakse nende lastele maast madalast erilist austust leiva vastu. „Tammiste lasteaias teatakse, et leiba alles ei jäeta ja kääru maha kukkudes antakse üles tõstes sellele suud,“ kinnitas õpetaja, kelle rühma 6-7aastaste laste pere on väga innukalt teadmistehimuline ja soovib kõike ise järeleproovida.

Ralf Ramot, leivameister

Krulli kohvikut soovitas samas ettevõttes töötav Maret Pais, kelle laps käib Tammistes. Suure töölaua taga rääkis leivategemisest Ralf Ramet, kes omab paljude aastate pikkuseid leivateo kogemusi. Lapsed said tainast voolida ja anda sellele selliseid kujundeid, nagu fantaasiameel neile ette „joonistas“.

Ramet ei kahtle, et puhas rukkileib peaks kõigil söögikordadel olema vähemalt ühe viiluna muu toidu kõrval. Rukis parandab soolestiku tööd, hoiab kehakaalu, veresuhkru taset, alandab kolesterooli ja teeb igati tervisele head. Lõpuks on rukkileib ka väga maitsev toit.

Eelöeldu põhjal on mõistetav Eesti Leivaliidu alustatud teavituskampaania „Leiba ei asenda“, mis kutsub rahvast rukkileiba sööma.

          

Samal teemal:

Tervislik rukkileib

Leivategija purustab müüdi: eestlaste „musta leiva” lembus on eriti pentsik


Raimond oli eilse õhtu Paikuse õpetajate päralt

October 7th, 2014

Paikuse valla õpetajad Raimondis

Paikuse vallavalitsus jätkab pikaaegset kaunist tava kutsuda igal aastal õpetajate päeva puhul oma kodukandis töötavad õpetajad pidulikule õhtusöögile, kus austatakse valla aastaõpetajaid ja tervitatakse uusi tööpostile asunud pedagooge.

Ene Mihkelson, Ulvi Mihkeles, Tiina Tominga Erbezinger

Sooviga rõhutada erilist austust oma õpetajate vastu valitakse alati pidupäeva vastuvõtuks mõni hästi esinduslik restoran. Tänavu tulid õpetajad juunis avatud uude Hedon SPA hoonesse, milles asuv hubane restoran kannab ’30-ndatel musitseerinud ja Pärnule kuulsust toonud legendaarse muusiku Raimondi nime.

Raissa ja Mykola Rybchenko

Meelelahutuslikku esinemist ei pakkunud sedakorda kuulsused kaugemalt, vaid muusikud oma koduvallast. Ukrainlaste abielupaar Raissa ja Mykola Rybchenko elavad esimest aastat Paikusel. Mykola saatis akordionil Raissa laule ja tutvustas esitatud palade sisu täiesti arusaadavas eesti keeles. Lõunapärases temperamendis esitatud lood võeti õpetajate poolt siiras tänutundes vastu ja meeldimist kinnitati südamlikult tugevate plaksutamistega.

Sõnavõttudega tervitasid õpetajaid vallavanem Kuno Erkmann ja abivallavanem Helve Reisenbuk. Meeldejäävalt kõnetas õpetajaid abivallavanem, kellel on sageli jutustada mõni kasulik õpetlik lugu. Eile osutas ta hanede meeskonnatööle, mida tasub ka inimestel märgata.

          

Kuno Erkmann                                                                                                       Helve Reisenbuk

Aare Külaots, Paikuse Põhikooli direktor, õpetajatega

Aasta õpetaja nimetus omistati kolmele naisele.

Mesimummi lasteaias erivajadustega lastega tegelevat Ene Mihkelsoni tuntakse tema suure ja mitmekülgse loovuse poolest. Tema osana rõhutakse näidendeid ja kiidetakse planeerimise oskust. Mihkelson on konkreetne ja otsekohene.

Õpetajad vastuvõtul Hedonis

Paikuse Põhikooli õpetaja Ulvi Mihkeles õpetab vallas juba veerand sajandit. Oma teadmisi ei hoia üksnes enda isiklikuks tarbeks vaka all. Käesoleval aastal ilmus temalt koostööraamat „Tarkus tuleb tasapisi“. Nii praegused kui endised õpilased peavad teda maailma parimaks õpetajaks, kelle veendumuse kohaselt võidab hea sõna võõra väe.

Tiina Tominga Ergezinger tuli, nägi ja võitis Seljametsa Lasteaed Algkooli pere südamed. Säravalt lihtsa ja isikupärase inimesena pälvib ta oma tõsise suhtumisega töösse kogu kollektiivi lugupidamist.

Anne Kalmus

Aasta koolitaja aunimetuse sai Anne Kalmus Paikuse Põhikoolist , kes 2012. aastal tunnistati maakonna aasta õppematerjali loojaks.

Austatud õpetajatele kingiti raamitud tunnuskiri, Paikuse sümboolikaga tass ja lillekimp.

Ulvi Mihkeles

Sirje Solom, Paikuse põhikooli õppealajuhataja

Sügisvärvides kingitus vallavalitsusele

Samal teemal:

Paikuse vald austas oma haridustöötajaid

 


Parem hea sõber, kui pool lehma katusel!

October 7th, 2014

Austria loodus pakub lummavaid vaateid. Foto Külli Šorin

23.septembri varahommikul, pool tundi enne sügise algust, startis Pärnust buss rõõmsate rahvatantsijate ja pillimängijatega, sihiks kaunis Austria. Rahvatantsurühmad Kirmas ja Kajakas ning kapell Kupparimuori sõitsid osalema kuuendat korda toimuvale rahvusvahelisele muusikafestivalile „Tants ja muusika Alpides“.

Reisist ja esinemistest koostas kokkuvõtva loo Külli Šorin, kes tantsib Kirmases.

Külli Šorin, rahvatantsurühmas Kirmases

Proovitants bensiinijaamas. Foto Külli Šorin

Bussisõit viis seltskonna läbi Läti-Leedu-Poola-Tšehhi. Jalasirutuspauside ajal tehti bensiinijaamades ja kaubanduskeskuse parklas mõned lustakad tantsutiirud, millega pakuti möödajalutajale ja –sõitjaile vaatamisrõõmu.

Festival algas 25.septembril Mozarti sünnilinnas Salzburgis. Enne planeeritud avakontserti oli reisiseltskonnal võimalus tutvuda vanalinna ja selle vaatamisväärsustega, millest üks olulisemaid on kindlasti kuulsa helilooja sünnimaja. Avakontserdi alguseks mängis ilmataat vingerpussi ja avas oma vihmaluugid. Korraldajad ei osanud seda huvitaval kombel ette näha ja otsustasid helitehnika ja osalejate säästmiseks kontserdi ära jätta. Kuid õiget rahvatantsijat vihm ei heiduta, pärast lausvihmas grupipildi tegemist lilleõites Mirabellegartenis kutsusid Läti ja Leedu tantsijad meid endiga kaasa ja nii sai toimuda omaalgatuslik avakontsert pargi lähedal oleva muuseumi saalis. Läti ja Eesti kollektiivid esinesid oma tantsudega ning Leedu ja Ukraina rühmad esitasid oma laule. Õhkkond oli sõbralik ja soe ning tekkis mõnus koostegemise tunne. Festival sai seega avatud ja positiivsete emotsioonidega sõideti edasi Raurisesse.

Ühispilt Mirabelle Gartenis. Foto Külli Šorin

Juhendajad Raivo Erm ja Roland Landing tantsuhoos. Foto Külli Šorin

Rauris on 3150 elanikuga asula otse Hohe Tauern rahvuspargi südames, mille lähedal asuvad paljud looduslikud vaatamisväärsused nagu Glossglockneri mägi ja Eisreisewelti jääkoopad.  Vanal ajal oli Raurise piirkond tuntud oma kullakaevanduste poolest, tänapäeval on asula populaarne turismiobjekt (aastas 240 tuhat ööbimist). 26. septembri pärastlõunal toimus Raurise kiriku ees asuval turuplatsil festivali kontsert. Ilm oli ilus ja publikut jagus nii väljakuäärsetele istekohtadele kui ka hotellide rõdudele. Eesti tantsurühmade juhendajate Raivo Ermi ja Roland Landingu poolt kokku pandud esinemiskava andis kummalegi rahvatantsurühmale võimaluse esitada oma lemmiktantse koos ja eraldi. Evi Vaheri juhendatava kapelli saatemuusika andis tantsudele juurde oma võlu. Festivalil osalesid veel kollektiivid Ukrainast, Lätist, Leedust, Ungarist ja Bulgaariast.

Ühispilt Raurise turuplatsil. Foto Külli Šorin

Festivali lõppakord oli kontsert Raurise kirikus 27. septembril. Sügavaima mulje jätsid Ukraina lapsed, kelle etteaste viimase loo sissejuhatuseks rääkis nende juhendaja: „Kahjuks käib meie maal sõda. Laste nutu kõrval kostab ka paljude emade nuttu. Esitame oma maa mitteametliku hümni.“ Lapsed laulsid käsi südamel ja samal ajal süüdati küünlad hukkunute mälestuseks. Laulu lõppedes valitses kirikus täielik vaikus, millele järgnes tormiline aplaus.

Ukrainlased esitasid hümni käsi südamel. Foto Külli Šorin

Eestlased kinkisid teistele juhendajatelegi Eesti lipud. Foto Külli Šorin

Kontserdi lõpus tänasid festivali korraldajad osavõtnud kollektiive ja nende juhendajaid.

Lugejais võib tekitada küsimusi käesoleva artikli pealkiri „Parem hea sõber, kui pool lehma katusel.“ Selgituseks – esiteks on see tore lause Kirmase poolt esitatava „Jooksupolka“ saatemuusikast ja seda hüüti aeg-ajalt üksteisele pika bussisõidu vältel tuju üleval hoidmiseks. Teiseks tõdes reisiseltskond taas, et rahvatantsijad saavad hakkama igasugustes olukordades ja oskavad üheskoos oma elu ise huvitavaks teha.

Aitäh teile vaprad ja professionaalsed bussijuhid Erik Siig ja Mati Koppel! Aitäh Eesti Lipu Seltsile!

Kirmase juhendaja Raivo Erm Foto Külli Šorin

 Salzburgi külastades on kohustus näha Mozarti sünnikodu  Foto Külli Šorin

 Leedulaste etteaste  Foto Külli Šorin

Lätlased tantsuhoos  Foto Külli Šorin

Bulgaaria koor  Foto Külli Šorin

Foto Külli Šorin

Foto Külli Šorin

Maailma suurim koobas Eisreisewelt Foto Külli Šorin

Lisaks festivali ametlikule osale tutvuti ka Austria vaimustava looduse ja mägedega  Foto Külli Šorin

20 aastat Vändra Ökopagari leiba

October 6th, 2014

Mahepagariäri Vändra Ökopagar asutaja, juhatuse liige ja maheteraviljatootja Mahe Mölder omanik Krista Assi

2. oktoobril tähistas Vändra Ökopagar oma tegevuse 20. aastat ja avas samal päeval piduliku lindi lõikamisega uue leivatootmise tsehhi, mille maksumuseks kujunes paar miljonit eurot.

         

           

Pärnu maavanem Andres Metsoja kiidab Vändra leivameistreid

„Samal ajal kui Pärnumaal on järjest suletud toiduainete tööstuseid, ka Pärnus suleti pika ajalooga leivatehas, on Vändras 20 aastaga uuendatud tehnoloogiat, muretsetud nüüdisaegsemaid tööstusseadmeid ja mindud leivaküpsetamise traditsiooni jätkamisega üha edasi,“ tunnustas Pärnu maavanem Andres Metsoja Vändra Ökopagarit 20. tegutsemisaasta tähistamise päeval.

Kotikesed avanevad automatiseeritult

Metsoja nimetas Vändra Ökopagarit kodumaakonna üheks pärliks ja pidas uue tootmishoone avamist algava ettevõtlusnädala eel väga märkimisväärseks tähiseks, ta tunnustas kogu meeskonna tööd.

Lindi lõikamise juures kiitsid selle kandi edukat ettevõtjat, kes annab tööd 21 inimesele, Vändra vallavanem Jaanus Rahula ja Vändra alevivalitsuse sotsiaalnõunik Kersti Tilk.

Krista Assi

Kaubamärgiga Vändra Leib ettevõte Raismiku AS asutati täies mahus Eesti kapitalile toetuva perefirmana 1994. aasta kevadel. Mahepagariäri Vändra Ökopagar juhatuse liige ja maheteraviljatootja Mahe Mölder omanik Krista Assi meenutas reedel uude tootmisruumi kogunenud külalistele, et päris nullist alustatud liinil väljus esimene leib tulisest ahjust ’94. aasta 2. oktoobril. Seda kuupäeva peavadki leiva valmistajad oma ettevõtte sünnipäevaks.

Leivatööstuse asutaja Assi sõnul alustati tööd 7 töötajaga OÜ Vändra kitsastes ruumides. „Mitte ühelgi neist ei olnud õpitud pagari ametit, oli vaid suur tahtmine. Tehnika ja tehnoloogia ostsime tolleaegse Maaelu Sihtasutuse toel Saksamaalt. Pangalaenu intress oli 17% ja liisingu intress 21%. Saadud laenu tasusime lõpuks kolm korda suuremas summas,“ rääkis Assi alguse raskuste ületamisest.

Äriseaduse muudatus muutis aktsiaseltsi osaühinguks ja siis oli paras aeg vahetada eksitav firma nimi Raismiku AS asemel nimetuse OÜ Vändra Leib vastu.

20 aastaga kogunenud auhinnad ja tunnustused

Kui saia küpsetamine õnnestus juba esimesel katsel, siis leivategu nõudis pikalt ja tulemusteta jändamist „Maitselt oli hea, aga nii kõva, et löö naela seina,“ viskas Assi nalja. Keegi ei teadnud naljast kaugel seisva probleemi põhjust selgitada. „Siis tulid Balt-Hellini vahendusel kogemustega Saksa pagarid õpetama. Kohe esimesel korral saime tunniga selgeks, milles viga. Põhjus peitus ahjus, millega polnud varem Eestis leiba küpsetatud.“

Poole aastaga sai selgeks, et väikesed ruumid takistavad arengut. Erastamisagentuuri kaudu omandati enampakkumise teel endine Vändra EPT kesklao hoone, millest ehitati ümber pagaritootmiseks sobilikud pinnad. Vajaduste ja nõudmiste tulemusena on ümberehitusi tehtud neljal korral.

Lisaks tavaküpsetustele alustati milleeniumi vahetusel esimesena riigis maheleibade valmistamist. Tolleaegse tarbija vähese teadlikkuse tõttu peatati paar aastat hiljem mahetootmine. Märksa suurema valikuga taastati mahetootmine uuesti 2006. aastal, sest selleks ajaks oli tekkinud ostjate nõudlus.

2008. aasta lõppedes asetus leivatehas küsimuse ette, kas lõpetada tootmine või panna üles oma jahuveski. Seni neile erinevaid mahejahusid jahvatanud veski lõpetas tegevuse ja varudest jätkus mahejahu üksnes kaheks ja pooleks kuuks. „Otsustasime veski kasuks. Jaanuaris 2009 sisenesime mahejahude ketti,“ rääkis Assi veski ees seistes. Jahuks jahvatatav vili kasvab põldudel, kus pole vähemalt 5 aastat kasutatud kemikaale ega mineraalväetisi, vastates rangelt mahetootmise ja GMO-vaba toodangu Euroopa Liidu sertifikaadi standardile, milles puuduvad jahuparandajad, säilitus- ja värvained. Säärasest viljast tehtud jahu omab puhtamat ja pehmemat maitset. Eestis puuduvad mahedad lisaained tuuakse Saksamaalt. Need on suhkur, seemned, linnas.

Käsitöö pidev kallinemine hakkas konkurentsis püsimisele üha enam muret tekitama, mis sundis leidma teistsuguseid edasimineku võimalusi. „Kirjutasime ülemöödunud aastal projekti, et PRIA abiga kaasajastada tootmishoone koos hoone juurdeehitusega ja osta uued seadmed. PRIA toetusel koos omafinantseeringu ja pangalaenuga asusime teostama ümberkorraldusi. Ega see kerge olnud, sest tootmist ei võinud jätta päevakski seisma. Vastupidiselt toimides oleksime olnud turult kadunud,“ kõneles Assi valikute ja otsuste tegemistest. „Tootmine ei käi täisautomaatikal. Jääme jätkuvalt paindlikuks, et suudaksime ostjale pakkuda mitmekülgsemat kaupa. Päris käsitööd on jäänud ainult väike osa. Tootmis- olmetingimused on kõigiti töötajasõbralikud.“

„Käesoleval aastal tekkis firmale uus tunnustav märk sellestki, et mitmed head töötajad, kes vahepeal lahkusid, leidsid tee meie juurde tagasi. Kuna ökotoodete osakaal on järjest suurenenud, muudeti Vändra Leib mullu Vändra Ökopagariks.“ Assi loodab, et väikest segadust tekitava nimevahetusega harjuvad tarbijad kiiresti ära ja saavad aru, et tegemist on endiselt vana hea Vändra leivaga. „Vaja on ainult teha tööd sellega, et meie head tooted tarbija kõikjalt üles leiaksid, sest tooted on puhtad, vabad säilitus ja lisaainetest. Üle poole, tervelt 60% on juba maheöko tooted. Maheleibade tootmist korraldatakse tavatootmisest lahus, selle üle peetakse väga ranget arvestust ja kontrolli.“

Sünnipäeva tort

Mullu septembris Eesti vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval selgitati aasta parimat Eesti mahetootjat ja selle tunnustuse pälvis OÜ Vändra Ökopagar. Konkursil märgiti ära musta leiva ja maheda küüslauguleiva head pakendilahendust. Konkurssi on juba mitmendat aastat korraldanud põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti mahepõllumajanduse sihtasutus ühistöös mahepõllumajanduse koostöökoguga.

Krista Assi ja Ralf Ramot, turundusjuht ning pidupäeva tordi meister jagavad külalistele torti

Kogu riigis on Vändra Ökopagar leivatoodete osas ainuke tunnustatud mahetootja. Kuid millest oleneb mahekauba kallim hind? Assi selgitas, et Eestis on leiva suurtootjad hinda langetanud, kuid Eesti põllumeeste toetused jäänud väiksemaks võrreldes muu Euroopa Liiduga. Seetõttu jääbki hinnaerinevus tava- ja mahetoote vahel suuremaks. „Meie põllumeestele on Euroopa Liidu toetused 5 kuni 7 korda teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad, seepärast ka vili sedavõrd kallim.”


Pärnakatega Lossi platsil

October 5th, 2014

   

Triinu Taul

SAPTK kutsel

Pärnakad pealinnas

Võtsin minagi täna koos kümnete teiste pärnakatega ette teekonna Toompeale. Kohapeal selgus, et lisaks päranaktele oli tuldud ka kodulinnast Sindist, aga ka kõige erinevametest teistest Eestimaa paikadest: Virumaalt, Harjumaalt, Võrumaalt, Viljandimaalt, Saaremaalt ja mujalt. Kõige rohkem hakkasid silma EKRE, Eesti ja IRL-i Rahvuslastekogu lipud. Aleksander Nevski katedraali kõrge müüri varjus püüdsid tuult üks hästi värviline ja teine süsimust lipp. Aga need ei püsinud seal pikalt.

Priit tuli koos abikaasaga Lossi platsile Sindist

Huvitasid inimesed, kes täna SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) üleskutsele järgides kogunesid Toompeale meeleavaldusele perekonna ja demokraatia kaitseks. Tulnukana kaugemalt polnud kunagi varem Lossi platsil juhtunud nägema nii palju inimesi meelt avaldamas. Ühel meelel seisid platsil peamiselt kaks kogukonda: eestlased ja venelased. Lavalgi räägiti kahes keeles ja näis, et mõistetakse üksteist. Analüüsipõhiselt argumenteeritud sõnavõtud kutsusid esile kuulajate poolehoiu ja sageli katkestati kõnelemine valjude hüüete või plaksutamistega.

Ilmekad näod ei rääkinud teist keelt, vaid ikka seda, mida tegelikult mõeldi. Fotograafid ja kaameramehed püüdsid teha oma tööd ja kõnekamaid pilte tabada. Keegi eakam naine istus toolil ja paljud objektiivid olid pidevalt temale suunatud. Seda tegin minagi. Tema avatud mõtted ja tunded koondusid kortsulisesse näkku, mille siiruses polnud põhjust kahelda. Ainult erinevalt teiste heakskiitvatele hüüetele lausus memm tasasemal häälel: „Halleluuja!“

Kolmel põhjusel Toompeal

Pastor Veiko Vihuri

Paljude kõnelejate hulgast äratas seletamatul põhjusel tähelepanu EELK Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri sõnavõtt. Algul mõtlesin teha ainult üksikuid märkmeid, aga ülevaatliku loo toimetamise ajal muutsin meelt ja otsustasin avaldada kogu kõne ilma sõnagi muutmata.

Head sõbrad, täna on Eesti riik Toompeale tulnud. Rahva esinduskogul ehk riigikogul on puhkepäev, kuid võimukeskuse ees on täna kohad sisse võtnud riigivõimu kõrgeim kandja – rahvas.

Mitte iga suvaline hulk inimesi pole veel rahvas. Kuid kooseluseaduse küsimuses esindame meie täna siin rahva enamuse tundeid ja meeleolusid, sest enamik Eesti elanikest ei toeta homosuhetele riikliku tunnustuse andmist.

Me oleme tulnud Toompeale meelt avaldama peamiselt kolmel põhjusel. Ma nimetaksin neid põhjuseid defitsiidiks ehk puudujäägiks.

Moraalne defitsiit

Varro Vooglaid

Eesti ühiskond on vajunud kõikehõlmavasse kõlbelisse ja vaimsesse kriisi. See on asetanud muuhulgas tohutu surve abielule ja perekonnale. Perekonna ja abielu mõiste ümbermääratlemine – millele kooseluseadus vastuvõtmise korral ukse avab – ei ole paraku lahendus, vaid probleemide edasine süvendamine. Kas moraali saab parandada meelt avaldades? Seda mitte. Küll aga saab avalikult toetust avaldada väärtustele, mis peaksid olema meie elu aluseks. Kaasvõitleja Varro Vooglaid on tabavalt märkinud: „Küsimus on ennekõike ideaalides. Me teame, et iga kultuur, iga ühiskond, iga riik lähtub mingisugustest ideaalidest. Kas me säilitame austuse oma ideaalide vastu või viskame need ideaalid kõrvale, ütleme, et elu on edasi läinud ja muutunud teistsuguseks?!“

Demokraatia defitsiit

Parlamendi praegusel koosseisul puudub kooseluseaduse vastuvõtmiseks poliitiline mandaat rahvalt. Otse vastupidi, kaks kolmandikku rahvast ei toeta homosuhetele riikliku tunnustuse andmist. Ja veel: mitte ühegi parlamendis esindatud erakonna valijate enamus ei toeta kooseluseaduse vastuvõtmist. Need on faktid, millele iga riigikogu liige peaks tõsiselt mõtlema.

Eiki Nestor vastab Delfi küsimustele

Kooseluseaduse läbisurujad püüavad mandaadi puudumist pehmendada, väites, et demokraatia ei tähenda alati enamuse tahte teostumist ning et vähemuse õiguste üle ei saagi enamus otsustada. Seetõttu ei olevat võimalik antud eelnõu rahvahääletusele panna, vaid see tuleb avalikust arvamusest hoolimata vastu võtta. Taoliste väidete kohta on üks mu kolleegidest tõdenud järgmist, ma tsiteerin: „Puht filosoofiliselt ongi demokraatia rahva enamuse valitsus vähemuse üle. Kui me unistame ajast, mil valgustatud vähemus (aristokraatia) valitseb rumala ja tigeda enamuse üle, siis see ei ole enam demokraatia. Demokraatia sildi all rumalat massi ohjata võib tunduda ahvatlev, ent korrektne see ei ole.“

Rahva respekteerimise defitsiit

Kolmas põhjus, miks oleme täna Toompeal, on rahva respekteerimise defitsiit ehk lihtsalt öeldes lugupidamise puudumine valitsejate poolt.

Paljud poliitikud, ajakirjanikud ja muud tegelased on ootamatult avastanud ja diagnoosinud eesti rahval uue haiguse – homofoobia. Sarnaselt leidis 1934. aastal riigivanem Konstantin Päts, et eesti rahvas on haige ja teda tuleb ravida. Ta tegi seda riigipöörde abil võimu enda kätte koondades. Nõndasamuti näib ka praegune „valgustatud eliit“ arvavat, et enamik Eesti elanikke põeb rasket haigust – viha või kartust homoseksuaalsete inimeste suhtes –, mistõttu rahva arvamus ei ole pädev, vaid seda tuleb seaduste abil muutma hakata. Muuhulgas ka karistusseadustikku selliselt täiendades, et saaks nn vihakõnelejad teistele hoiatuseks vastutusele võtta.

Alates kevadest on nii juhtivad poliitikud kui teatud meediaväljaanded tembeldanud kooseluseaduse vastaseid järjepidevalt sallimatuteks, vihkajateks, venemeelseteks, Kremli ja Putini käsilasteks. Räägitakse põlastavalt vähese haridusega vanematest inimestest, tagurlikest vaimulikest ja usklikest, kes ei mõista progressi. Kooseluseaduse vastase liikumise juhtidele on meedias loodud hirmuäratav kuvand.

Meetodid

Tekib küsimus: kui tegemist on „progressiga“, siis miks surutakse nii head ja õiget asja peale autoritaarsetele või totalitaarsetele ühiskondadele omaste meetoditega – rahva hirmutamise, vastuolijate sildistamise, tegelike eesmärkide varjamise, poliitilise manipuleerimise ja massiivse propaganda abil?

Meie ei ole sellise lugupidamatu ja ülbe suhtumisega nõus. Kui midagi ühiskonda lõhestab, siis just võimulolijate selline käitumine. Seetõttu on meie sõnum riigikogule ja igale selle liikmele, kuulugu nad mistahes erakonda: kuulake rahva häält, austage inimeste kõige sügavamaid veendumusi, ärge lõhestage ühiskonda ega suurendage pingeid, vaid käituge tõeliste demokraatlike ideaalide kohaselt. See, kuidas te kõnealuses küsimuses hääletate, jätab jälje ja mõjutab meie riigi saatust.

Olen üsna kindel, et meie võitlus ei lõpe täna Toompeal, vaid kestab edasi. Olgem julged, kindlameelsed ja väärikad, sest me seisame õige asja – tõeliste väärtuste – eest. Jõudu ja õnnistust kõigile hea tahtega inimestele Eesti elu hüvelisemaks ja paremaks muutmisel! Tänan.

Kohtumine tuttavaga

Kõne lõppedes avastasin, et aeg on kiiresti edasi nihkunud ja tuleks mäelt all-linna kõndida. Paraku enne platsilt lahkumist kuulsin tuttavat häält kõlaritest. Polnud teda juba aastaid kuulnud. Viimati vist siis, kui ta veel Pärnus elas. Nüüd on Veljo Kaptein Oleviste koguduse pastor ja viie lapse isa. Pöörasin sammud tagasi rahva sekka ja lavale võimalikult lähemale.

Pastor tegi pöördumise armsate kaasmaalaste poole Piiblit käes hoides ja luges Õpetussõnadest: „Õiglus ühendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.“ Kaptein teatas, et on tulnud tahtmises anda tunnistust tõe poolt ja vale vastu. „Olen siin oma abikaasa ja nelja lapsega sellepärast, et ma armastan tõde ja vihkan valet.“ Ta jätkas ühemõttelise selgusega, mille juures igasugune muu seaduse pügal või poliitkorrektne sõnade valik tundunuks kõigile meeldimise ihaluses liigse lipitsemisena.

Palvetama ja paastuma

„Abielu on Jumala imeline kingitus inimesele. Abielu on püha ja mõeldud mehe naise vahel. Seda kinnitab nii Jumala sõna kui terve mõistus, et ainult mehe ja naise vaheline abielu on jätkusuutlik.“

Kõneleja selgitas: Kuna abielu ja perekond on seni Põhiseaduse kaitse all, peab perekonna ümberdefineerimise üle langetama valiku rahvahääletusel kogu eesti rahvas. Nii olulises ja põhjapanevas küsimuses rahvast mööda minna on kuritegelik ja reeturlik. „Kutsun üles palvetama ja paastuma ja tegema omapoolselt kõik selleks, et kooseluseadus pandaks rahvahääletusele.“

Ta kinnitas, et on üks neist 45 000 inimesest, kes andis allkirja petitsioonile traditsioonilise perekonna kaitseks ja homoabielu seadustamise kattevarjuks loodud kooseluseaduse vastu.

Presidendiga erimeelt

Pastor Veljo Kaptein

„President Toomas Hendrik Ilves ütles, et tal on piinlik nende inimeste pärast, kes petitsioonile alla kirjutasid, andes mõista, et need väärtused, mis eesti rahvast läbi aastatuhandete on siiani kandnud, pärinevad kiviajast.

Minul on piinlik, et president mõnitab ja alavääristab oma rahvast. Eesti ei vääri sellist presidenti. Eesti ei vääri peaministrit, valitsust ega peaministrit, kes ei kuula oma rahvast.“

Katoliku kiriku vaimulik ja teoloogiaprofessor Vello Salo

Pereisa kinnitas, et meie lapsed ei peaks tulevikus koolides ja lasteaedades õppima, et mees polegi tegelikult mees ja naine ei olevatki tegelikult naine. „Mina ei taha elada Eestis, kus ühiskonna alusväärtused on keeratud pea peale, kus must on pööratud valgeks ja valge mustaks. Ma tahan elada Eestis, kus valitseb tõde ja vale vajub!“

 

*

 


Liikumisaasta tervisekõnni viies Pärnu etapp peeti Raeküla männikus

October 4th, 2014

Käime koos

Liikumisaastale pühendatud tervisekõnnisari „Käime koos“ jõudis täna viiendat korda Pärnusse. Kogunemine, registreerimine, virgutusvõimlemine või lihtsalt tantsimine algas Raeküla terviseraja lähtepaigas juba tund enne keskpäevast starti.

  

Kõnni ja sära, parim lasteaed – Sindi Lasteaed; leidlikumad sallid, kaelaehted

Gerli Tiido ja Piret Hallik-Sass abistavad kõnnikeppide valikul

„Käime koos“ sarja korraldab Eesti spordiselts Kalev, Pärnu etapi korraldajad on kuurordigalerii Central ja Eesti Huvialaagentuur. Senised Pärnu etapid tutvustasid kuurorti, kulgedes linna erinevatel radadel. Viimane etapp jõudis aga linna serva Raeküla terviserajale, näidates kuurordi juurde kuuluvat looduskeskkonda, häid ja eriilmelisi sportimisvõimalusi looduses. Alates aprillist on läbi viidud neli etappi, tänane kepikõnni etapp oli viies.

Sirje Soovik hoiab vormi ja tuju alati viimase peal

„„Kõnnime Pärnus“ sarjaga soovime taas elu sisse puhuda kunagisele populaarsele Sirje Sooviku eestvedamisel toimunud kepikõnnisarjale. Oktoobrikuine etapp on tavapäraselt olnud kostüümides ja seetõttu kutsusime osalejaid üles oma spordiriietusele lisama põnevat salli,“ ütles Piret Hallik-Sass. Rahvaspordi harrastajad olid leidlikud. Kellel oli kaelas õuntest ja teistest puuviljadest valmistatud ehe, kellel pruutneitsile iseloomulik kaelaside, nagu asutaks end otse peale kepikõndi altari ette astuma jne.

Tervist kontrollimas

Eelnevalt registreerunuid ootasid uudsed reguleeritavad kõnnikepid, sest kepikõnnipäeva korraldatakse koostöös Eesti firmaga Iluum, kes toodab uudseid HECT süsteemiga kõnnikeppe. Kepid on pikkuse järgi reguleeritavad, tagavad õige tehnika ja annavad ühtlase koormuse eri lihastele. Uudseid reguleeritavaid kõnnikeppe jätkus esimesele sajale eelregistreerunule. Iga eelregistreerunud osaleja sai numbri ja turgutuseks Farmi Jänks kohukese. Lisaks sellele oli kohale toodud suure korviga sügisõunu.

Sirje Soovik ja Jane Mets

Kõndijaid tuli tervitama ja innustama Pärnu abilinnapea Jane Mets, keda vanemad spordisõbrad mäletavad eduka kümnevõistlejana. Tema eelistuseks olid 400 ja 800 meetri jooksud, milles saavutas väga häid tulemusi. Aga alates esimesest klassist tegi ta viis aastat ujumist. Täna ütles Mets, et tegelikult on kepikõnd tema jaoks raskemgi, kui jooksmine.

Kõigil soovijatel oli võimalus lasta ka tervist kontrollida.

Tants enne kepikõndi

Et keegi poleks saanud ilma eelsoojenduseta kepikõnnile minna, selle eest kandis hoolt Sirje Soovik. Lisaks kepikõnni tehnika õpetusele kutsus ta rahvast ka lõbusalt tantsima ja niisama kepsutama. Soovik ise läks teele viimaste seas ja läbis 7 kilomeetri pikkuse raja. Teekonnal abistas ta keppide reguleerimisega ja andis juhendeid õigete võtete kasutamiseks. Kui märkas, et kellegi kepid ei liigu päris õigesti, siis hüüdis ta seljatagant vastavalt osaleja numbrile ja andis täiendavaid nõuandeid. Ankrumehena alustades ja pikimat ringi läbides polnud ta siiski mitte viimaste saabujate seas. Imetlusväärne jaks: abistada, selgitada, jälle peatuda ja siis uuesti eesminejatest mööduda…

Siin tuleb otsustada, kas 3 km või pikematele ringidele

Metsaradadel läbiti vastavalt eale ja vastupidavusele kas 3, 5 või 7 kilomeetri pikkune tee. Kõnnile võis endid kirja panna nii perekonniti kui ka asutuste, ettevõtete, koolide, lasteaedade võistkondadena. Eelregistreerunud perede vahel loositi välja 2 paari pikkuse järgi reguleeritavaid Iluum kõnnikeppe. Aktiivsemaid osalejaid ootas rikkalik auhinnalaud, kuhu panustasid Iluum, ETC Kodu, Leibur, spordiselts Kalev, Cha tee, galerii Central ja paljud teised rahvaspordi sõbrad.

Osavõtjate rohkuselt tõsteti esile ja anti auhind Sindi Lasteaiale, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumile ja majutusasutusele Laine. Võitjatele mängis Tiina Lillepalu, kes saatis osalejaid akordionimänguga teele ja oli sadakond meetrit enne finišit kõndijaid hoogsate rütmidega ergutamas.

Tiina Lillepalu

Samal teemal:

Kuldne sügisretk tõi kõnniharrastajad Raeküla männikusse


Õpilane Mario Roostalu: õpetajate päev on 101% teie päev ja nautige seda sajaga

October 3rd, 2014

Täna toimus Sindi Gümnaasiumis pidulik aktus, kuhu olid kutsutud endised ja praegused õpetajad. Eeskava valmistasid ette kooli huvijuht Maarja Tammai ja muusikaõpetaja Jelena Kuvšinova. Kohvilaua katsid 12. klassi õpilased.

Ei meeldigi alaline õpetamine?

Melissa Aaslaid

Rahuliku vaikselt kostuva muusika saatel astusid õpetajad kooli aulasse. Direktor Ain Keerup kinkis endistele ja koolihoones töötavatele Sindi Lasteaia õpetajatele tulipunase roosiõie. Teistele õpetajatele kinkisid nende õpilased lilled juba hommikul õppepäeva alguses. Aktuse algust ootajad võisid jälgida ekraanil liikuvaid pildikesi ja tekste. Meelde jäi W Churchill’i pillatud mõttetera: „Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetataks.“

Töövari direktori ülesannetes

Mario Roostalu

Piduliku aktuse avasõnaga üllatas õpetajaid Ain Keerupi töövari Mario Roostalu. „See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas – õpetajatele,“ kuulutas töövarjuna direktorit asendanud Roostalu, kellel oli sel hetkel luba kanda rinnas Ain Keerupi nimega nimesilti koos ameti nimetusega. Kõneleja nägemuses aitab just õpetaja elukutse kujundada kõiki teisi elukutseid. „Just teie suunamine, kallid õpetajad, aitab meil, õpilastel, tulevases elus paremini hakkama saada. Tean, et töö, mida te teete, on väga raske, keeruline ja kurnav. Aga kui teie ees on klassitäis särasilmseid ja õpihimulisi noori inimesi, ei ole ükski minut kulunud ajast tühja läinud.“

101 protsenti

Õpetajate päev Sindi Gümnaasiumi aulas

Sisutiheda ja kaunilt sõnastatud sõnavõtu lõpetas Roostalu Alois Podhajsky kogemusega: „Õpetaja on oma õpetusega edukas siis, kui õpilased temast aru saavad ja teda austavad.“ Huvitav on seejuures teada, et aastatel 1898-1973 elanud Alois Podhajsky oli 26 aastat õpetaja ja Hispaania Ratsakooli direktor, kelle elust ja tööst on mitmekülgselt hariv lugeda ka eesti keeles ilmunud raamatut „Minu hobused, minu õpetajad“, mille autor ta ise ongi.

Sõnavõttu lõpetades ütles Roostalu, et õpetajate päev on 101% teie päev, nautige seda sajaga. Öeldu kutsus esile valjult kõlava naeru ja väga tugeva aplausi.

Direktor kahtleb, kas poliitik ei pingutanud üle?

Ain Keerup

Ain Keerup möönis, et täna pööratakse õpetajatele senisest enam tähelepanu. Õpetaja meenub nii õpilastele, lastevanematele kui ka poliitikutele. „Pean silmas poliitikuid, kellele meie, õpetajad, meenume eelkõige teatud ajaperioodil,“ sõnas direktor tähendusrikkalt, kui teatas eelmisel päeval koolimajja saabunud enneolematult suurest kirjade hulgast. Ta kinnitas, et eeldatavalt said oma kirja kõik Sindi Gümnaasiumi õpetajad. „Ja ilmselt mitte ainult meie omad, vaid kõik maakonna õpetajad. Võibolla veelgi rohkemgi.“ Kirja saatjaks olnud Riigikogu liige rääkis südamliku loo oma kunagisest õpetajast. „Usun, et kirjas sisaldunud soovid olid siirad, kuid minu süda jäi natuke kriipima. Ajal, mil õpetajate palgad on pidev teema, võinuks säästa raha ümbrikute ja markide pealt. Soovid oleks jõudnud õpetajateni ka ühises saadetises, sest haridustöötaja peab olema vastutustundlik, ja ongi,“ leidis Keerup, kelle arvates võis eile mõni tema kolleegidest sama tunnet tunda.

Keerup ütles õpetajaid tervitades, et õpetajaks lihtsalt ei saada. Õpetajaks ei aita saada ka meeletu õppimine. Õpetajaks peab sündima. „Kõiki töid peaks elus tegema südamega, aga õpetaja tööd saabki teha vaid südamega. Iga minut, iga tund, iga päev. Ei ole võimalik aktiviseeruda ühel päeval ning siis teatud aeg rahulikult üle elada. Seda võib olla tehakse, aga see inimene ei ole õpetaja suure tähega,“ avaldas Keerup oma seisukoha õpetajaks olemisest.

Mis meeldis…

Muusikaliselt ja tantsuliselt esinenud õpilaste nimekiri on väga pikk, aga erilise aplausi teenisid ära suur hulk ainult üheks korraks kokku tulnud Poiste ansambli noormehi, kes laulsid kunagist hitti „Kikilips“. Huvitav oli tantsuline etendus “Teel kooli”, mille esitasid D.R.E.A.M tantsutüdrukud ja kooli näiteringist Mirette Juurikas, Ats Tobias Pikk ning Jaanika Kangur. Väga võimsalt ja veenvalt suutis laulda Melissa Aaslaid.

Kairi Gustavson, Sindi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialist ning Sindi linnapea Marko Šorin tänasid linnavalitsuse nimel erilise tublidusega silma hakanud õpetajaid.

Samal teemal:

Õpetajate päev „Saja Aakri Metsas“